3-08-1910/30 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mai 2010, Tartu Haldusasja number 3-08-1910 Haldusasi OÜ ReturMet kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 4. juuli 2008. a vaide tagastamise otsuse nr 6-2/575 ning Maksuja Tolliameti 12. augusti 2008. a otsuse nr 6-1/168-1 tühistamiseks, samuti vaide menetlusse võtmiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 20. aprilli 2009. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Maksuja Tolliameti ning Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

21. aprill 2010 Menetlusosalised Kaebaja OÜ ReturMet, esindaja adv. Madis Mahlapuu Vastustajad Maksuja Tolliamet ning Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus, esindajad Kaisa Jaaksaar ja Lily Mals RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 20. aprilli 2009. a otsus ja teha asjas uus otsus.

3. Jätta OÜ ReturMet kaebus rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud kaebaja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o 21. juunini 2010.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 5. mai 2008. a maksuotsusega nr 12- 5/165 määrati OÜ-le ReturMet maksustamisperioodide juuli, august, oktoober ja november 2005 ning veebruar 2006 eest tasumisele tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt

3-08-1910

kokku 117 695 kr. Maksuotsus saadeti 5. mail 2008 lihtkirjaga OÜ ReturMet äriregistrisse kantud aadressile. OÜ ReturMet esitas 1. juulil 2008 maksuotsusele vaide.

2. Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 4. juuli 2008. a otsusega nr 6-2/575 tagastati OÜ ReturMet vaie. Otsuse põhjenduste kohaselt ei olnud vaie esitatud tähtaegselt. Et maksuhaldur saatis 5. mai 2008. a maksuotsuse nr 12-5/165 OÜ ReturMet äriregistrisse kantud aadressil, võib maksuotsuse maksukorralduse seaduse (MKS) § 54 lg 6 alusel lugeda maksukohustuslasele kättetoimetatuks 10. mail 2008 ning OÜ-l ReturMet oli õigus seda vaidlustada hiljemalt 9. juunil 2008. OÜ ReturMet ei taotlenud vaides tähtaja ennistamist ega esitanud põhjendusi tähtaja möödalaskmise kohta.

OÜ ReturMet esitas 4. augustil 2008 Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 4. juuli 2008. a otsuse nr 6-2/575 peale kaebuse Maksuja Tolliametile.

Maksuja Tolliameti 12. augusti 2008. a otsusega nr 6-1/168-1 jäeti OÜ ReturMet 4. augusti 2008. a kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt oli Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse otsus vaie tagasi saata õiguspärane ja seadusega kooskõlas. MKS § 54 lg 6 kohaselt loetakse maksuotsus OÜ-le ReturMet kättetoimetatuks 10. mail 2008. Seega oleks OÜ ReturMet pidanud maksuotsusele vaide esitama hiljemalt 10. juunil 2008, kuid vaie on postitatud 1. juulil 2008. Et OÜ ReturMet teadis, et tema suhtes toimub maksumenetlus, oleks tema poolt posti vastuvõtmine pidanud toimuma erilise hoole ja tähelepanuga. Kuna OÜ ReturMet lepinguline esindaja ei esitanud eriarvamuse ega maksumenetluse jooksul taotlust, mille kohaselt peaks maksuhaldur maksukohustuslasega suhtlema vaid läbi lepingulise esindaja, toimis Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus õigesti, kui saatis maksuotsuse ainult maksukohustuslasele.

3. OÜ ReturMet esitas 25. septembril 2008 halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 4. juuli 2008. a otsuse nr 6-2/575 ning Maksuja Tolliameti 12. augusti 2008. a otsuse nr 6-1/168-1 tühistamiseks, samuti vaide menetlusse võtmiseks kohustamiseks. Kaebuse põhjendused:

a) Ebaõige on Maksuja Tolliameti seisukoht, et vaide esitamise tähtaeg on möödas ning puudub alus vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebaja sai Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 5. mai 2008. a maksuotsuse nr 12-5/165 temast sõltumatutel asjaoludel kätte alles 7. juulil 2008. Tartus, Turu 30 C asuval aadressil on registreeritud kümneid äriühinguid ning on olnud tavapärane, et post võib nimetatud aadressil minna kaduma ning sellele on kaebaja juhtinud ka Maksuja Tolliameti tähelepanu.

b) Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus ei teinud maksuotsuse väljastamisel kõike selleks, et kaebaja saaks maksuotsuse kätte. See on vastuolus hea halduse põhimõttega ja Riigikohtu 3. märtsi 2004. a haldusasjas nr 3-3-1-10-04 tehtud määruse p-s 13 väljendatud seisukohaga, mille kohaselt haldusakti teatavakstegemisel tuleb kontrollida, kas Maksuamet on teinud kaebaja teavitamiseks kõik omalt poolt vajaliku. Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus oli juba maksumenetluse käigus teadlik, et kaebaja registrijärgsele aadressile edastatud kirjad ei pruugi jõuda adressaadini. Kaebaja seaduslik esindaja T. Võsa on maksumenetluse käigus Maksuja Tolliametit korduvalt informeerinud, et OÜ ReturMet ei tegutse reaalselt enam antud territooriumil ning et kõikidest teadetest, eriti veel isiku õigusi piiravatest haldusaktidest oleks mõistlik teavitada otse kaebaja lepingulist esindajat.

c) Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 62 lg 2 p l kohaselt tuleb isiku õigusi piirav haldusakt talle teatavaks teha kättetoimetamise teel.

d) MKS § 54 lg 3 sätestab, et menetlusosalise soovil saadetakse dokument tema poolt näidatud elektronposti aadressil. Käesoleva maksumenetluse käigus on Maksuja Tolliamet juba

3-08-1910

alates kaebaja poolt seletuste esitamisest suhelnud kaebaja lepingulise esindajaga elektronposti teel. Seega oli kaebaja avaldanud soovi dokumentide esitamiseks elektroonsel viisil ning Maksuja Tolliamet on sellega ka nõustunud.

HALDUSKOHTU LAHEND

4. Tartu Halduskohus rahuldas 20. aprilli 2009. a otsusega kaebuse, tühistas Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 4. juuli 2008. a otsuse nr 6-2/575 ja Maksuja Tolliameti 12. augusti 2008. a otsuse nr 6-1/168-1 ning tegi Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskusele ettekirjutuse OÜ ReturMet 1. juuli 2007. a vaide uuesti läbivaatamiseks. Otsuse põhjendused:

a) Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus ning Maksuja Tolliamet ei ole vaidlusaluste otsuste andmisel arvestanud kõigi asjas tähtsust omavate faktiliste asjaoludega, nad on maksumenetluses kaebajale dokumentide kättetoimetamisel olnud põhjendamatult ebajärjepidevad ja eiranud sellega menetlusõigust, samuti ei ole nad järginud uurimisprintsiipi ja selgitamiskohustust, mis on viinud asja ebaõigele otsustamisele. Maksuhaldur on rikkunud kaebaja suhtes hea halduse tava, kuna menetlusosalisel on õigus sellele, et tema küsimust käsitletakse õiglaselt. Kuna maksuhaldur on maksumenetluse kestel tunnustanud kaebaja lepingulise esindaja volitusi, ei saa olla ühtegi objektiivset ja mõistlikku põhjust, miks ta ei võinud või isegi ei pidanud 5. mai 2008. a maksuotsust või selle koopiat väljastama kaebaja registrijärgse aadressi kõrval ka kaebaja lepingulisele esindajale.

b) Menetlusnormide eiramisena on käsitletav vaidlustatud maksuotsuses viite puudumine MKS § 54 lõike 6 esimesele lausele, kuna maksuotsust ei väljastatud kaebaja lepingulisele esindajale. Maksuhaldur ei teinud kõike vajalikku kaebaja teavitamiseks maksuotsuse andmisest, sest otsust ei ole teatavaks tehtud kaebaja lepingulisele esindajale ja otsuses puudub viide asjaolule, millisest tähtajast loetakse otsus kaebajale kättetoimetatuks ja millisest tähtajast hakkavad kulgema menetlustähtajad seonduvalt maksuotsuse vaidlustamisega. Selguse huvides tuleks maksuotsuste puhul, mis toimetatakse ainult kaebaja registrijärgsele aadressile lihtsaadetisena, välja tuua kaebetähtaja lõpp kindla kuupäevana arvestades selle saatmisest haldusorganist.

c) Võttes arvesse 5. mai 2008. a maksuotsuse resolutsiooni puudulikkust, on Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus 4. juuli 2008. a otsuse tegemisel rikkunud haldusmenetlusele omast uurimispõhimõtet, mille rikkumine on heaks kiidetud ja mida on aktsepteeritud ka Maksuja Tolliameti 12. augusti 2008. a otsuses, mille tõttu on vaidlustatud otsused õigusvastased.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

5. Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus ning Maksuja Tolliamet esitasid halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta OÜ ReturMet kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

a) Ebaõiged on halduskohtu otsuses toodud etteheited, et maksuhaldur on rikkunud selgitamiskohustust, uurimispõhimõtet, menetlusnorme ja hea halduse tava. OÜ ReturMet oli teadlik tema suhtes toimuvast maksumenetlusest, millest tulenevalt ei saanud ta oletada, et maksuotsus saadetakse kellelegi teisele kui maksukohustuslasele endale. Ka mõlemad vaidlustatud otsused on OÜ ReturMet äriregistri aadressil vastu võetud. OÜ ReturMet ei ole esitanud taotlust suhelda maksuhalduriga e-kirja vahendusel. Kui maksumenetluses on väljastatud dokumente ka OÜ ReturMet lepingulisele esindajale, on see toimunud enamjaolt selleks eraldi esitatud taotluse alusel. Lepingulise esindaja teavitamine koormavast haldusaktist on seadus-

3-08-1910

liku esindaja enda kohustus ja ebaõige on panna selles osas maksuhaldurile täiendav selgitamisvõi uurimiskohustus. Sellist kohustust ei tulene ka maksukorralduse seadusest. Maksuhaldur ei rikkunud hea halduse tava, kui saatis maksuotsuse OÜ ReturMet äriregistrijärgsele aadressile.

b) Asjakohatu on halduskohtu väide, et maksuhaldur oleks pidanud 5. mai 2008. a maksuotsuse esitama ka OÜ ReturMet lepingulisele esindajale. Maksuhalduri suhtes kehtib maksusaladuse hoidmise kohustus, mistõttu on maksuhalduril keelatud väljastada haldusakt lepingulisele esindajale, kui maksuhalduril puudub kindel teave, et maksukohustuslane on seda isikut volitanud end esindama.

c) Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et lihtsaadetisena saadetud maksuotsuses tuleks välja tuua kaebetähtaja lõpp kindla kuupäevana arvestades selle saatmisest haldusorganist. MKS §

138 lg 1 sätestab haldusakti peale vaide esitamise tähtaja, mida tuleb eristada mõistest tähtpäev. Alusetu on halduskohtu otsuses märgitu, et maksuotsuses oleks pidanud olema viide ka MKS § 54 lg 6 esimesele lausele, kuna sellist nõuet MKS §-st 46 ei tulene. Seetõttu on ebaõige ja asjakohatu ka halduskohtu seisukoht, et antud viite puudumine on käsitletav menetlusnormide eiramisena.

d) Maksuhaldur arvestas juba vaide menetlusse võtmisel võimalusega vaide esitamise tähtaeg ennistada. Tähtaja ennistamiseks peab olema objektiivselt eksisteeriv, isiku tahtest mitteolenev asjaolu, mis põhjustas vaidega hilinemise. Käesoleval juhul ei ole ka kohtumenetluses selgunud, et maksuotsuse vaidlustamise tähtaeg oleks OÜ ReturMet poolt mööda lastud mõjuval põhjusel.

6. OÜ ReturMet vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. OÜ ReturMet jääb oma halduskohtusse esitatud kaebuse seisukohtade juurde ning rõhutab järgnevat:

a) Halduskohus on õigesti hinnanud tõendeid ja sellest tulenevalt ei ole rikkunud menetlusõiguse norme. Samuti on halduskohus õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Halduskohus on õigesti leidnud, et tuvastatud apellandipoolsed menetlusnõuete eiramised võivad olla mõjuvateks põhjusteks vaide esitamise tähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel.

b) Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus ei teinud omalt poolt kõike vajalikku OÜ ReturMet teavitamiseks tehtud maksuotsusest. Selline maksuhalduri tegevus isiku õigusi piirava haldusakti kättetoimetamisel ei ole kooskõlas hea halduse põhimõttega. HMS § 62 lg 2 p

1 kohaselt tuleks isiku õigusi piirav haldusakt talle teatavaks teha kättetoimetamise teel.

