2-08-71113/24 · Tallinna Ringkonnakohus

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

Kohus

Kohtukoosseis

2-08-71113

Tallinna Ringkonnakohus

Eesistuja Reet Allikvcre, liikmed Ülle Jänes ja Iko

Nõmm

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetluse liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

21.05.2010, Tallinn

Uno Kollamaa hagi Lyas Bouhouda vastu

100 000

krooni ning intressi ja viivitusintressi kokku

100 000

krooni saamiseks

Pärnu Maakohtu 01.03.2010 otsus

100 000 krooni

Uno Kollamaa apellatsioonkaebus

Kirjalik menetlus

Hageja Uno Kollamaa (isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX X X

XXXXX);

Hageja esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal (OÜ

Rüütli AB, asukoht Rüütli tn 14-214, Pärnu);

Kostja Lyas Bouhouda (isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX XXXXX);

Kostja lepinguline esindaja Monika Meerents -Luberg

(OÜ Munga Õigusbüroo, asukoht Aia tn 8, Pärnu);

RESOLUTSIOON

Jätta Pärnu Maakohtu 01.03.2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja Uno Kollamaa kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest.

TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada

menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavaldus ja hageja nõue

28.10.2008 Pärnu Maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt

välja hageja kasuks põhivõlgnevuse 1 187 000 krooni ja intressid 854 640 krooni. 16.11.2009

loobus hageja hagist osaliselt ja palus kostjalt välja mõista 100 000 krooni. 18.11.2009

vähendas hageja intresside summat 100 000 kroonile.

Hageja ja kostja sõlmisid 22.06.2005 laenulepingu. Kostja esitas vastuväite, et nõue on

aegunud. Kostja on oma kohustused jätnud täitmata tahtlikult, mistõttu tuleb kohaldada TSÜS

§ 146 lg-s 4 sätestatut. Hageja on kogu aeg otsinud võimalusi, et kostjalt tagasi saada

võlgnetavat summat.

1. Kuna võlguolev summa oli väga suur, loovutas hageja 15.03.2006 nõuded kostja vastu

OÜ-le Sempelton.

2. Hageja on 17.04.2007 üles öelnud nõuete loovutamise lepingu ja palunud kostjal täita

kohustused otse hagejale. Kiri on kostjale teatavaks tehtud. Ka see samm tõendab, et

hageja on võla väljanõudmiseks kasutanud kõiki võimalusi, et suunata kostjat oma

kohustuste täitmisele.

3. Hageja ja kostja sõlmisid 4.04.2007 täiendava laenulepingu, mille pöördel kinnitasid,

et pooled püüavad leida lahendusi võlgade tasumiseks.

4. Hageja esitas kostja vastu nõuete loovutamise lepingust ja sundtäimisele allumise

kokkuleppest tuleneva täitemenetluse algatamise avalduse 3.09.2008 kohtutäitur

Rannar Liitmaale, mis küll lõpetati, kuid tõendab samuti, et hageja pole olnud

passiivne tehingust tuleneva kohustuse täitmisele pööramisel.

Hageja on omalt poolt püüdnud leida mitmeid võimalusi, et kostjale antud laene, s.h

menetluses oleva laenulepingu järgi antud võlasummat tagasi saada, kuid kostja pahatahtliku

tegevuse tõttu ei ole see õnnestunud, mistõttu on hageja seisukohal, et antud nõue ei ole

aegunud.

Kostja vastus

Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. 22.06.2005 sõlmitud

laenulepingu kohaselt kohustus kostja tagastama hagejale laenusumma 100 000 krooni

22.07.2005. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtajaks kolm

aastat. Sama seaduse § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks

muutumisega ning 2. lõike kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil

õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hageja nõue kostja vastu

aegus 22.07.2008 kell 24:00.

