3-09-1101/58 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. mai 2010, Tallinn

Haldusasja number

3-09-1101

Haldusasi

A. T.’i kaebus Tallinna Vangla direktori 19.02.2009

käskkirja nr 121-d tühistamiseks

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 27. aprillil 2010

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: A. T.

Vastustaja: Tallinna Vangla,

Esindaja: Merje Joll.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse elektrooniline ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Kohtuotsuse

kinnitatud paberärakiri on võimalik soovi korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus

vahetult

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HKMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. 19.02.2009 käskkirjaga nr 121-d määras Tallinna Vangla direktor kinnipeetav A. T.le

distsiplinaarkaristusena noomituse. Vaidlustatud käskkirja kohaselt pani A. T. toime

distsipliinirikkumise, käitudes üleolevalt, karjudes valju häälega ja väljendas ennast ebaviisakalt

vanglaametnikuga suhtlemisel.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

2. Kaebaja selgitab, et 29.01.2009 kell 01:00 öösel, peale öörahu, tormasid kambrisse nr 55

sisse kolm korrapidajat ning alustasid läbiotsimist. Peale läbiotsimist olid kambris viibinud

isikute isiklikud asjad põrandale laiali loobitud ning voodipesu segi paisatud. Asjade tagasi

panemise palvele vastas korrapidaja Roman Šumilov, et tema ei hakka midagi tegema ning

soovi korral võivad nad kaebuse kirjutada.

2

Lisaks solvas korrapidaja Roman Šumilov väljudes kõiki kambris viibinud kinnipeetavaid.

Kaebaja leiab, et rahu ja korda rikkusid vangla ametnikud ning vaidlustatud käskkiri tuleb

tühistada. Kaebaja lisab, et noomituse tõttu muutus reaalseks talle mobiiltelefoni kasutamise

eest määratud tingimisi karistus 39 päeva kartserit.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

3. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja ei nõustu

kaebaja väitega, et peale läbiotsimist olid isiklikud asjad põrandale laiali loobitud ja voodipesu

segi paisatud. 31.03.2009 antud lisaseletuskirjas selgitab korrapidaja-abi Roman Šumilov, et

29.01.2009 toimunud läbiotsimine teostati korrektselt ja viisakalt. R. Šumilov lisab, et

kinnipeetavate isiklikud asjad ja voodivarustus pandi tagasi oma kohtadele. Vaatamata sellele

nõudsid kinnipeetavad, et ametnikud paneksid kõik asjad oma kohtadele. Ka

Justiitsministeerium märkis vaideotsuses, et distsiplinaarmenetluse käigus ei tuvastatud asjade

laiali loopimist ja ametniku ebaviisakat käitumist, seega on kaebaja väited paljasõnalised.

Samuti on alust kahelda, et kaebaja väited on esitatud oma rikkumiste õigustamiseks, kuna

kambris viibivad kinnipeetavad üritasid vanglaametnikke takistada juba kambrisse sisenemisel.

4. Vastustaja leiab, et paljasõnaliseks võib lugeda ka A. T. väite selle R. Šumilov sõnade kohta,

et tema koristama ei hakka ning kinni peetavad isikud võivad tema peale kaebuse esitada.

Kaebaja ei ole sellekohast väidet kuidagi tõendanud ega selgitanud. Vastustaja märgib teiseks,

et nii R. Šumilovi kui ka järelevalveosakonna vanemvalvur Andrei Mironovi seletuskirjadest

nähtuvalt viidi läbiotsimine läbi korrektselt ja käituti seejuures viisakalt. Vastustaja leiab, et

puudub põhjus vanglaametnike sõnades kahtlemiseks. Vastustaja on seisukohal, et kahe

vanglaametniku kinnitused viisaka ja korrektse käitumise ja läbiotsimise osas näitavad, et

kaebaja väited on väärad. Vastustaja märgib, et ei esita oma seisukohti vangla direktori

käskkiri osas, millega määrati kaebuse esitajale tingimisi 39 päeva kartserit, kuna see käskkiri

on antud haldusasjas asjassepuutumatu.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid

nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamata, tõendamata ja

tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu

põhjendused on järgmised.

