2-10-14594/16 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-14594

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse teatavaks tegemise aeg ja koht

24. mail 2010.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-10-14594 Tsiviilasi, hageja nõue I P hagi K P vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: I P (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kostja: K P (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Asja läbivaatamise kuupäev 18.05.2010.a Istungil osalenud isikud Hageja: I P Kostja: K P

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja ja kostja vahel 18.05.2010.a toimunud kohtuistungil sõlmitud kompromiss, milles pooled on kokku leppinud alljärgnevas: a. Kostja K P kohustub tasuma alates 01.01.2010.a igakuuliselt 1500 (üks tuhat viissada) krooni oma lapse ülalpidamiseks hiljemalt 10. kuupäevaks kuni lapse täisealiseks saamiseni või vanemate varalise seisundi muutmiseni. b. Menetluskulud kannavad pooled ise. c. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

2. Lõpetada menetlus I P hagis K P vastu elatise nõudes poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.

3. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-14594 jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §

661 lg-le 1.

Asjaolud ja menetluse käik

Viru Maakohtu menetluses on I P hagi K P vastu elatise ja lapsega suhtlemiskorra määramise nõudes.

18.05.2010.a toimunud kohtuistungil nõustus kostja hageja poolt välja pakutud lapsega

2-10-14594

suhtlemiskorraga. Samal kohtuistungil sõlmis pooled kompromissi elatise osas. Vastavalt kompromissile tasub kostja iga kuu 10. kuupäevaks alates 01.01.2010.a hageja arveldusarvele lapse ülalpidamiseks elatist summas 1 500 krooni.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 5 järgi kompromiss kehtib täitedokumendina isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse.

Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus asub seisukohale, et pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Pooled on teadlikud, et TsMS § 432 järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohtuistungil loobusid pooled määruskaebuse esitamise õigusest. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse vältida. Seega ei ole kompromissi kinnitav kohtumäärus edasikaevatav.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud kannavad pooled ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Kuna pooled on omavahel kokku leppinud menetluskulude osas, jätab kohus menetluskulud kindlaks määramata.

Fred Fisker Kohtunik