2-10-3536/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2-10-3536 3536 3536 3536

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Raivo Einula Määruse tegemise aeg ja koht 18.05.2010, Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-3536 Tsiviilasi

EE versus AR elatise nõudes poolte ühise lapse MR(XXX) ülalpidamiseks

Menetlusosalised

Hageja EE(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja AR(isikukood XXX, elukoht XXX; ajutine viibimiskoht XXX

Menetlus Kohtuistung 18.05.2010

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Välja mõista kostjalt AR hageja EE kasuks (pangakontole nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS) igakuine elatis summas kolm tuhat kuussada kolmkümmend

(3630) krooni kuus alates 22.01.2009 poolte ühise alaealise lapse MR(isikukood XXX) ülapidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni (so kuni XXX) või kuni elatise suuruse muutmiseni.

3. Kummagi poole menetluskulud jätta kulusid kandnud poole enda kanda.

4. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

I Asjaolud, menetluse käik Hageja esitas 22.01.2010 kohtule hagi, milles palus välja mõista kostjalt elatis poolte ühise tütre MR (sündinud XXX) ülalpidamiseks summas 3630 krooni kuus tagasiulatuvalt alates 22.01.2009, so üks aasta enne hagi esitamist.

Kostja on 18.05.2010 kohtuistungil haginõude tervikuna õigeks võtnud.

II Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või

Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2-10-3536 3536 3536 3536

kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kooskõlas TsMS § 444 lg 1 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 63 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise täisealisele isikule vanemalt välja selle isiku nõudel. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Elatis lastele mõistetakse PKS § 70 lg 1 alusel välja alates elatishagi esitamisest. PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuna kostja on hagi õigeks võtnud, kuulub hagi rahuldamisele.

Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Otsuse tegemise ajal on kuupalga alammääraks Eestis 4350 krooni. Sellest lähtuvalt oleks minimaalseima elatise suuruseks 2175 krooni.

Tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 kohaselt on elatis residendist füüsilise isiku tulu ja see maksustatakse tulumaksuga. Sama seaduse § 19 lg 1 reguleerib täpsustavalt, et tulumaksuga maksustatakse elatis, mida füüsiline isik saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt PKS §- dele 23, 61-64 või 69. Tulumaksuseaduse § 24 kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil residendist füüsilisele isikule makstud elatis, kui see elatis kuulub maksustamisele Tulumaksuseaduse § 19 lg 1 kohaselt. Tulumaksuseaduse § 4 lg 1 alusel on tulumaksu määr 2009.a. 21%. Kuna väljamõistetav elatusraha arvatakse maha elatusraha maksja brutopalgast ja elatusrahalt tasub tulumaksu selle saaja, on hagi rahuldamise korral tegelikult kättesaadav elatusraha pärast tulumaksu mahaarvestamist 3000 krooni kuus (koos tulumaksuga: 0,21 x 3000, so 630 krooni võrra suurem ehk 3630 krooni).

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Raivo Einula Kohtunik