3-09-2558/14 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

ÄRAKIRI

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht

24. mai 2010.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number

3-09-2558 Haldusasi K.K kaebus Viru Vangla toiminguga tekitatud mittevaralise kahju krooni hüvitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev

03. mai 2010.a, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja K.K, vastustaja Viru Vangla, vastustaja esindaja Jaanika Kõrgmaa

RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD K.K esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla toiminguga tekitatud mittevaralise kahju 25 000 krooni hüvitamiseks. Kaebusest nähtub, et 07.07.2009 kasutati Viru Vanglas kaebaja suhtes äärmuslikke seadusevastaseid vahendeid, mis seisnesid kaebaja käte ja jalgade rihmadega fikseerimises, kuna kaebaja olevat olnud silmnähtavalt ärritunud ja agressiivne. Rahustusvoodis pidi kaebaja viibima 5 tundi ja 25 minutit. Akt, mis koostati ohjeldusmeetmete kasutamise kohta, on puudulik, sest sellel puudub number ja allkiri. Ohjeldusmeetmete kasutamise ajal ei lubatud kaebajal kasutada WC-d ja samuti jäi ta ilma lõunasöögist. Euroopa vanglareeglistiku p-i 68.2b kohaselt ohjeldusmeetmete kohaldamine

3-09-2558

2 (5) toimub üksnes vangla direktori korraldusel. Ohjeldusmeetmete kasutamise kohta koostatud aktist ei nähtu, et Viru Vangla direktor oleks andnud vastava korralduse ning otsustaja oli peaspetsialist-korrapidaja Meelis Ludvig, kes isegi akti ei allkirjastanud. Seega on antud akt puudulik ning seetõttu tühine, mistõttu ei saanud olla aluseks kaebajale karistuse määramisel. Samuti jäeti kaebaja ilma lõunasöögist, mis on ette nähtud sotsiaalministri 31.12.2002 määrusega nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ ja Euroopa vanglareeglistiku p-ga

22.4. Viru Vangla on kirjas nr xx asunud seisukohale, et kuna kaebaja oli pandud rahustusvoodisse, siis on see piisav alus tema näljutamiseks. Vangla väide selle kohta, et ei olnud teada, kas kaebaja paigutatakse pärast rahustusvoodist vabanemist tagasi samasse kambrisse, on väär. Viru Vangla kodukorra p 23.9 näeb ette, et kui kinnipeetav on lõunasöögi ajal väljaspool oma kambrit (seoses kohtuistungiga), asendatakse lõunasöök kuivtoidupakiga, mida kaebajale ei antud. Seega kasutatakse Viru Vanglas karistusmeetodina näljutamist. Vangla on seisukohal, et kaebaja jäi lõunasöögist ilma oma agressiivse käitumise tagajärjel, mille tõttu pidas vangla vajalikuks kasutada tema suhtes ohjeldusmeetmeid.

Võttes aluseks Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) §-i 18, Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooni artikli 3, vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 47 lg 1 ja Euroopa vanglareeglistiku p-de 22.4 ja 68.2 taotleb kaebaja Viru Vangla tegevusega tekitatud mittevaralise kahju 25 000 krooni hüvitamist, mis on proportsionaalne kaebajale põhjustatud kannatustega. Vastustaja Viru Vangla vastusest kaebusele nähtub, et K.K esitas halduskohtule kaebuse Viru Vangla toiminguga tekitatud mittevaralise kahju 25 000 krooni hüvitamiseks. 07.07.2009 kasutati K.K suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena ohjeldusmeetmeid. 10.08.2009 esitas kaebaja mittevaralise kahju nõude seoses tema suhtes ohjeldusmeetmete kasutamisega. 15.10.2009 jättis vastustaja kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

Viru Vangla viitab VangS § 69 lg-le 1, mille kohaselt täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirjade nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg 2 p 1 kohaselt on lubatud täiendavate julgeolekuabinõudena kasutada ohjeldusmeetmeid. VangS § 69 neljandast lõikest tulenevalt kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid vanglateenistus.

Edasilükkamatul juhul kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglateenistuse ametnik. VangS § 70 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse § 69 lg 2 p-s 2 sätestatud ohjeldusmeetmena võib kasutada fikseerimist, käeraudu, jalaraudu või rahustussärki. Ohjeldusmeetmeid võib kasutada ka kinnipeetava saatmisel. Jalaraudu võib kasutada ohjeldusmeetmena üksnes kinnipeetava saatmisel või vanglasisesel paigutamisel. Seega on VangS-s nimetatud juhtudel põhjendatud kinnipeetava suhtes ohjeldusmeetmete kasutamine. 07.07.2009 kella 12.10 ajal kasutati kaebaja suhtes ruumis nr 165B käte ja jalgade rihmadega fikseerimist, kuna kaebaja oli silmnähtavalt ärritunud ja agressiivne ning eiras talle antud korduvaid seaduslikke korraldusi lõpetada valjuhäälne suhtlemine teiste kinnipeetavatega ja liikuda P2 sektori koridoris käed seljal.