c) Analoogsetes asjades tehtud Tallinna Ringkonnakohtu lahendites haldusasjades nr 3-07- 2212 ja 3-07-354 on leitud, et üldjuhul on võimalik eeldada asutuse registrite õigsust ja postiasutuse usaldusväärsust, kuid kirja saatja ja postiasutuse vigu ei saa täielikult välistada. Tuleb arvestada, et koormava haldusakti kättetoimetatuks lugemisel võivad isikutele olla väga ulatuslikud tagajärjed (kaebetähtaegade kulgemahakkamine, sundtäitmine jne). Lihtkirja võimaliku kaotsimineku riski asetamine ainuüksi adressaadile võib tuua kaasa ebaproportsionaalse põhiõiguste piirangu. Kuna pole usaldusväärselt tõendatud, et maksuotsus jõudis kaebaja mõjupiirkonda, ei ole isiku kaebeõiguse piiramine kaebetähtaja rikkumise põhjendusel võimalik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebus on põhjendatud. Halduskohus on kohaldanud materiaalõigusnormi vääralt. Kaebaja esitas vaide maksuja tollikeskusele hilinenult ja vaidetähtaja ennistamiseks puudusid mõjuvad põhjused. Seega on vastustajate otsused vaide tagastamise kohta õiguspärased.

3-08-1910

I

8. MKS § 138 lg 1 kohaselt tuleb vaie haldusakti peale esitada 30 päeva jooksul, arvates haldusakti teatavakstegemise või kättetoimetamise päevast. Määrava tähtsusega on käesoleval juhul küsimus, millal toimetati kaebajale 5. mai 2008. a maksuotsus kätte.

9. Vastustaja on käesoleval juhul tuginenud MKS § 54 lg-le 6, mille kohaselt juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välismale saatmisest. Kuna maksuotsus saadeti välja 5. mail 2008, tuleb see lugeda kätte toimetatuks 10. mail 2008. Vaide esitamise tähtpäev oli seega 9. juuni 2008. Vaie esitati 3. juulil 2008, seega tähtaega rikkudes.

Ringkonnakohus nõustub vastustaja käsitlusega. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et

5. mai 2008. a maksuotsust sisaldanud lihtkiri saadeti kaebaja registrisse kantud aadressile ja et see jõudis sinna kohale. Vaidlust ei ole isegi mitte selle üle, et kaebaja registrijärgsele aadressile saadetud maksuotsus jõudis veel vaidetähtaja jooksul ka kaebaja lepingulise esindajani. Seetõttu on antud juhul asjakohatud arutlused selle üle, et lihtkirjaga välja saadetud dokument ei pruugi registrijärgsele aadressile jõuda ning see võib registrijärgsel aadressil kaduma minna. Seoses sellega on asjakohatud ka kaebaja viited Tallinna Ringkonnakohtu 21. mai 2008. a määrusele haldusasjas nr 3-07-2212 ning 20. novembri 2008. a otsusele haldusasjas nr 3-07-354.

Haldusakti jõudmine registrijärgsele aadressile on piisav, et lugeda haldusakt MKS § 54 lg 6 alusel kättetoimetatuks. Asjaolu, et kaebaja ei tutvu registrijärgsele aadressile saabunud haldusaktiga, ei tähenda, et haldusakti ei ole kätte toimetatud (Riigikohtu halduskolleegiumi 3. märtsi 2004. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-10-04, p 13). Ka väidetavad hea haldustava ja menetlusnormide rikkumised maksuhalduri poolt ei tähenda, et MKS § 54 lg 6 saaks jätta kohaldamata. Need asjaolud võivad omada tähtsust vaidetähtaja ennistamisel, kuid ei ole MKS § 54 lg 6 rakendamisel asjassepuutuvad. Kohus ei saa seadust jätta kohaldamata meelevaldselt.

II

10. Ringkonnakohus leiab, et maksuhaldur ei oleks pidanud käesoleval juhul vaidetähtaega ennistama. Erinevalt halduskohtust on ringkonnakohus seisukohal, et maksuhaldur ei teinud maksuotsuse kättetoimetamisel selliseid vigu, mis oleks takistanud vaide õigeaegset esitamist. Seetõttu ei pidanud maksuhaldur andma kaebajale võimalust vaidetähtaja ennistamise taotlemiseks.

