2-08-79001/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1(2)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Otsuse tegemise aeg ja koht 18.05.2010.a., Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-79001 Tsiviilasi, hageja nõue

Hagi hind KV hagi F OÜ vastu lõpparve ja viivise nõudes

170 983 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik

Hageja KV(ik xxx, asukoht xxx); Hageja esindaja Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ, Väike-Ameerika 8-311, 10129 Tallinn); Kostja F OÜ (reg kood xxx, asukoht kohtule teadmata) Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt F OÜ-lt hageja KV kasuks saamata jäänud palk summas 65 820.00 krooni.

3. Välja mõista kostjalt F OÜ-lt hageja KV kasuks viivis 7797.00 krooni.

4. Välja mõista kostjalt F OÜ-lt hageja KV kasuks puhkuse hüvitis summas 45 573 krooni.

5. Välja mõista kostjalt F OÜ-lt hageja KV kasuks TLS § 82 ettenähtud hüvitis summas 40 400 krooni.

6. Välja mõista kostjalt F OÜ-lt hageja KVkasuks TLS § 82 ettenähtud hüvitis lõpparve kinnipidamise eest summas 19 190 krooni.

7. Menetluskulud jätta kostja kanda.

8. Välja mõista kostjalt F OÜ-lt hageja KV kasuks hageja menetluskulud summas 5350.00 krooni.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. TsMS § 420 lg 1 kohaselt hageja, kelle kohalolekul on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

Hageja nõue KVesitas 25.11.2008.a. Harju Maakohtule hagi F OÜ vastu lõpparve ja viivise nõudes.

Menetluse käik

2(2) Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kätteantuks TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. Kostjale on materjalid koos kirjaliku vastuse nõudega edastatud kätte toimetanud kostjale kooskõlas TSMS § 317 lg 1 p 1 alusel 15.03.2010 väljaande Ametlikud Teadeanded kaudu. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole.

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles, p

6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuni 31.12.2008.a. kehtinud töölepingu seaduse § 83 lg 1 kohaselt etteteatamistähtaja möödumisel võib töötaja lahkuda töölt ning tööandja on kohustatud andma talle tööraamatu ja lõpparve, välja arvatud § 80 2. lõikes ettenähtud juhtudel. TLS § 82 lg 2 kohaselt määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel samal alusel maksab tööandja töötajale tema keskmise palga lepingu tähtaja möödumiseni, kuid mitte üle kahe kuu. TLS §

119 lg 2 sätestab, et lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Kuni 31.12.2008.a. kehtinud Palgaseaduse § 18 lg 2 sätestab, et kui töötaja ei saa täita tööülesannet temast olenemata asjaoludel, maksab tööandja väljateenitud palgale juurde ulatuses, millega palgaarvestusaja jooksul tööl oldud aja eest oleks tagatud töölepingus kokkulepitud palgamäär. Palgaseaduse § 35 sätestab, et palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Kuni 31.12.2008.a. kehtinud puhkuseseaduse § 25 kohaselt töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, muu hulgas esindaja ja kättetoimetamise kulud, kui hageja esitab kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv 3250 krooni ja õigusabikulud 3500 krooni. Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 lg 1 ja 2, § 162 lg 1, lg 2 ja § 1741 peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena riigilõiv 3250 krooni, hageja õigusabikuludest 2000 krooni ja teate avaldamise tasu väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise tasu 100 krooni.

Kohus selgitab, et kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg lg

1 sätestab, et kajalt ja menetluse taastamise avalduselt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni.

3(2) TsMS § 149 lg 2 kohaselt kajalt kautsjon makstakse eelnevalt kohtu, kellelt menetlustoimingu tegemist soovitakse, selleks ettenähtud kontole. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, lg 5 järgi kaja täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjon tagastatakse ka juhul, kui avaldus jäetakse menetlusse võtmata, samuti siis, kui avaldus või hagi jäetakse läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

Liili Lauri Kohtunik