6. Kohus märgib esiteks, et poolte vahel puudub vaidlus käskkirja formaalse õiguspärasuse

üle ning ka kohtule ei nähtu ühtegi menetluslikku rikkumist käskkirja andmisel. Pooled

vaidlevad seega eelkõige selle üle, kas käskkiri on materiaalselt õiguspärane. Täpsemalt

vaidlevad pooled seejuures selle üle, kas kaebaja käitumine on õigustatav kaebaja poolt välja

toodud asjaoludest (vangla ametnike käitumine) tulenevalt.

7. Käskkirjas on toodud käskkirja andmise õiguslike alustena VangS § 37 punkt 2, VangS § 63

lõige 1 ja Tallinna Vangla kodukorra punkt 14.4.7. Käskkirja andmise ajal kehtinud

redaktsioonis sätestas VangS § 63 lõige 1, et käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või

muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada

distsiplinaarkaristusena noomitust. Seega tuleb tuvastada, kas kaebaja on süüliselt rikkunud

vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõudeid. VangS § 67

punkti 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla

sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Tallinna Vangla

kodukorra punkt 14.4.7 sätestas käskkirja andmise ajal kehtinud redaktsioonis, et kinni peetav

isik peab teenistujatega või teiste isikutega suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud

viisakusreegleid. Kohtumisel teenistujatega ning vanglat külastavate ametiisikutega peab kinni

3

peetav isik neid tervitama püsti seistes. Vestluses ja pöördumistes ei tohi kasutada

ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava iseloomuga ning väärikust riivavaid väljendeid.

Kinni peetava isiku hääletoon ja kehakeel ei tohi olla agressiivsed. Distsiplinaarmenetluse

materjalidest selgub, et läbiotsimise teostamisel toimus vangla ametnike ja kinnipeetavate

vahel sõnavahetus, mida kinnitavad nii kinnipeetavate kui ka vangla ametnike seletuskirjad.

Vangla ametnike seletuskirjade kohaselt kommenteerisid kinnipeetavad läbiotsimise käiku,

käitusid üleolevalt, solvates vangla ametnikke ja ei reageerinud korraldustele. A. T. enda

seletuskirjast nähtuvalt palus ta vangla ametnikel nende voodid korda teha ja ütles vangla

ametnikule R. Šumilovile, et vaatamata vangis istumisele on kinnipeetavatel rohkem mõistust,

kui temal. Kohus leiab, et distsiplinaarmenetluse materjalidest selgub üheselt, et A. T.

kommenteeris vangla ametnike tegevust ja solvas vangla ametnikke.

8. Kohus lisab, et kuigi kinnipeetavate seletuskirjade kohaselt käitusid ka vangla ametnikud

ebaviisakalt ning kaebaja on seda kaebuses eraldi rõhutanud, ei oma see vaidlustatud käskkirja

õiguspärasuse hindamisel tähtsust. Kohus selgitab kaebajale, et vangla ametniku

distsiplinaarvastutusele võtmine on tema tööle võtnud organi otsustada. Vaidlustatud

käskkirjaga määrati kaebajale noomitus tulenevalt tema enda käitumisest. Isegi kui väita, et

vangla ametnikud käitusid ebaviisakalt, oli kaebajal siiski võimalus jääda ise viisakaks ja

käituda korrektselt. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul kaebaja käitumine õigustatav

vangla ametnike tegude ja käitumisega.

9. Kohus märgib viimaks, et arvestada tuleb ka sellega, et noomituse näol ei ole tegemist

kaebaja õigusi intensiivselt rikkuva karistusviisiga, vaid tegemist on kõige leebema

distsiplinaarkaristuse vahendiga, mille eesmärgiks on kaebaja õiguskuulekusele suunamine.

Asjaolu, et see käskkiri tingis kaebajale varasemalt määratud tingimisi kartseri täitmisele

pööramisele, ei oma puutumust vaidlustatud käskkirja õiguspärasusega. Kohus leiab eeltoodu

põhjal, et kaebaja on rikkunud Tallinna Vangla kodukorra punkti 14.4.7 ja VangS § 67 punkti

2 ning vaidlustatud käskkiri on seega ka materiaalselt õiguspärane.

10. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole taotlenud kaebuse esitajalt vastustaja kantud menetluskulude väljamõistmist.

Kadriann Ikkonen

kohtunik