Hageja on seisukohal, et kostja on jätnud oma kohustused täitmata tahtlikult, mistõttu

tuleb kohaldada TsÜS § 146 lg 4, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg

kümme aastat. Kostja leiab, et TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks puudub alus. Ainuüksi

kohustuse täitmatajätmine ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades TsÜS § 146 lg 4

kohaldamiseks piisav. Hageja esitas 22.06.2005 laenulepingust tuleneva nõude kostjale

esmakordselt alles hagiavalduse esitamisel, s.o 28.10.2008 ehk 3 kuud pärast nõude aegumist.

Lisaks ei ole hageja 22.06.2005 laenulepingust tuleneva nõude osas õige võlausaldaja,

kuna puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et OÜ Sempelton oleks hagejalt 15.03.2006

lepingu alusel omandatud nõuded hagejale tagasi loovutanud. Maakohtu otsus

Maakohus jättis hagi täielikult rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et

22.06.2005 on sõlmitud laenuleping, mille järgi Lyas Bouhouda on Uno Kollamaalt saanud

laenu 100 000 krooni tagastamise tähtajaga 22.07.2005. Sama lepingu p 2.5 kohaselt Lyas

Bouhouda kohustus tasuma laenu kasutamise eest intresse, mis on seotud laenuks võetud

summaga 7% laenujäägilt 22.07.2005.

Kuivõrd antud juhul laen pidi olema tagasi makstud 22.07.2005, siis kohustus muutus

VÕS § 82 lg 7 ja TsÜS § 147 lg 2 järgi sissenõutavaks 23.07.2005. TsÜS § 147 lg 1 alusel

algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega s.o 23.07.2005. Riigikohus oma

lahendis 3-2-1-79-09 on asunud seisukohale, et TsÜS § 146 lg-s4 sätestatud kümneaastase

aegumistähtaja kohaldamine eeldab, et lepingupool rikkus oma kohustust tahtlikult heade

kommete vastaselt. Ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise

instituudi eesmärke arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav. Hageja poolt

esiletoodud asjaolu, et 15.03.2006 loovutamislepingus märgitud laenulepingutega tegelemine

näitab hageja aktiivsust kõigi võlgnevustega tegemisel, ei laiene 22.06.2005 laenulepingule.

Hageja poolt esiletoodud asjaolu, et seoses 17.04.2007 nõuete loovutamise lepingu

ülesütlemisega kostjale tehtud nõue täita kohustused otse hagejale tõendab, et hageja on võla

väljanõudmiseks kasutanud kõiki võimalusi, et suunata kostjat oma kohustuste täitmisele,

hõlmab üksnes nõuete loovutamise lepingus märgitud laenulepinguid ega puuduta 22.06.2005

laenulepingut. Hageja poolt esiletoodud asjaoluna märgitakse, et 4.04.2007 lepinguga püüdsid

pooled leida lahendusi võlgade tasumiseks. 4.04.2007 märgitust selgub OÜ Sempelton

väljajätmise soov omavahelistest tehingutest (poolte vahel) ja eesmärgiks oli vabaneda OÜ

Sempelton vahendusest varem võetud võlgade tasumisel ja normaalsete suhete leidmine Okka

tn paanmajade müügil ja ka omandamisel Uno Kollamaa poolt. Seega 4.04.2007 poolte poolt

märgituga ei käsitleta 22.06.2005 laenulepingut. Pealegi kohtuistungil kostja seletas, et

4.04.2007 laenulepingutest üldse juttu ei olnud ja et ta ise eesti keeles kirjutatust aru ei saa.

Hageja seletas, et teksti tõlkis tema kostjale. Seega hageja ei ole ka usaldusväärselt tõendanud

4.04.2007 märgitud poolte kokkulepet seal märgitud võlgade tasumise kohta.

Hageja poolt esiletoodud asjaolu, et hageja esitas kostja vastu nõuete loovutamise

lepingust ja sundtäimisele allumise kokkuleppest tuleneva täitemenetluse algatamise avalduse

3.09.2008 kohtutäitur Rannar Liitmaale, mis küll lõpetati, kuid tõendab samuti, et hageja pole

olnud passiivne tehingust tuleneva kohustuse täitmisele pööramisel, ei puutu 22.06.2005

laenulepingusse. Hageja märgib üldsõnaliselt, et kostja pahatahtliku tegevuse tõttu pole tal

õnnestunud laenu tagasi saada, kuid esile ei ole toodud, milles kostja pahatahtlikkus seisneb.

