Legislator Case Law & Legislation
2-10-14184/4 AI generated

2-10-14184/4 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Case Number 2-10-14184/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

mai 2010. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-14184 Tsiviilasi 19 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M. B., isikukood *, elukoht *, e-post: * Kostja D. M:, isikukood *, elukoht * Menetluse staatus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Legislator headnote

AI generated

2-10-14184/4 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Keywords

AI generated
medical care requirements medical expenses childcare allowance cost of assistive devices hospital stay co-payment proof of legal aid
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

18. mai 2010. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-14184 Tsiviilasi

M. B. hagi D. M. vastu lapsele igakuise elatise nõudes Tsiviilasja hind

19 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M. B., isikukood *, elukoht *, e-post: * Kostja D. M:, isikukood *, elukoht * Menetluse staatus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt D. M.'ilt hageja M. B. kasuks alaealise lapse A. M. (isikukood *) ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 25.03.2010. a kuni A. M. täisealiseks saamiseni, s.o kuni * igakuine elatis 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus.

3. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele.

4. Saata kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Menetluse käik 25.03.2010. a esitas M. B. (edaspidi hageja) Pärnu Maakohtule hagiavalduse D. M. (edaspidi kostja) vastu alaealisele lapsele A. M.'ile igakuise elatise 2175 krooni nõudes kuni lapse täisealiseks saamiseni * 29.03.2010. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates /tlk 12-13/. Dokumendid on kostjale allkirja vastu üle antud 30.03.2010.a.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 25.03.2010. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 4 pöördel/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest.

Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja elatise väljamõistmist kostjalt alaealise lapse ülaldpidamiseks igakuiselt summas 2175 krooni. Hageja on kohtule esitatud alaealise lapse A. M. sünnitunnistuse /tlk 5/, mille kohaselt on kostja lapse isa ja hageja lapse ema. Samuti on hageja esitanud kohtule oma palgatõendi /tlk 6/, töölepingu /tlk 7/ ja kuludokumendid /tlk 8-10/. Kohus asub seisukohale, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 60 lg 1 sätestab, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt kohtu kaudu elatist, lähtudes PKS §-s 61 sätestatust. Vastavalt PKS § 61 lg-le 2 lähtutakse lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Üldreeglina ei tohi PKS § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (nn elatise miinimummäära). Antud asjas nõuab hageja kostjalt elatist selle miinimummääras (arvestades 2009 ja 2010. aastal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) s.o 2175 krooni. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt D. M.'ilt hageja M. B. kasuks välja mõista alaealise lapse A. M. ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 25.03.2010. a kuni A. M. täisealiseks saamiseni, s.o kuni * igakuine elatis 2175 krooni kuus.

Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik