2-10-5772/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mai 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-5772 Tsiviilasi AK’i hagi S K vastu elatise maksmise lõpetamiseks ja elatise võlgnevuse kustutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AK (isikukood xxx elukoht xxx) Hageja määratud korras esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi (Andres Lusmägi Advokaadibüroo ) Kostja S K (isikukood xxx elukoht xxx) Istungi toimumise aeg 22.04.2010 Istungil osalenud isikud Hageja AK Hageja määratud korras esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Kostja S Ka RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata AK’i hagi S K vastu elatise maksmise lõpetamiseks ja elatise võlgnevuse kustutamiseks

MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istngil.

Esitatud asjaolud Hageja palub muuta Tallinna Linnakohtu 17.03.2005 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/227-9883/04 väljamõistetud igakuise elatusraha 3 400 krooni tütarde K K ja L K ülalpidamiseks alates 18.11.2004 kuni tütar K K täisealiseks saamiseni ja sealt edasi 1 600 krooni kuus tütar L K ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni maksmine selliselt, et lõpetada elatise maksmine hageja tütarde ülalpidamiseks ning vabastada hageja täielikult elatise võlgnevuse tasumisest.

Hagiavalduse kohaselt seoses varalise seisundi tõttu ei ole hageja võimeline maksma elatist kohtu poolt määratud suuruses. Samuti ei suuda hageja tasuda elatusraha mittemaksmisest tekkinud elatise suurt võlgnevust.

Hageja ja tema abikaasa on töötud ning väga raskes majanduslikus seisus. Hagejaga elab veel xxx sündinud raske puudega poeg E K, kelle ülalpidamiseks E ema ülalpidamist ei maksa. Hageja ainukeseks sissetulekuks on poja invaliidsuspension 1 260 krooni ja peretoetus 300 krooni.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja väitel hageja ei täida laste ülalpidamist, vaid kogub ainult elatusraha võlgnevust, mida tal on juba 232 928,50 krooni ning väidab, et tal ei ole tööd. Peale abielulahutust (xxx.) ei ole hageja suhelnud lastega, vaid kogu aeg kaebas, et tal ei ole tööd ega raha. Kostja aga pidi töötama kahes töökohas, et kindlustada laste ülalpidamine. Esimene ja ainuke võla (35 000 krooni) kustutamine toimus hageja vara müügist saadu arvelt.

Maakohtu otsuse põhjendused

Kohus tutvunud kohtule esitatud tõenditega ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. PKS § 61 lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PKS § 61 lg 2 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr. 90 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4 350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. Samuti tuleb arvestada, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Nimetatud tulumaksu saab elatusraha maksnud pool riigilt tagasi taotleda järgmise aasta tuludeklaratsiooni esitamisel.

PKS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.Tallinna Linnakohtu 17.03.2005 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/227-9883/04 on kostjalt välja mõistetud igakuise elatusraha 3 400 krooni tütarde K K ja L K ülalpidamiseks alates 18.11.2004 kuni tütar K K täisealiseks saamiseni ja sealt edasi

1 600 krooni kuus tütar L K ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni. Hageja palub lõpetada elatise maksmine ning vabastada ennast suure elatise võlgnevuse tasumisest seoses raske majandusliku olukorraga. Hageja ja tema abikaasa on töötud ning väga raskes majanduslikus seisus. Hagejaga elab veel xxx sündinud raske puudega poeg E K, kes saab invaliidsuspensioni 1 260 krooni ning kelle ülalpidamiseks Edgari ema ülalpidamist ei maksa. Hageja ainukeseks sissetulekuks on lapse invaliidsuspension 1260 krooni ja peretoetus 300 krooni.

Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja ei täida pikka aega laste ülalpidamiskohustust, vaid kogub ainult elatusraha võlgnevust, mida tal on vastavalt kohtutäituri tõendile juba 232 928,50 krooni (tlk.51). Peale poolte abielulahutust (xxx) on kostja üksi kasvatanud poolte ühiseid lapsi. Hageja ei ole lastega suhelnud ja nende kasvatamisest osa võtnud. Kostja on töötanud kahel töökohal, et tagada laste vajalik ja mõistlik ülalpidamine.

Elatise väljamõistmisel on oluline arvestada, kumma vanema juures lapsed elavad ning kas ja kui palju suhtlevad lapsed lahus elava vanemaga või kas lastel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Poolte ühised lapsed K K ja L K elavad alates sünnist saadik koos kostjaga ja on kogu aeg olnud kostja kasvatada ning kostja ülalpidada. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et ta on peale poolte abielu lahutamist xxx osalenud laste kasvatamisel.

Hageja ei ole aastate jooksul osa võtnud laste ülalpidamisest. Tallinna kohtutäitur Risto Sepp’a 16.04.2010.a. tõendi nr. 027/2005/2484 järgi on seisuga 16.04.2009 hageja elatusraha võlgnevus 232928,50 krooni (kakssada kolmkümmend kaks tuhat üheksasada kakskümmend kaheksa krooni ja 50 senti) (tlk. 51). Hageja on juba varasemalt pannud toime vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise oma nooremate kui 18 aastaste lastele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, s.o. KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest on teda juba Harju Maakohtu 04.10. 2006 kohtuotsuse alusel (kriminaalkorras karistatud (tlk. 7). Samasugune vanema kohustuse mittetäitmine laste ülalpidamisel jätkub hageja polt kuni käesoleva ajani .

Hageja on töövõimelises eas (sündinud 1969 aastal) noor mees. Riigikohus lahendis 3-2-1-52-07 on märkinud, et kohustatud isikul üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta teda PKS §

61 alusel elatise maksmisest. Hageja ei ole tõendanud, et hageja majanduslik olukord on alates Tallinna Linnakohtu 17.03.2005 kohtuotsuse tegemisest tsiviilasjas nr 2/227-9883/04 halvenenud. Hagejal oli 14.09.2000 sündinud poeg Edgar juba eelmise kohtuotsuse tegemise ajal ning hageja ei soovinud esitada omapoolseid vastuväiteid otsuse tegemisel. Hageja on ilma mõjuva põhjuseta hoidnud elatise maksmisest kõrvale. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et tema tervislik seisund ei võimalda teenida sissetulekut.. Kohus leiab, et hageja töötus ei ole aluseks elatise maksmise lõpetamiseks. Hageja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Hagejal on kohustus täita oma kohustust ülal pidada alaealisi lapsi. Samuti märgib kohus, et hagejalt on laste ülalpidamiseks elatis välja mõistetud alla miinimummäära.

PKS § 71 sätete kohaselt võib elatist maksva isiku nõudel ta vabastada täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis viitaks hageja haigusele elatise võlgnevuse tekkimisel. Hageja poolt elatise mittemaksmine ei ole mõjuvaks põhjuseks elatise võlgnevusest vabastamiseks. Samuti ei ole kohus tuvastanud muid mõjuvaid põhjuseid.

Eeltoodust tulenevalt puuduvad asjaolud, mis saaksid olla aluseks elatise maksmise lõpetamiseks ja elatise võlgnevusest vabastamiseks. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 164 lg 3 jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Taimi Kollom Kohtunik