Kostja hageja poolt esitatud asjaolusid ei tunnista ja selgitab, et hageja ei ole 22.06.2005

laenulepingu täitmise vastu enne hagi esitamist huvi tundnud. Seega hageja ei ole esitanud

asjaolusid, mis kinnitaksid, et kostja rikkus oma kohustust tahtlikult heade kommete vastaselt.

TsÜS § 146 lg 4 kohaldamisele ei kuulu.

Hageja nõue laenu 100 000 krooni tasumiseks TsÜS § 146 lg 1 ja § 136 lg 3 kohaselt

on aegunud 23.07.2008. Koos põhivõlaga on aegunud TsÜS § 144 kohaselt ka intressi ja

viivitusintressi nõuded. Kuivõrd hageja on hagi kohtusse esitanud 28.10.2008, s.o pärast

nõude aegumist ja kostja on taotlenud aegumise kohaldamist, jättis kohus hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

Hageja Uno Kollamaa esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus

otsuse tühistada. Kohus on vääralt tõlgendanud aegumise instituudi toimet ning asus

seisukohale, et hageja tegevus võlgnevuse sissenõudmisel kohtuväliselt ja läbirääkimiste

kaudu ei oma mingit tähtsust aegumistähtaja kulgemise suhtes. Pooled tegelesid kohtuväliste

lahendite otsimisega.

Hageja ei nõustu kohtu järeldusega, et tõendatud ei ole hageja tegevus laenusumma

tagastamise nõudes antud laenu osas. Poolte vahel eksisteerisid mitmed laenusuhted ning

nendele kogumis lahenduste otsimisest ei saa teha järeldust, et hageja konkreetse laenu

tagastamist ei ole nõudnud. Konkreetse laenu tagastamise nõue oli hõlmatud kogu

laenuvõlgnevuse tagastamisele suunatud tegevusega.

Kostja jättis oma kohustused täitmata tahtlikult ja heade kommete vastaselt, mistõttu

tuleb probleemi lahendamisel kohaldada TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatut.

Vastus apellatsioonkaebusele

Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Pärnu

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

Kolleegium leiab, et Pärnu Maakohtu 01.03.2010 otsus on seaduslik ja põhjendatud

otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis

ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata.

TsMS § 652 lg lp 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või

ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist

vajalikuks. Kolleegium ei tuvastanud menetlusõiguse normide rikkumist. Selles osas ei ole

apellatsioonkaebuses toodud väited põhjendatud.

Maakohus on õigesti leidnud, et 22.06.2005 sõlmitud laenulepingust tulenev hageja nõue on

aegunud. Otsuse põhjendavas osas on maakohus põhjalikult oma seisukohti põhistanud.

Hageja on ka ise tunnistanud, et 22.06.2005 sõlmitud laenuleping on ekslikult kõrvalejäänud

15.03.2006 sõlmitud nõude loovutamise lepingust (t.1.25, 81). Maakohus leidis õigesti, et

hageja ei ole tõendanud, et on esitanud kostjale nõude nimetatud laenulepingu alusel.

Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et hageja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid,

mille alusel võiks vaidlusaluse nõude osas kohaldada kümneaastast aegumistähtaeg TsÜS §

146 lg 4 alusel. TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastase aegumistähtaja kohaldamine

eeldab, et lepingupool rikkus oma kohustust tahtlikult heade kommete vastaselt. Ainuüksi

kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades

TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav. Ka apellatsioonkaebusest ei nähtu, millised kostja

konkreetsed teod on heade kommete vastased. Ülaltoodu alusel ei anna ükski

apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus

tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulud

Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS 174 lg 1

kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude

rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates

kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

R. Allikvere

Ü. Jänes

I. Nõmm