Kaebaja lubas lõhkuda kambri akna ja peksis jalaga korduvalt vastu kambri ust. Oma tegevusega häiris ta kaaskinnipeetavate rahu ja vanglaametnike tööd. Kaebaja kambrist kuni ruumini nr 165B saates kasutati nii vanglaametnike endi kui ka vangla üldise julgeoleku tagamiseks ohjeldusmeetmena käeraudu. Kaebaja suhtes kasutati käte ja jalgade rihmadega fikseerimist alates kella 12.10 ning kaebajat kontrolliti ohjeldusmeetmete kasutamise ajal kell 13.00, 14.00 15.00, 16.00 ja 17.00, kuid otsustati ohjeldusmeetmete kasutamist jätkata, sest kaebaja oli jätkuvalt agressiivne.

Kell

17.35 ta vabastati, kuna oli rahunenud. 07.07.2009 koostati ohjeldusmeetmete kasutamise kohta aktid, milles fikseeriti ohjeldusmeetmete kasutamise põhjus, kestvus ja märgiti, kes langetas otsuse ohjeldusmeetmete kasutamiseks. Nii aktidest kui meditsiiniõe Angelika

3-09-2558

3 (5) Kaldre õiendist nähtub, et pärast ohjeldusmeetmete kasutamist kaebaja ei vajanud meditsiinilist abi. Kaebaja käitumise kohta koostas vanemvalvur Raido Nagel 07.07.2009 ettekande nr 2744 ning kaebaja suhtes alustati distsiplinaarmenetlust. Distsiplinaarmenetluse läbiviimise tulemusena määrati Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx K.-le vanglateenistujate korraldusele mitteallumise ning vanglaametnike töö häirimise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine kümneks ööpäevaks. Vanemvalvur Raido Nagel´i ettekandest ning ohjeldusmeetmete kasutamise aktidest nähtub, et kaebaja agressiivse õigusvastase käitumise tagajärjel võis saada kahjustatud vangla vara ning vahetult sattuda ohtu teiste isikute elu ja tervis, mistõttu oli ohjeldusmeetmete kasutamine kaebaja suhtes õigustatud ja vanglaametnikud täitsid oma teenistuskohustusi korrektselt ja seadust järgides. Vastustaja on seisukohal, et kuna vanglaametnike käitumine oli kooskõlas õigusaktidega, siis kaebaja taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja viitab esitatud kaebuses Euroopa vanglareeglistiku p-le 68.2b, mis sätestab, et ohjeldusmeetmete kasutamine toimub üksnes direktori korraldusel, kui muudest ohjeldusmeetmetest ei piisa. Viru Vangla direktor ei ole vastavat korraldust kaebaja suhtes välja andnud, vaid ohjeldusmeetmete kasutamise otsustas peaspetsialist-korrapidaja Meelis Ludvig. Ohjeldusmeetmete kohta koostatud aktil puudub Meelis Ludvig´i allkiri ning akti number, mistõttu kaebaja arvates on see akt tühine. Euroopa vanglareeglistik on Euroopa Nõukogu soovituslik vangistusalane dokument, mille eesmärgiks on püüd ühtlustada Euroopa Nõukogu

47 erineva liikmesriigi vangistusalast praktikat. Ministrite Komiteel puudub pädevus reguleerida Euroopa Nõukogu vangistusõigust juriidiliselt siduvate mehhanismidega. Nähtuvalt Euroopa vanglareeglistiku seletuskirjast on tema esmaseks funktsiooniks olla ühtlaseks heatahtlikuks juhiseks vangistusalase seadusandluse ning praktika kujundamisel. Tegemist ei ole aktiga, mis loob riigile kohustusi ja kinnipeetavale õigusi, mistõttu on kaebaja viide Euroopa vanglareeglistikule asjakohatu. Kooskõlas VangS § 69 lg-ga 4 kohaldab edasilükkamatul juhul täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglateenistuse ametnik.

Olukorras, kus isik käitub agressiivselt ega allu vanglaametnike seaduslikele korraldustele ning ähvardab lõhkuda vangla vara, ei saa jääda ootama direktori saabumist, sest julgeoleku tagamiseks vanglas on vajalik koheselt võtta tarvitusele vastavad meetmed. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud kaebaja suhtes ohjeldusmeetmete kasutamist otsustama direktor, vaid selle otsuse võis langetada kõrgem kohalolev ametnik, kelleks oli käesoleval juhul peaspetsialistkorrapidaja Meelis Ludvig. Asjaolu, et ohjeldusmeetmete kasutamise aktil puudub number, on menetluse käigus tehtud viga, mis ei muuda ohjeldusmeetmete kasutamise toimingut õigusvastaseks.

