2-10-16274/3 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 14.mai 2010.a Paide

Tsiviilasja number 2-10-16274

Tsiviilasi Swedbank AS-i hagi Jaano Licht’ vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind 16 364.35 EEK

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank AS, registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn, esindaja Silva Kark volikirja alusel

Kostja: Jaano Licht, isikukood xxxxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx

Asja läbivaatamise aeg 10.mail 2010.a kirjalikus eelmenetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista Jaano Licht’ilt AS-i Swedbank kasuks 19 149.63 (üheksateist tuhat ükssada nelikümmend üheksa krooni ja 63 senti) krooni, millest 16 364.35 krooni on põhivõlg, 2065.50 krooni intress ja 719.78 krooni viivis. 3. Välja mõista Jaano Licht’ilt AS-i Swedbank kasuks viivis protsendina põhinõudelt (16 364.35 EEK) alates 06.04.2010.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 g 1 sätestatud määras. 4. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS 1. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-16274 kannab Jaano Licht täies ulatuses. 2. Määrata kindlaks, et AS-i Swedbank menetluskulu on 750.00 krooni maksekäsu kiirmenetluses ja 4000.00 krooni hagimenetluses tasutud riigilõivu. 3. Jaano Licht peab maksma AS-ile Swedbank 4750.00 (neli tuhat seitsesada viiskümmend) krooni hageja menetluskulu hüvitamiseks. 4. Välja mõista Jaano Licht’ilt AS-i Swedbank kasuks viivis protsendina menetluskuludelt (4750 krooni) alates menetluskulude kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD Jaano Licht ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Jaano Licht võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 AS Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Swedbank AS võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

MENETLUS AS Swedbank esitas Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Jaano Licht vastu 19 149.63 krooni laenulepingust nr xxxxxxxxxxxxxxxx tuleneva võlgnevuse nõudes. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale isiklikult kätte, andis talle tähtaja hagile vastamiseks ja hoiatas teda, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani.

2 (2)

Tsiviilasi nr 2-10-16274

Hageja taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega ulatuses, mis on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

ÕIGUSLIKUD ALUSED Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 102 kohaselt peab võlgnik teatama kohustuse täitmist takistavatest asjaoludest ja selle mõjust. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. TsMS § 367 lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited poolte vahel 17.05.2007.a sõlmitud laenulepingust nr 07- 090129-VL tulenevate kostja rahaliste kohustuste mittetäitmise kohta hagiavalduses märgitud ulatuses kostja poolt omaksvõetuks, on hageja nõue põhivõla, intressi ja sissenõutavaks muutunud põhiosa viivise, samuti hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduses märgitud menetluskulude nimekirja kohaselt koosneb tema menetluskulu 750 kroonist maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust ja 4000 kroonist hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Maksekäsu kiirmenetlus hageja nõudes kostja vastu jäeti rahuldamata 15.03.2010.a kohtumäärusega. Hagiavalduse esitas hageja kohtusse 08.04.2010.a, st ühe kuu jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmisest. Seega on hageja menetluskuluks nii maksekäsu kiirmenetluses kui hagivalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Mõlema riigilõivu tasumise kohustus ja ulatus tuleneb seadusest, seega on hageja kulutus riigilõivudele, kokku summas 4750 krooni, põhjendatud. Hageja põhjendatud menetluskulu peab kostja hüvitama täies ulatuses.

Sirje Lahesoo Kohtunik