2-10-13584/12 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-10-13584

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht

20. mai 2010.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-10-13584 Tsiviilasi Põltsamaa valla avaldus täisealisele isikule seatud eestkoste pikendamiseks Menetlustoiming Lõpplahend Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Põltsamaa vald vallavalitsuse kaudu (registrikood 75023496, asukoht Viljandi mnt 3 Põltsamaa) esindaja Anne Veiram; Puudutatud isikud: MxxxxxxxxKxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx Hooldekodu, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) esindaja vandeadvokaat Marian Priks (AB Valge ja Uiga, asukoht Vanemuise 21a Tartu 51004) Mxxx Kxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Ärakuulamise aeg 10.05.2010.a

RESOLUTSIOON

1. Määrata Mxxx Kxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) eestkoste tähtajaga 20.05.2015.a.

2. Eestkostjaks määrata Mxxx Kxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx).

3. Eestkoste on määratud kõigi Mxxxx Kxxxxx asjade ajamiseks ja esindamiseks ning igapäevaelu ja ravi korraldamiseks. Mxxxx Kxxxxxx puudub iseseisev tehingute tegemise õigus ning valimisõigus.

Menetluskulude jaotus

Jätta Põltsamaa valla poolt tasutud riigilõiv 200 krooni Mxxxx Kxxxxx kanda. Jätta muud menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast

Menetluse käik 23.03.2010.a esitas Põltsamaa vald kohtule avalduse Mxxxx Kxxxxx üle seatud eestkoste pikendamiseks.

Avalduse kohaselt on Mxxxx Kxxxxx üle seatud eestkoste Tartu Maakohtu 25.06.2007.a määrusega ja tema eestkostjaks on määratud Mxxx Kxxxxx. Avaldaja leidis, et Mxxxx Kxxxxx tervislik seisund ei ole muutunud ja ta ei suuda endiselt enda eest seista ja oma huve kaitsta. Eestkostja ülesandeid võiks jätkuvalt täita Mxxx Kxxxxx, kes on ka avaldajale esitanud avalduse, milles palub emale määratud eestkostet pikendada.

Kohus määras Mxxxx Kxxxxx suhtes ekspertiisi. Kohus korraldas 05.05.2010.a Mxxxx Kxxxxx ärakuulamise tema elukohas, mille käigus jõudis kohus veendumusele, kas Mxxxx Kxxxxx orienteerus isikutes ja kohas, kuid ei orienteerunud täielikult ajas ja situatsioonides. Ise arvas ka, et omapäi toime ei tuleks ja vajab seetõttu kellegi abi. Oli nõus, et kõige parem on elada hooldekodus. Teadis, et tal võib olla kinnisvara, kuid kuidas selle omanikuks sai ei teadnud. Sai aru lihtsatest küsimustest ja selgitustest, keerukam jutu mõistmisel tekkisid tõrked ja ei osanud sisulist vastust anda. Kohus kuulas ära avaldaja, Mxxxx Kxxxxx esindaja ja Mxxx Kxxxxx. Avaldaja jäi avalduse juurde. Mxxxx Kxxxxx esindaja toetas avaldust ja leidis, et eestkoste eeldused ei ole ära langenud. Esindaja märkis, et vestlusest selgus, et MxxxxKxxxxxx puudub haiguskriitika. Esindaja oli seisukohal, et Mxxx Kxxxxx on eestkostjaks sobiv isik. Mxxx Kxxxxx oli valmis jätkuvalt täitma eestkostja ülesandeid. Ta oli kursis Mxxx Kxxxxx tervise ja raha kasutamisega. Samuti oli tal ülevaade ema varast. Mxxx Kxxxxx suhtleb eestkostetavaga tihedalt, kuna elab samas külas ja ema käib tal ka kodus aegajalt külas.

Kohtu seisukoht: Kohus, uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid ja lg 2 teine lause sätestab, et alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Eksperdi poolt kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 44 esitatud arvamuse kohaselt esineb Mxxxx Kxxxxxx vaimuhaigus skisofreenia kujul, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ega neid juhtida. Ekspert leidis, et Mxxxx Kxxxxxxei ole võimeline tegema iseseisvalt mistahes tehinguid ja ta pole suuteline täitma valimisõigust. Eksperdi arvamuse kohaselt vajab Mxxxx Kxxxxx eestkostet viieks aastaks.

