2-10-6630/7 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Elen Kalm Otsuse kuulutamise aeg ja koht

25. mai 2010 a. Raplas kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-10-6630 Hagi ese Hagi hind Kaasomandi jagamise nõue

700 000 krooni Menetlusosalised Hageja: T T xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxx, xxxxxxxx xxx.xxxxx Esindaja: Tiina Pill, Hema Õigusbüroo OÜ Kostja: K T xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx, xxxx x-x

Kohtuistungi toimumise aeg

19.05. 2010. a RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Lõpetada T T ja K T kaasomand kinnistu (registriosa nr.xxxxxx) asukohaga xxxxxx, xxxx xx.x suhtes, müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Menetluskulude jaotus Õigusabikulud jätab kohus poolte endi kanda. Muud menetluskulud kannab kostja. Hagejal on õigus 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest taotleda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lähtuvalt menetluskulude jaotusest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Asjaolud ja hageja nõue x.xx.2000.a. suri hageja ja kostja vanaema H T, kes tegi oma eluajal 20.02.1995.a. testamendi, millega pärandas endale kuuluva vara võrdsetes mõttelistes osades pooltele. 26.09.2005.a. tegid hageja ja kostja pärandi vastuvõtmise avalduse ning 9.03.2006.a. koostati testamendijärgse pärimisõiguse tunnistus, mille kohaselt H T pärandvara (so kinnistu aadressil xxxxxx, xxxx xx.x) läks üle hagejale ja kostjale. Samal kuupäeval koostatud avalduse alusel kanti hageja ja kostja kinnistusregistrisse xxxxxxx xxxx xx.x paikneva kinnistu omanikena selliselt, et T T kuulub ½ kaasomandist ja K T ½ kaasomandist /t.l.16/ Hageja soovib kaasomandit lõpetada ja tegi selleks kostjale vastavasisulise avalduse. Läbirääkimised ei õnnestunud, kuna kostja arvates peaks hageja kinnistu müügi korral leppima oluliselt väiksema osaga kui ½. Hageja soovib, toetudes AÕS § 77 lg.1 ja 2, lõpetada pärimise teel saadud kinnistu kaasomand, määrata kaasomadi lõpetamise viisiks asja müümine avalikul enampakkumisel alghinnaga, milline vastab turuhinnale ja jagada müügist saadud raha hageja ja kostja vahel vastavalt kaasomandite suurusele, so kummalegi ½ müügist saadud rahast.

Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu, kuna ei soovi kaasomandit lõpetada. Kostja soovib, et enne pärandi vastuvõtmist poolte vahel sõlmitud suuline kokkulepe, mille kohaselt kinnistu jääb kostjale, jääks kehtima. Kostja soovib, et kinnistut saaks jätkuvalt kasutada tema endine abikaasa ja lapsed. Kostja oleks nõus ka maja müügiga, kui tema saaks saadavast tulust 70% ja hageja 30%. Kostja on elamut oluliselt parendanud enne seda, kui kaasomand tekkis ja mõningal määral ka peale seda. Hageja ei ole sinna midagi panustanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt AÕS § 76 lg.1 on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Seega on kostja vastuväide, et hagi tuleks jätta rahuldamata, kuna tema kaasomandit lõpetada ei soovi, asjakohatu. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab AÕS § 77 lg.2 kohaselt kohus hageja nõudel, kas asi jagatakse kaasomanike vahel reaalosadeks, antakse üle ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja tema osa või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele.

Hageja on esitanud nõude müüa kaasomandis olev kinnistu avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele, so ½ hagejale ja ½ kostjale. Kostja ei vaidle vastu hageja poolt taotletud kaasomandi jagamise viisile, kuid leiab, et kinnistu müügist saadud tulust peaks 70% saama kostja ja 30% hageja. Kohus leiab, et kostja sellekohane seisukoht ei ole õiguslikult ega ka tema poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt põhjendatud. Kui kaasomanikud ei suuda kaasomandi jagamise viisis kokku leppida, selle määrab hageja nõudel kohus ning kaasomandi jagamise viisiks määratakse kaasomandis oleva asja müük avalikul enampakkumisel, ei ole kohus õigustatud saadavat tulu jagama teisiti kui seadus ette näeb, so saadud tulu jaguneb kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Kinnistusregistri andmetel kuulub xxxxxxx, xxxx xx.x asuvast kinnistust ½ hagejale ja ½ kostjale, millises proportsioonis peab jagunema ka asja müügist saadav tulu. Kostja põhjendab teistsuguse jaotuse vajadust asjaoluga, et on vaidlusalusel kinnistul paiknevale elamule teinud juurdeehituse ja parendusi enne kaasomandi tekkimist ja ca 40 000 krooni ulatuses peale seda. Enne kaasomandi tekkimist tehtud parendustega seoses kostjal hageja vastu nõudeid olla ei saa. Kaasomandi valdamisega seonduvalt võib kostjal olla hageja vastu rahalisi nõudeid, millised tuleb tal sel juhul selgelt formuleerida, tõendada ja need teisele poolele või siis kohtule esitada.

Võimalik rahaline nõue teise kaasomaniku vastu ei takista kaasomandi lõpetamist ja asja jagamist kohtu poolt määratud viisil. Seoses menetluskulude jaotusega märgib kohus järgmist: TsMS § 162 lg.1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama seaduse lg.4 jätab kohtule võimaluse kulude teistsuguseks jaotuseks, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmisel ebaõiglane või ebamõistlik. Poolte kohtueelsest kirjavahetusest nähtuvalt oli kohtusse pöördumise põhjuseks kostja soovimatus hagejaga kokku leppida ja isegi võimalikke kokkuleppeid arutada /t.l.19-22/.

Kuigi hageja püüdis kostjaga läbirääkimisi pidada, toimus see küllalt lühikese ajavahemiku vältel. Ettepanek kokku leppida kaasomandi lõpetamises, milline muuhulgas sisaldab juba ka ähvardust kohtusse pöörduda, tehti kostjale 30.11.2009.a. Hagiavaldus esitati kohtule 10.02.2010.a. Kui arvestada, et pärandaja suri 2000.a., pooled tegid pärandi vastuvõtmise avalduse 2005.a. ja said kaasomanikeks 2006.a., millisel ajal kumbki kaasomanikest enam kinnistut reaalselt ei kasutanud, oli hagejale pärandvara kasutamisega seonduv tegelik olukord juba mõnda aega teada, mistõttu kaasomandi lõpetamise soov võis tulla kostjale ebameeldiva ootamatusena, millele ta nii lühikese aja, so mõne kuu vältel adekvaatselt ning konstruktiivselt reageerida ei suutnud.

Seda enam, et tegemist on perekonnasisese asjaga, kus olukorra objektiivset hindamist takistavad emotsioonid. Eelkirjeldatud asjaolude tõttu peab kohus õiglaseks, kui kumbki pool kannab oma õigusabikulud ise. Muud menetluskulud kannab TsMS § 162 lg.1 kohaselt kostja.

Kohtunik: Anne Randjärv