2-10-17049/2 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Õigeksvõtul põhinev

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heino-Vello Pihlak

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. mail 2010.a Paide kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-17049

Tsiviilasi

OÜ Paide Elamuhooldus hagi Airi Kuningas’e vastu 4990.06

krooni võla ja viivise nõudes

Hagihind

4990.06 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Paide Elamuhooldus, registrikood 10361685,

asukoht Pärnu 52 Paide 72712

Lepinguline esindaja: Marko Jaani, Bene Est Law Office OÜ,

asukoht Narva mnt 13A Tallinn 10151

Kostja: Airi Kuningas, sündinud xxxxxxxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx

Asja läbivaatamise aeg

19. mail 2010.a kirjalikus eelmenetluses

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

1.Välja mõista Airi Kuningaselt OÜ Paide Elamuhooldus kasuks hoolduskulu ja

kommunaalteenuste võlgnevus 4990.06 (neli tuhat üheksasada üheksakümmend krooni ja 06 senti)

krooni ning viivis 41.99 (nelikümmend üks krooni ja 99 senti) krooni.

2. Välja mõista Airi Kuningaselt OÜ Paide Elamuhooldus kasuks viivis, mis hagi esitamise ajaks

ei olnud veel sissenõutavaks muutunud alates 14.04.2010 kuni põhinõude täieliku tasumiseni

0,021% tasumata põhinõude summalt päevas.

3. Tunnistada käesolev tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Menetluskulud tsiviilasjas kannab kostja.

2. OÜ Paide Elamuhooldus menetluskulu on 1000 krooni hagihinnalt tasutud riigilõivu ja 1160 kooni

on lepingulise esindaja tasu.

3. Välja mõista Airi Kuningaselt OÜ Paide Elamuhooldus kasuks 2160 (kaks tuhat ükssada

kuuskümmend) krooni hageja menetluskulude hüvitamiseks tasumisega 1. juuliks 2010.a 1080

krooni ja 1. augustiks 2010.a080 krooni.

4. Kohustada Airi Kuningast tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt

menetluskuludelt tasuma viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses kui

maksetähtaegadest ei ole kinni peetud.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Kohtu seisukohad

Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise teade kätte toimetatud. Kostja on eelmenetlusteatele

vastanud ja hagiavalduse rahalise nõude õigeks tunnistanud. Vastuväiteid hagile ei ole. Kostja on nõus

asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hagejat on teavitatud kostja seisukohtadest. Kuna

eelmenetluses on poolte seisukohad välja selgitatud, võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

440 lg 1 kohaselt kohus lahendada asja kohtuistungit pidamata. Kohus piirdub üksnes õigusliku

põhjendusega.

Pooled on 14. septembril 1999.a sõlminud halduslepingu. Seega kehtib hageja ja kostja vahel

lepinguline suhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on

kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine.

Kostja ei ole hageja poolt teenuse osutamise eest tasumiseks esitatud arveid nõuetekohasel viisil

tasunud ning tal tekkis hageja ees võlgnevus. VÕS § 101 lg 1 punkt 1 sätestab, et kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostja võlgneb hagejale 4990.06

krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue kostjalt

osutatud teenuste eest tasu saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning kuulub

rahuldamisele.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Pooled on lepingus kokku leppinud viivise määraks 0,1% võlgnetavalt summalt päevas. Asjaolu, et

kostja ei täitnud lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt annab

tunnistust, et kostja viivitas nimetatud kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse

nõuda kostjalt viivist. Kostja ei ole hageja nõutud viiviste suurust ja arvestuslikku õigsust

vaidlustanud. Hageja nõue viivise saamiseks on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus

rahuldab selle.

TsMS § 367 järgi võib koos põhinõudega esitada viivisenõude hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja nõuab viivise, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kostjalt täies ulatuse alates 14.04.2010.a 0,021 % põhinõudelt päevas kuni põhinõude täieliku

tasumiseni.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti, s.t kostja. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral

kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral

määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks

menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on kohtule esitanud

ning palub kostjalt välja mõista menetluskulu summas 2160 krooni. Hageja on tasunud riigilõivu

hagiavalduse esitamisel 1000 krooni ja õigusabi kulu 1160 krooni kulutatud 58 minuti kohta. Vajadus

nimetatud kulu kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses tuleneb seadusest, s.t on põhjendatud ja

vajalik. Lähtudes kostja soovist ja hageja esindaja nõusolekust lubada tasuda menetluskulud osade

kaupa kahe suvekuu jooksul, kui eluaseme kulud on väiksemad. Kohtu hinnangul on selleks

sobivamad juuni ja juuli kuu kui mai ja juuni kuu. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab

kandma kostja täies ulatuses. Kohtuotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele TsMS § 468 lg 1 p

1 alusel.

Heino-Vello Pihlak

Kohtunik