2-09-56214/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-09-56214 Otsuse kuupäev 24.mai 2010 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi

Hagi hind

Menetlusosalised ja nende esindajad

OZ hagi DL vastu elatise nõudes

28 800 krooni

Hageja: OZ(isikukood XXX, XXX); Hageja esindaja: Jelena M (Jelena metsalu Õigusbüroo OÜ, Viru väljak 6-52, 10153 Tallinn, e-post: metsalu@justest.ee);

Kostja: DL(iskikukood XXX, XXX)

Menetlustoiming Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista DL(isikukood XXX) poja AL (XXX) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1 500 EEK (üks tuhat viissada krooni) alates 01.veebruarist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni OZ kasuks.

Menetluskulud jätta poolte kanda võrdsetes osades. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta mõlema poole enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu osaotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hageja nõue ja põhjendused OZ ja DL on AL (sünd. XXX) vanemad. Abielu poolte vahel sõlmiti XXX ja lahutati XXX. Pärast abielu lahutamist jäi laps elama hageja juurde.

Alates 2007 aastast ei võta kostja osa lapse materiaalsete vajaduste rahuldamisest. Hageja palvetele maksta elatist lapse ülalpidamiseks vastab kostja, et tal pole raha ja lubab maksta kui materiaalne olukord paraneb. Hageja kulud lapsele kuus on 5 914 krooni. Hageja omab maniküüri meistri eriala ja töötab OÜ-s C S oma erialal. Hageja palk on 2 700 krooni kuus. Hageja elukaaslane, kes elab Saksamaal, hoolitseb tema ja lapse eest ning toetab neid materiaalselt. Hagejal napib pidevalt rahalisi vahendeid, mistõttu otsib ta lisatöid ning on sunnitud raha laenama sugulastelt ja sõpradelt. Hageja palub kostjalt välja mõista poja ülalpidamiseks 3 578 krooni ning seda tagasiulatuvalt alates 01.novembrist 2008. Asja arutamisel hageja vähendab väljamõistetava elatise suurust kuni 3 200 kroonini ning palub elatise välja mõista alates 01.veebruarist 2009.

Kostja arvamus 30.04.2010 kohtuistungil esitas kostja vastuväited hageja nõudele. Kostja leiab, et tal ei ole nõutavas suuruses võimalik elatist maksta, kuna ei jätku rahalisi vahendeid ning peale A on kostjal veel kaks last, poeg LK (sünd. XXX), kes elab Peterburis ja poeg R (sünd. XXX), kes elab koos kostja ja kostja elukaaslasega. Kostja varaline seis võimaldab tal maksta 1 000 kuni 1 500 krooni kuus. OÜ-l A käive puudub ning OÜ LK kostjale dividente ei ole makstud. Eesti riigilt saadud summa võeti panga poolt võlgade katteks. Kostja teeb vahel nõustamistööd ning saab tasu, kuid see on suhteliselt väike, mis ei võimalda tal hagejale maksta ka mitte miinimumsummas elatist. Kostja sissetulek pangakontol ei kajastu, sest kontole kantud raha arvestab pank kõikvõimalike kohustuste katteks. Kostja seletuse kohaselt on tal asutamisel äriühing Peterburis, millest esialgu tulu ei ole saanud.

Kohtu järeldused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et haginõue elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.

PKS § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg.

1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole poja Aleksandri ülalpidamiseks piisavalt elatist maksnud. Hageja seletuse kohaselt on kostja andnud 100-300 krooni kuus, mistõttu hageja võtnud arvesse kostja poolt makstud elatusraha nõuab elatise väljamõistmist alates 01.veebruarist 2009. Kostja ei ole hageja väidet ümber lükanud.

PKS § 61 lg. 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Lapsele tehtavate vajalike kulusid kostja ei vaidlusta. Kostja leiab, et tema varaline seis ei võimalda maksta elatist poeg Aleksandri ülalpidamiseks nõutavas summas, ning et hetkel on tema ülalpidamisel veel teine laps. Kostja seletuse kohaselt on tema sissetulekuks nõustamistöö ning saadav tasu on ebaregulaarne ja suhteliselt väike, millest suudab ta maksta elatiseks kuni 1 500 krooni kuus. Pangakonto väljavõttes see ei kajastu. Kostja on OÜ AE ja OÜ LK osanik. Tõendeid äriühingute kasumijaotusest kohtule esitatud ei ole, seda ei kajasta ka kostja pangakonto väljavõte. Kostjal kinnisvara puudub. Kostja on küll Autoregistri andmetel kolme sõiduki üks kasutajaid, kuid tema omandis sõidukeid ei ole.

Seega tõenditele tuginedes ei võimalda kostja varaline seis maksta elatist lapsele hageja poolt nõutavas summas. Kohus leiab, et kostja varalise seisu hindamisel ei saa tugineda ainult esitatud ja kogutud tõenditele, vaid tuleb ka arvestada kostja enda poolt väidetut. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt tal pidev sissetulek puudub, mõned korrad on kostja ise teinud kuni paarituhandelisi sissemakseid. Eesti Vabariigilt saadud raha on kulunud kõikvõimalike kohustuste täitmiseks. Samas on kostja seletuse kohaselt tal võimalik maksta elatist kuni 1 500 krooni kuus ning asutamisel on äriühing Peterburis, mille majandusliku tegevuse tulemusena võib kostja varaline seis paraneda.

Lähtuvalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008 on nimetatud summa 2 175 krooni. PKS § 61 lg 5 sätestab, et kohus võib elatise suurust vähendada alla sama paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohus arvestab asjaolu, et kostja ülalpidamisel on veel teine alaealine laps RL, kes osutuks elatise välja mõistmisel summas 2 175 krooni kuus, varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja väite kohaselt saab RLi ema OB emapalka miinimumsummas, kuna ta oli varem töötu. Kostja ei ole väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et tema ülalpidamisel on ka Peterburis elav LKL.

Kohus leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb lapsi kohelda võrdselt ning loeb põhjendatuks kostjalt välja mõista AL ülalpidamiseks elatis 1 500 krooni kuus.

Perekonnaseaduse § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest. Hagi on esitatud 27.oktoobril 2009. PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid.

Asja materjalidest ei nähtu, et esineksid PKS § 61 lg 6 sätestatud asjaolud, mistõttu on hageja nõue elatise välja mõistmiseks tagasiulatuvalt alates 01.veebruarist 2009 põhjendatud.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta mõlema poole enda kanda.

Koidula Laurisaar kohtunik