Peaspetsialist-korrapidaja Meelis Ludvig´i allkiri on ohjeldusmeetmete kasutamise aktil olemas. Aktid ohjeldusmeetmete kasutamise kohta säilitatakse peavalvekeskuses ning distsiplinaarmenetluse materjalidele lisatakse akti koopia. Distsiplinaarmenetluse materjalidele lisatud akti koopia on tehtud enne, kui Meelis Ludvig on akti allkirjastanud. Seega on peaspetsialist-korrapidaja eksinud, kuna ta ei ole akti koheselt allkirjastanud, kuid aktist nähtuvalt on ta oma allkirjaga kinnitanud, et otsustas ohjeldusmeetmete kasutamise, mistõttu ei mõjuta selline eksimus sisuliselt ohjeldusmeetmete kasutamist.

Kaebaja väitel jäeti ta ilma ette nähtud lõunasöögist ja viidates Viru Vangla kodukorra p-le 23.9 (kui kinnipeetav on lõunasöögi ajal väljaspool kambrit, siis asendatakse lõunasöök kuivtoidupakiga) leiab, et vanglas kasutatakse karistusmeetmena näljutamist. Samuti ei saanud ta WC-d kasutada. Vastustaja vastusest kaebusele nähtub, et Viru Vangla kodukorra p 23.9 reguleerib kohtuistungile saadetavate kinni peetavate isikute toitlustamist, mistõttu on kaebaja viide sellele punktile asjakohatu, kuna kaebaja ise käitus agressiivselt ja seega loobus teadlikult söömisest ning vangla teda näljutanud ei ole.

WC kasutamiseks käte ja jalgade rihmadega fikseerimise ajal (kui isik on jätkuvalt agressiivne), pakuvad vanglaametnikud alati kinni peetavatele isikutele võimalust kasutada täiskasvanute mähkmeid. Vastustaja märgib, et nii lõunasöögist ilmajäämine kui ka ohjeldusmeetmete

3-09-2558

4 (5) kasutamisega kaasnevad ebamugavused on kaebaja enda käitumise tagajärg ning vastustaja palub jätta K.K kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED K.K esitas Viru Vanglale taotluse, milles palus talle põhjustatud mittevaralise kahju 25 000 krooni hüvitamist. Taotlusest nähtuvalt pandi 07.07.2009 pandi kaebaja käed raudu ning toimetati ta ruumi, kus seoti tema käed ja jalad ning keha rihmadega kinni ning ta oli kinniseotuna 6-8 tundi. Kaebaja leiab, et tema suhtes on rikutud PS §-i 18, Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooni artiklit 3, aga samuti VangS § 47 lg-t 1 (kinnipeetava toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet.

Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele), kuna rahustusvoodis viibimise tõttu jäi kaebaja ilma lõunasöögist. Haldusasja materjalidest nähtuvalt 07.07.2009 koostas vanemvalvur Raido Nagel ettekande selle kohta, millest nähtub, et 07.07.2009 kella 12.10 ajal kasutati ruumis nr 165B rahustusmeetmena K.K suhtes tema käte ja jalgade rihmadega fikseerimist, kuna kinnipeetav oli silmnähtavalt ärritunud ja agressiivne. Ta eiras talle antud korduvaid seaduslikke korraldusi lõpetada valjuhäälne suhtlemine teiste kinnipeetavatega ja liikuda P2 sektori koridoris käed seljal.

Ühtlasi lubas kaebaja lõhkuda kambri akna ja peksis jalaga korduvalt vastu kambri ust, millega häiris kaaskinnipeetavate rahu ja segas vanglaametnike tööd. Eelpoolnimetatud ettekandest nähtub ühtlasi, et seoses ohjeldusmeetmete kasutamisega ei tekkinud kaebajal kehavigastusi (t.lk.34). Eeltoodu on tõendatud meditsiiniosakonna õiendiga, millest nähtub, et 07.07.2009 kell 17.35 sai meditsiiniosakond kutse P-hoone kambrisse nr 165B kinnipeetava K.K juurde, et pärast rahustusvoodist vabastamist fikseerida tema võimalikud vigastused. Teostatud välise meditsiinilise vaatluse käigus tehti kindlaks, et nähtavad kehavigastused puuduvad ning kinnipeetav meditsiinilist abi ei vaja (t.lk.35).

