2-09-68517/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviiltoimik 2-09-68517

K O H T U M Ä Ä R U S E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

1 Kohus Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja Tartu mnt 85, 15083 Tallinn

Kohtunik Raivo Einula Määruse tegemise aeg ja koht 19.05.2010 Tallinn, Tartu maantee kohtumaja

Tsiviilasja number 2-09-68517

Kohtuasi AK versus A T elatise nõudes enda ülalpidamiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine poolte kompromisslepingu kinnitamisega

Menetlusosalised ja nende esindajad o Hageja: AK (isikukood xxx), elukoht xxx o Hageja esindaja: Vandeadvokaat Piret Simm, Advokaadibüroo Digesta, Rävala pst 8, 10143Tallinn o Kostja: A T (isikukood xxx), elukoht xxx

Kohtuistungi toimumise aeg, koht 19.05.2010 Tallinn, Tartu maantee kohtumaja

Tsiviiltoimik 2-09-68517

2 RESOLUTSIOON:

1. Kinnitada AK ja A T vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kostja A T kohustub tasuma oma poja AK ülalpidamiseks kuni AK õpingute lõpetamiseni elatusraha kogusummas 10000 krooni, kusjuures elatis tuleb maksta viie kuu jooksul alates juunist 2010 võrdsetes osades igakuise osamakse suurusega kaks tuhat (2000) krooni maksmisele kuuluva kuu eest hiljemalt selle kuu

5. kuupäevaks AK pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxx(Swedbank). 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-09-68517 seoses poolte kompromissi kinnitamisega.

Edasikaebamise kord Pooled on määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest loobunud. Kohtumäärus jõustub selle kättetoimetamisega hagejale ja kostjale.

Menetluskulude jaotus

Kummagi poole menetluskulu jätta tema enda kanda

I. ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on AK hagi A T vastu elatise nõudes enda ülalpidamiseks kuni õpingute lõpetamiseni 10.06.2010 . 19.05.2010 kohtuistungil sõlmisid pooled elatise nõudes kompromisslepingu, palusid kohtul see kinnitada ning asjas menetlus lõpetada. Kompromissi kohaselt maksab kostja hagejale kohtusse pöördumisest hagiga kuni õpingute lõppemiseni kokku 10 000 krooni ja seda viie kuu jooksul alates juunist 2010 osade kaupa igakuise osamakse suurusega 2000 krooni.

II. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 61 lg 4). Kohtulahendi tegemise ajal on minimaalse elatusraha suuruseks Eesti Vabariigis 2175 krooni. PKS § 63 kohaselt täisealisele isikule mõistab kohus elatise välja selle isiku enda nõudel. Vastavalt PKS § 60 lg 2 kui laps õpib kutseõppeasutuses, jätkates õpinguid täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud õppimise ajalk last ülal pidama. Hageja AK kinnitas kohtuistungil, et tema õpingud lõpevad 10.06.2010. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

Tsiviiltoimik 2-09-68517

3 lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes kostja poja, kes õpib käesoleval ajal kutsehariduskoolis, huvidest ning hageja ja kostja heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. TsMS § 64 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Ka TsMS § 661 lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Tavaline tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt TsMS § 661 lg 2 viisteist päeva. TsMS § 174’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromissile jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda, so selle poole kanda, kes kulud on kandnud, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. TsMS § 174’ 1g 4 kohaselt ei saa pooled nõuda täiendavalt menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 lg 1-3 sätestatud korras. TsMS § 164 lg 1 kehtestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ka TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Raivo Einula Kohtunik