2-09-67239/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht

18. mai 2010.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-09-67239 Tsiviilasi

Hagi hind Osaühingu AEhagi Eosaühingu vastu

59 999 krooni saamiseks

30 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Osaühing AE(registrikood XXX, asukoht XXX) hageja lepinguline esindaja Ferenc K kostja Eosaühing (registrikood XXX, asukoht XX) kostja seaduslik esindaja R K RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Eosaühingult võlgnevus 56 999 (viiskümmend kuus tuhat üheksasada üheksakümmend üheksa) krooni Osaühingu AEkasuks.

3. Kõik menetluskulud jätta Eosaühingu kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

Hageja esitas kostja vastu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 62 348 krooni saamiseks. Pärnu Maakohus tegi maksettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 17.02.2010.a määrusega andis kohtunikuabi asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

16.03.2010.a esitas hageja oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud 11.11.2005.a ostu-müügilepingu, millega hageja müüs kostjale kaupu. Kostja ei ole kauba eest nõuetekohaselt tasunud ja võlgneb 11.03.2010.a seisuga

30 000 krooni. Lepingu punktis 4.2 leppisid pooled kokku, et arvete tasumisega viivitamisel tasub kostja hagejale viivist 0,5 % päevas iga viivitatud päeva eest. Kuna kostja on arvete tasumisega viivtanud, siis nõuab hageja kostjalt viivist 29 999 krooni.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 30 000 krooni ja viivise

29 999 krooni.

Kostja vastuväited Kostja vastuse kohaselt on kostjal seoses majanduslike raskustega tekkinud maksehäired. Kostja on osa põhivõlast tasunud. Viivistega kostja nõus ei ole.

Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 11.11.2005.a müügilepingu, mille kohaselt kohustus hageja müüma kostjale kaupu. Kostja ei vaielnud vastu hageja väitele, et ta ei ole kauba eest täielikult tasunud. Kostja on esitanud maksekorralduse, mille kohaselt on ta 12.04.2010.a tasunud hagejale 3000 krooni. Seega on kostja põhivõlgnevus hageja ees 27 000 krooni.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 27 000 krooni.

Müügilepingu punkti 4.2 kohaselt on lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral poolel õigus nõuda viivitavalt poolelt viivist 0,5 % tasumata summalt päevas. Kostja on teatanud, et ta ei ole viivisega nõus. Samas ei ole kostja selgitanud, miks ta leiab, et tal puudub kohustus viivist maksta. Kuna pooled on viivises kokku leppinud, siis tuleb kostjalt ka viivis välja mõista. Asjaolusid, mis annaksid aluse viivisenõude rahuldamata jätmiseks, kostja esitanud ei ole. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 29 999 krooni.

Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks kokku välja mõista 56 999 krooni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuigi hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta kõik menetluskulud kostja kanda, kuna kostja on tasunud põhivõlgnevuse osa pärast hagi kohtusse esitamist.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik