2-08-91736/17 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg

20. mai 2010.a. Tsiviilasja number 2-08-91736 Tsiviilasi Osaühing SOhagi S D ja L D vastu ühisvara jagamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Osaühing SO(registrikood XXX; asukoht XXX), tema esindaja advokaat Martin Traat (Advokaadibüroo Eipre & Partnerid; asukoht Juhkentali 8-9, Tallinn 10132);

Kostja I S D (isikukood XXX; elukoht XXX), tema esindaja jurist Danil Lipatov (OÜ V.A.N. Grupp, Endla 4, korrus 6, kabinet 9, 10142 Tallinn);

Kostja II L D (isikukood XXX; elukoht XXX), tema esindaja vandeadvokaat Jelena Benevolenskaja, Merivälja 70-37, 11911 Tallinn).

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

11. mai 2010. a. Tallinnas avalikul kohtuistungil Kohtuistungil viibisid hageja esindaja advokaat Martin Traat, kostja II esindaja vandeadvokaat Jelena Benevolenskaja ja kostja I esindaja jurist Danil Lipatov.

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

Kohtukulude jaotus

Kohtukulud jätta hageja kanda.

Edasikaebamise kord

2

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

Harju Maakohtu otsusega 05.04.2007.a. tsiviilasjas nr.2-04-1744 mõisteti kostja S D ilt Osaühing SO kasuks välja kokku 279 707,79 krooni. Kohtuotsus on jõustunud. Kohtuotsuse täitmiseks algatas kohtutäitur Veiko Kaasik 16.07.2008.a. täitemenetluse. 15.09.2008.a. on kohtutäitur väljastanud õiendi, mille kohaselt võlgnikul S D il puuduvad kohtulahendi täitmiseks vajalikud vahendid. Võlgniku nimele ei ole registreeritud kinnis-ega vallasasju, muu vallasvara olemasolu võlgnik ilmselt varjab või võlgnikul ei ole vara. Eeldatavasti kuulub S D ile ühisvarana korteriomand (reg.nr. XXX, asukoht XXX, Tallinn), mis tuleb enne sissenõude pööramist abikaasade vahel ühisvarana jagada. Kostjad olid seaduslikus abielus, nende abielu registreeriti XXXja lahutati XXX. Registriandmetel on 20.09.2001.a. L D i nimele omandatud Tallinnas XXX asuv korter. Seega on tegemist abielu jooksul soetatud abikaasade ühisvaraga, kus mõlemad kostjad käesoleval ajal ka elavad. Arvestades eeltoodut kuulub antud juhul hageja nõue rahuldamisele kostjate ühisvara arvel, mis kuuluks S D ile ühisvara jagamisel. Taotleb jagada poolte ühisvara selliselt, et ühisvaraks olev korter võõrandada avalikul enampakkumisel, jagada saadud summa kaheks ning S D ile kuuluvast osast rahuldada hageja nõue. Kohtumenetluse käigus on hagejale saanud teatavaks, et 04.07.2005.a. sõlmiti kostjate vahel notariaalne ühisvara osalise jagamise leping, mille kohaselt korteriomand jäi L D i lahusvaraks. Hageja leiab, et nimetatud tehing on vastuolus heade kommetega ja avaliku korraga ning on sellest tulenevalt tühine. Kostjad sõlmisid tehingu ühisvara osaliseks jagamiseks kiiresti pärast kohtu poolt hagi tagamise tühistamist ja ajal kui S D i vastu esitatud nõudes toimus kohtumenetlus. Tehingu sõlmimise tulemusena ei jäänud S D ile vara. See kinnitab tehingu ilmset eesmärki, välistada nõude rahuldamine S D ile kuuluva ühisvara arvelt. Samal ajal elavad kostjad mõlemad vaidlusaluses korteris. Kostjate käitumine on vastuolus heade kommetega. Taotleb tuvastada kostjate vahel sõlmitud ühisvara osalise jagamise tehingu tühisus ning hagi rahuldada.

Kostja I vastuväited

Kostja vaidleb hagile vastu ja palub see jätta rahuldamata. Korteriomand asukohaga Tallinnas XXX, eluruum 52 ei ole S D i ja L D i ühisvara. 04.07.2005.a. sõlmiti kostjate vahel notariaalne ühisvara osalise jagamise leping, mille kohaselt korteriomand jäi L D i lahusvaraks.

Kostja II vastuväited

Kostja ei tunnista hagi täies ulatuses. Hagiavalduse esitamise momendiks on endiste abikaasade ühisvara jagatud enam kui 3 aastat tagasi s.o. 04.07.2005.a. S D ei ela nimetatud korteris 2000.a. kevadest, ta omab korterisse endiselt sissekirjutust ja on palunud luba kasutada nimetatud aadressi oma postisaadetiste kättesaamiseks ehk postiaadressina. Kostjate abielulised suhted lõppesid 2000.a. alguses, S D il on uus elukaaslane, kellega kooselust on 2006.a. sündinud laps. L D asus vaidlusalusesse korterisse elama 1978.a. ja elas seal oma esimese abikaasa ja tütrega, pärast abielulahutust 1985.a. koos tütrega. 1989.a. registreeriti kostjate abielu, pärast mida asus korterisse elama S D . 1995.a.L D erastas korteri oma tööosakute eest ja kinnistas korteriomandina 28.12.2001.a. peale abielusuhete lõppemist S D iga. Korter on omandatud L D i lahusvara arvel. L ja S D i abielu ajal korterit ei parendatud.

3 Kuna S D korteriomandi (ühisvara) omandamisel ei osalenud ja sinna oma ega ühiste vahendite arvel midagi ei panustanud ja selles endiste abikaasade vahel vaidlus puudus, sõlmiti poolte vahel notariaalne kokkulepe, millega korter jäi L D i lahusvaraks. Palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu põhjendused ja järeldus

Hageja on täitemenetluses sissenõudja, kellel on rahaline nõue S D i vastu. S D il puuduvad vahendid võla tasumiseks. Kostjad olid seaduslikus abielus, nende abielu registreeriti XXXja lahutati XXX. Kinnistusregistri andmetel on 28.12.2001.a. L D i nimele kantud Tallinnas XXX asuv korteriomand, eluruum 52. 04.07.2005.a. sõlmiti Tallinna notar Robert Kimmeli juures ühisvara osalise jagamise leping, millega kostjad leppisid kokku, et korteriomand asukohaga Tallinnas XXX krt.52 jääb L D i lahusvaraks. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta.

Täitemenetlusseadustiku § 14 lg.2 alusel sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Perekonnaseaduse (PkS) § 18-1 sätestab, et kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks. PkS § 18 lg 1 võimaldab ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. PkS § 19 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks ja lg 2 sätestab, et kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest: 1) arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi; 2) kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel; 3) kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. PkS § 18 lg 3 sätestab, et abikaasad jagavad ühisvara kokkuleppel.

Kostjad on ühisvaraks olnud korteriomandi jaganud kokkuleppel ja kuna tegemist oli kinnisasjaga, järginud kokkuleppe notariaalse vormi nõuet.

Hageja taotleb tuvastada kokkuleppe tühisust väites, et tehingu eesmärgiks oli S D i kui võlglase ilmajätmine varast, mille arvel viimane saaks oma kohustuse täita.

Tunnistaja E M kohtus antud ütlused kinnitavad kostja L D i väiteid, et ta asus korterisse Tallinnas XXX elama 1978.a. ja elas seal koos esimese abikaasa ja tütrega. Sellest tulenevalt tekkis temal ka korteri erastamise õigus. L D erastas korteri 08.06.1995.a., mida kinnitab notariaalne ostu-müügi leping. Lepingu p.2 kohaselt on korteri hind tasutud ostja (L D i) poolt rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastatega. Kostja poolt on esitatud L D i rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaart 10.08.1993.a., millel tööaastate kogusumma moodustab 20 aastat. S D asus korterisse elama 1989.a. Kostja S D on väitnud, ei tema lahusvara ega ka ühiste vahendite arvel korterile olulisi parendusi tehtud ei ole. Tunnistaja, E M , on andnud ütlusi, mille kohaselt elas samas majas ja viibis kostjate juures korteris külas sageli. Kinnitab, et ajal kui S D elas korteris, tehti seal vaid sanitaarremonti. S D lahkus korterist 2000.a. jaanuaris ja jättis kõik naisele ja tema tütrele. Hiljem kuulis, et S D lahkus uue naise juurde. Pärast seda ei ole kordagi S D i näinud, ta ei ela selles korteris enam 10 aastat. S D väidab, et temal on uus faktiline perekond. On kohtule esitanud sünnitunnistuse, millest nähtub, et tema ja G P ühine tütar, K D , on sündinud XXX.a. Sellega on ümber lükatud hageja väited, et S D i alaline elukoht on aadressil XXX, Tallinn.

4 Eeltoodu põhjal kohus leiab, et kostjate ühisvara on jagatud poolte kokkuleppel. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatud tehing oleks vastuolus heade kommetega ning kantud eesmärgist jätta S D ilma talle kuuluvast osast ühisvaras. Esitatud tõenditest nähtuvalt oli korteriomand Tallinnas XXX, reaalosaga krt 52 omandatud L D i lahusvara (rahvakapitali obligatsiooni tööaastad) arvel ja S D ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku ega tööga nimetatud korteri omandamisel. Toodud asjaoludel oli ühisvara jagamisel L D il nii moraalne kui ka juriidiline õigus kogu korteriomandile. Kõrvalekaldumist abikaasade osade võrdsusest ühisvara kokkuleppelisel jagamisel peab kohus põhjendatuks. Kohus peab loomupäraseks, et aasta pärast abielulahutust ja 1,5 aastat enne uues peres lapse sündi soovisid endised abikaasad korrastada oma varalisi suhteid. Asjaolu, et leping sõlmiti viis kuud pärast nimetatud korteriomandile kinnistusregistris seatud eelmärke tühistamist Tallinna Ringkonnakohtu poolt, ei muuda antud tehingut ja selle eesmärki heade kommetega vastuolus olevaks. Tallinna Ringkonnakohtu 02.02.2005.a. määrusest nähtub, et kohtule esitatud erikaebuses on S D juba sel ajal asunud seisukohale, et korter on L D i lahusvara ja korteris elab L D . Väidete tõepärasust kinnitab ka asjaolu, et käesoleva ajani ei ole L D soovinud korterit võõrandada, vaid kasutab seda oma alalise elukohana.

Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb jätta menetluskulud hageja kanda.

Kohtunik