Kaebaja viibis rahustusvoodis 07.07.2009 alates kella 12.10-st ning teda kontrolliti rahustusvoodis viibimise ajal kell 13.00, 14.00, 15.00, 16.00 ja 17.00. Kaebaja vabastati kell 17.35, kuna selleks ajaks ta rahunes. 07.07.2009 koostatud aktist ohjeldusmeetmete kasutamise kohta nähtub, et kinnipeetav K.K´le kohaldati ohjeldusmeetmeid, mis seisnes käte ja jalgade rihmadega fikseerimises kambris nr 165B, kuna kinnipeetav oli silmnähtavalt ärritunud ja agressiivne ning ta eiras korduvaid talle antud seaduslikke korraldusi lõpetada valjuhäälne suhtlemine teiste kinnipeetavatega ja liikuda P2 sektori koridoris käed seljal.

Samast 07.07.2009 aktist nähtub, et kaebaja lubas lõhkuda kambri akna ja peksis jalaga korduvalt vastu kambri ust, millega häiris kaaskinnipeetavate rahu ning segas vanglaametnike tööd. Samast aktist nähtuvalt kaebajat hoiatati ohjeldusmeetmete kasutamisest ning et ohjeldusmeetmeid kohaldati 07.07.2009 kell 12.10 ja võeti ära kell 17.35. Kõneallolevast aktist nähtub ühtlasi, et kinnipeetavat kontrolliti rahustusvoodis viibimise ajal igal täistunnil ajal kuni kella 17.35, mil ta lõpuks rahunes (t.lk.37). 09.07.2009 edastas I üksuse inspektorkontaktisik Toomas Pastak kaebajale teatise, millest nähtub, et Viru Vanglas koostati kaebaja kohta ettekanne nr 2744 seoses sellega, et 07.07.2009 kella 12.10 paiku P-hoone teisel korrusel kambris nr 1286 ei allunud K.K vanglaametnike korduvatele seaduslikele korraldustele lõpetada valjuhäälne suhtlemine teise kinnipeetavatega ja hoida käsi selja taga.

Kõnealloleva teatisega teavitati kaebajat tema suhtes distsiplinaarmenetluse alustamisest ja sellest, et tal on võimalus toimunu kohta seletusi anda (t.lk.39). Kaebaja viitab Euroopa vanglareeglistiku p-le 68.2 b, mille kohaselt ohjeldusmeetmete kasutamise toimub üksnes direktori korraldusel, kui muudest ohjeldusmeetmetest ei piisa. Euroopa vanglareeglistik on Euroopa Nõukogu soovituslik vangistusalane dokument, mille eesmärgiks on püüd ühtlustada Euroopa Nõukogu 47 erineva liikmesriigi vangistusalast praktikat. Ministrite Komiteel puudub pädevus reguleerida Euroopa Nõukogu vangistusõigust juriidiliselt siduvate mehhanismidega.

Nähtuvalt Euroopa vanglareeglistiku seletuskirjast on tema esmaseks funktsiooniks olla ühtlaseks heatahtlikuks juhiseks vangistusalase seadusandluse ning

3-09-2558

5 (5) praktika kujundamisel. Tegemist ei ole aktiga, mis loob riigile kohustusi ja kinnipeetavale õigusi, mistõttu on kaebaja viide Euroopa vanglareeglistikule asjakohatu. Kooskõlas VangS §

69 lg-ga 4 kohaldab edasilükkamatul juhul täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglateenistuse ametnik. Olukorras, kus isik käitub agressiivselt ega allu vanglaametnike seaduslikele korraldustele ning ähvardab lõhkuda vangla vara, ei saa jääda ootama direktori saabumist, sest julgeoleku tagamiseks vanglas on vajalik koheselt võtta tarvitusele vastavad meetmed. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud kaebaja suhtes ohjeldusmeetmete kasutamist otsustama direktor, vaid selle otsuse võis langetada kõrgem kohalolev ametnik, kelleks oli käesoleval juhul peaspetsialistkorrapidaja Meelis Ludvig. Kaebaja väitel ei saanud ta WC-d kasutada. Vastustaja leiab, et WC kasutamiseks käte ja jalgade rihmadega fikseerimise ajal (kui isik on jätkuvalt agressiivne), pakuvad vanglaametnikud alati kinni peetavatele isikutele võimalust kasutada täiskasvanute mähkmeid. Kooskõlas riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 1 lg-ga 1 käesolev seadus sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. Sama seaduse § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Käesoleval juhul ei ole kaebaja tõendanud, et Viru Vangla põhjustas talle mittevaralist kahju 25 000 krooni. Ka ei ole kaebaja tõendanud, et vastustaja oleks süüliselt tema väärikust alandanud või tervist kahjustanud, mistõttu kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Mare Krull Kohtunik

Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 26.06.2010

Mare Krull Kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE