Legislator Case Law & Legislation
2-05-267/16 AI generated

2-05-267/16 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-05-267/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tsiviilasi nr 2-05-267 1(3)

Legislator headnote

AI generated

2-05-267/16 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Tsiviilasi nr 2-05-267 1(3)

Keywords

AI generated
expulsion despite health conditions withdrawal leading to termination termination of disability benefits withdrawal of debt enforcement breach of expulsion order exhaustion of administrative remedies
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-05-267 1(3)

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Katrin Saar Määruse tegemise aeg ja koht

20. mai 2010, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-05-267 Tsiviilasi ND hagi AS LKvastu eluruumi üürilepingu ülesütlemise avalduse, kui hea usu põhimõttele vastuolus oleva kehtetuks tunnistamiseks ja võla nõudes ning AS LK vastuhagi ND, R D, O D, O D vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest

Menetlustoiming Menetluse lõpetamine, kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastuhagis kostja) ND (isikukood xxx, elukoht xxx); Hageja esindaja Alexey M Kostja (vastuhagis hageja) AS LK (registrikood xxx, asukoht xxx); Kostja seaduslik esindaja Irina K Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Sven Sillar; Vastuhagis kostjad: R D (isikukood xxx, elukoht xxx); O D (isikukood xxx elukoht xxx); O D (isikukood xxx elukoht xxx); Kostjate esindaja Alexey M

Kohtuistungi toimumise aeg

13. mai 2010 Kohtuistungil osalenud isikud Hageja ND ja tema ning vastuhagis kostjate esindaja Alexey M Kostja AS LK seaduslik esindaja Irina K RESOLUTSIOON

I. Kinnitada ND’i, R D’i, O D’i, O D’i ja AS-i LK vahel sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised:

1. Pooled lõpetavad menetluse hagis üürilepingu ülesütlemise kehtetuks tunnistamise ja võla nõudes seoses hagist loobumisega.

Tsiviilasi nr 2-05-267 2(3)

2. Pooled lõpetavad menetluse vastuhagis asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest seoses vastuhagist loobumisega.

3. Kummagi poole kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

4. Pooled välistavad lahendi edasikaebeõiguse.

II. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-05-267.

III. Vabastada ND menetluskulude summas 46 000 krooni riigituludesse tasumise kohustusest.

IV. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada ND’ile (isikukood xxx) pool tasutud riigilõivust, s. o. 200 krooni arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx Swedbank’is.

V. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada AS-le LK (registrikood xxx) pool tasutud riigilõivust, s. o. 30 krooni arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx Swedbank’is.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa edasi kaevata.

ASJAOLUD Harju Maakohtu menetluses on ND hagi AS LK vastu eluruumi üürilepingu ülesütlemise avalduse, kui hea usu põhimõttele vastuolus oleva kehtetuks tunnistamiseks ja võla nõudes ning AS LK vastuhagi ND, R D, O D, O D vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Pooled esitasid 13.05.2010 toimunud istungil kohtule kompromisslepingu, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, milles pooled on kompromisslepingus ka kokku leppinud. TsMS § 150 lg 2 p 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. ND on tasunud 20.01.2005 ja 09.09.2005 riigilõivu kokku 400 krooni, millest pool kuulub talle tagastamisele. AS LK eest on vastuhagi esitamisel 26.07.2005

Tsiviilasi nr 2-05-267 3(3) Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär tasunud riigilõivu 60 krooni, millest pool kuulub vastuhagejale tagastamisele. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kokku välistada TsMS § 661 lg 4 alusel määruskaebuse esitamise õigus. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbivaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 19.10.2005 määrusega on ND’ile antud menetlusabi ning vabastatud ta 46 000 krooni riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd tsiviilasjas lõpetatakse käesoleva määrusega menetlus seoses kompromissiga, siis ei ole ND’ilt menetluskulude välja mõistmine riigituludesse põhjendatud ning ta tuleb vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Katrin Saar Kohtunik