Esitatud tõendite ja kohtu poolt isiklikult vahetult kogetu põhjal asub kohus seisukohale, et Mxxxx Kxxxxxxx 25.06.2007.a määratud eestkoste alused ei ole ära langenud ja eestkostet tuleb jätkata. TsÜS § 8 lg 3 kohaselt juhul, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Eelpool toodud tõendite alusel on tuvastatud, et Mxxxx Kxxxxxx esineb vaimuhaigus skisofreenia kujul. Kohus leiab, et psüühilise seisundi tõttu ei ole Mxxxx Kxxxxx võimeline adekvaatselt aru saama selgitustest, ta ei suuda hinnata olukordi ning otsustuste langetamisel näha ette oma tegevuse tagajärgi. Eeltoodu takistab tal tahte kujundamist ning oma tegude võimalike tagajärgede hindamist. Mxxxx Kxxxxx toimetulekut mõjutab ka asjaolu, et tal puudub haiguskriitika (eksperdi arvamuse kirjeldav osa, esindaja seisukoht). Seoses tervisliku seisundiga vajab ta pidevat jälgimist, juhendamist ja ravi kontrolli. Kohus leiab, et eelnimetatud takistuste tõttu ei ole Mxxxx Kxxxxx võimeline kaitsma oma õigusi ja realiseerima kohustusi ning ei tule iseseisvalt toime oma igapäevaelu ja vajaliku ravi korraldamisega.

Perekonnaseaduse § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimetu isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Perekonnaseaduse § 95 kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul, eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Kohus leiab, et MxxxxKxxxxx eestkostjaks tuleb jätkuvalt määrata MxxxxKxxxxx, kes on andnud vastava kirjaliku nõusoleku (t lk 9). Kohus leiab, et Mxxx Kxxxxx on seni hästi tulnud toime eestkostja ülesannete täitmisega. Mxxx Kxxxxx on isikuomadustelt eestkostjaks sobiv isik ja emotsionaalselt valmis eestkostja ülesandeid täitma. Kohus leiab, et Mxxx Kxxxxx on MxxxxxKxxxxx lähedase sugulasena sobiv eestkostjana oma ema õigusi ja huve kaitsma. Tulenevalt Mxxxx Kxxxxx psüühilisest seisundist ja eksperdiarvamusest ei peab kohus võimalikuks lubada tal teha iseseisvalt tehinguid ja ei ole vajalik eestkostja ülesannete ringi piirata. Kohus selgitab, et TsMS § 526 lg 4 kohaselt annab eestkoste seadmise määrus eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. PrkS § 98 lg 2 sätestab, et eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Eestkostja tegevusele on seatud teatud piirangud, mis on sätestatud Perekonnaseaduse § 99-100. TsMS § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

Ekspert on asunud seisukohale, et Mxxxx Kxxxxx vajab eestkostet viieks aastaks. Avaldaja ja Sxxxxx Sxxxxxxx esindaja toetasid seda seisukohta. TsMS § 526 lg 3 seab eestkoste kestusele piiranguks viis aastat määruse tegemisest alates. Kohus on seisukohal, et arvestades Mxxx Kxxxxx vanust, tervislikku seisundit ja senist vaimse seisundi muutumist, tuleb eestkoste määrata viieks aastaks. Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka TsMS § 526 lg 3 ja 528, mille kohaselt tuleb enne käesolevas määruses nimetatud eestkoste tähtaja möödumist otsustada, kas Mxxxx Kxxxxx vajab jätkuvalt eestkostet ja esitada vastav avaldus kohtule.

Kohtukulude jaotus TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus valla tasutud riigilõivu Mxxxx Kxxxxx kanda. TsMS § 172 lg 3 teine lause sätestab, et isikule eestkostja määramise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluses tehtud kulud (ekspertiisi ja esindaja kulud) riigi kanda.

Maimu Laumets Kohtunik