11. Seadusest ega õiguse üldpõhimõtetest ei tulene, et maksuhaldur peaks maksukohustuslasele haldusaktide kättetoimetamisel rakendama abinõusid, mis tagaksid maksukohustuslase teavitamise maksimaalse intensiivsusega või oleks maksukohustuslasele maksimaalselt mugavad. Haldusaktide kättetoimetamisel tuleb kooskõlas seadusega leida tasakaal maksuhalduri vahendite säästmise ja maksukohustuslase efektiivse teavitamise vahel. Haldusaktiga tutvumiseks peab haldusorgan looma isikule mõistliku võimaluse, kuid ka isik ise peab tegema pingutusi selleks, et tagada tema valdusse jõudnud haldusaktide vastuvõtmine. Haldusorgan ei pea tegema dokumendi kättetoimetamiseks kõike võimalikku, vaid üksnes kõik vajaliku.

Maksuhalduri ja maksukohustuslase kohustuste tasakaalu on seadusandja taganud muuhulgas haldusaktide kättetoimetamise regulatsiooniga. Seadusandja on pidanud MKS § 54 lg-s 2 üld-

3-08-1910

juhul piisavaks maksumenetluse dokumendi saatmist juriidilise isiku registrijärgsele aadressile. Registris juriidilise isiku aadressi äranäitamise kohustus ei ole pelgalt formaalsus. Selle eesmärk on tagada reaalne suhtluskanal juriidilise isikuga. Seega vastutab juriidiline isik riskide eest, mis kaasnevad sellega, et ta ei ole korraldanud posti vastuvõtmist oma registrijärgsel aadressil (Riigikohtu halduskolleegiumi 3. märtsi 2004. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-10- 04, p 14). Teised isikud, sh haldusorganid võivad eeldada, et juriidiline isik tegutseb heauskselt ning on registris avaldanud sellise aadressi, mille kaudu on juriidilise isikuga ka tegelikult võimalik kontakteeruda (Riigikohtu halduskolleegiumi 3. märtsi 2004. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-10-04, p 12). Seetõttu võib maksuhaldur üldjuhul piirduda dokumendi edastamisega registrijärgsele aadressile ning ta ei pea dokumendi kättetoimetamiseks tegema täiendavaid pingutusi.

MKS § 54 lg-tes 2 ja 6 sätestatust erinevaid kättetoimetamisviise peab maksuhaldur kasutama vaid seaduses sätestatud juhtudel või kaalutlusõiguse teostamise põhimõtetest tulenevalt muul erilisel põhjusel (Riigikohtu halduskolleegiumi 3. märtsi 2004. a määrus haldusasjas nr 3-3-1- 10-04, p 12). Taolist seadusest tulenevat kohustust käesoleval juhul ei olnud, samuti puudusid erilised asjaolud, mis oleks välistanud MKS § 54 lg-te 2 ja 6 kohaldamise.

12. Eeltoodu kontekstis on esmalt asjakohatu kaebaja väide, et tema puhul ei ole tegemist tegutseva äriühinguga. Kaebaja on õigusvõimeline registrisse kantud äriühing. Sõltumata sellest, kas kaebajal on majandustegevus või mitte, saanuks kaebaja registrisse kanda sellise aadressi, kus tema seaduslikel esindajatel on hõlpsasti võimalik posti vastu võtta.

Asjakohatud on ka viited sellele, et varasemas maksumenetluses esines tõrkeid kaebajale tähtkirjade saatmisel. Tõepoolest, mitmeid kaebaja registrijärgsele aadressile lähetatud tähtkirjad saabusid maksuhaldurile tagasi, kuna kaebaja esindajad ei viibinud aadressil ega läinud postiasutusse tähtkirjadele järele. Need tõrked ei olnud tingitud kaebajast sõltumatutest asjaoludest, nagu näiteks kirja kaotsiminek. Needki tõrked olid põhjustatud kaebaja hooletusest, sest ta ise ei taganud posti vastuvõtmist. See, et maksukohustuslane näitab üles hooletust ega korralda posti vastuvõtmist oma registrijärgsel aadressil, ei ole eriline põhjus, mis kohustaks maksuhaldurit kasutama MKS § 54 lg 2 asemel muid kättetoimetamisviise.

13. Kaebaja lepingulise esindaja volituste tunnustamine maksumenetluses ei tähenda, et maksuotsuse võis saata üksnes esindajale, mitte vahetult maksukohustuslasele. Lepingulise esindaja osavõtt haldusmenetlusest ei piira menetlusosalise enda menetlusteovõimet ega keela menetlustoimingute edastamist vahetult menetlusosalisele. Tõsi, maksuhalduril ei olnud käesoleval juhul keelatud edastada maksuotsust kaebaja registrijärgse aadressi kõrval ka tema lepingulisele esindajale. Ainuüksi täiendava teavitamise võimalusest ei tulene aga kohustust isikut täiendavalt teavitada. Seadus sätestab vaid ühe juhu, mil registrisse kantud juriidilisel isikul on õigus nõuda enda teavitamist muul viisil kui registrijärgne aadress – selleks on dokumendi edastamine maksukohustuslase poolt nimetatud elektronposti aadressile (MKS § 54 lg 3). Seega ei saa juriidiline isik eeldada, et talle ei saadeta haldusakti MKS § 54 lg-s 2 sätestatud korras põhjusel, et senine korrespondents on kulgenud lepingulise esindaja kaudu.

14. Maksuhaldur ei ole rikkunud käesoleval juhul MKS § 54 lg-t 3. Selle sätte esimese lause kohaselt saadetakse dokument menetlusosalise soovil tema poolt näidatud elektronposti aadressil. Selliseks aadressiks võib olla ka lepingulise esindaja aadress.

Kaebaja ei ole tõendanud, et ta oleks avaldanud soovi vaide esemeks olnud maksuotsuse saatmiseks lepingulise esindaja elektronposti aadressile. 9. jaanuaril 2008 palus kaebaja le-

3-08-1910

pinguline esindaja saata talle varasema maksuotsuse (nr 12-5/502), märkides, et selle võib saata ka elektrooniliselt (tl 43). See palve puudutas konkreetset maksuotsust, mitte tulevikus tehtavaid maksuotsuseid, samuti oli selle elektrooniline edastamine vaid üks edastamise viis, mille lepinguline esindaja välja pakkus.

Isegi, kui maksuhaldur oleks rikkunud MKS § 54 lg-t 3 ning heast haldustavast tulenenud kohustust saata maksuotsus ka lepingulisele esindajale, ei oleks see vaidetähtaja ennistamise põhjuseks, sest see ei takistanud lihtkirjaga saadetud maksuotsuse kättesaamist ega selle tähtaegset vaidlustamist.

15. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et maksuhaldur oleks pidanud maksuotsuses tegema viite MKS § 54 lg-le 6 ning viite tegemata jätmine oli antud juhul üheks vaidega hilinemise põhjuseks. Seadus ei sätesta kohustust selgitada maksuotsuses üksikasjalikult norme, mis reguleerivad maksuotsuse kättetoimetamist ja vaide esitamise tähtaja kulgemahakkamist. Maksumenetluse normidega on maksukohustuslasel võimalik tutvuda vahetult seaduse alusel. Maksuhalduril ei ole kohustust refereerida maksuotsuses kõiki maksumenetluse norme, mis potentsiaalselt võivad maksukohustuslase jaoks oluliseks osutuda. Kui maksuotsustes hakataks refereerima suurt osa maksukorralduse seaduse sätetest, muutuks maksuotsus arusaamatuks.

Maksuhaldur ei ole andnud käesoleval juhul kaebajale alust eelduseks, et vaide esitamise tähtaeg hakkas kulgema alles hetkel, mil kaebaja tutvus talle saadetud maksuotsusega. Ringkonnakohtu hinnangul peab juriidiline isik maksumenetluses teadma seda, et ametlik dokument loetakse kätte saaduks isiku valdusse jõudmise, mitte dokumendiga tutvumise hetkest. Ammugi tuleb sellest lähtuda käesoleval juhul, kuna kaebajat esindas maksumenetluses advokaat. Kaebajal või tema lepingulisel esindajal olnuks kahtluse korra võimalik selgitada, millal on maksuotsus maksuhalduri juurest välja saadetud. Nad ei saanud eeldada, et maksuotsus on teel olnud kauem kui MKS § 54 lg-s 6 sätestatud tähtaeg.

III

16. Tulenevalt HKMS § 92 lg-st 1 jäävad menetluskulud käesolevas asjas kaebaja kanda. Menetluskuludeks on kaebaja poolt halduskohtus tasutud riigilõiv 80 kr.

Einar Vene Maili Lokk Ivo Pilving