2-10-887/10 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-10-887 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.05.2010, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Reet Allikvere, Ele Liiv Tsiviilasi

K. R. (R., endine K.) hagi H. K. vastu elatise saamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

19 575 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 19.02.2010 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

H. K. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K. R. (endine K., isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXX XXX/XX-XX XXXXXXX); Kostja H. K. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX, XXXXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXXXXXX). RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 19.02.2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja H. K. kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. 6.01.2010 esitas K. R. (endine K., hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse H. K. (kostja) vastu elatise saamiseks. Hagi asjaoludel sündis poolte abielust X.XX.XXXX tütar C., kes elab hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Hageja esitas maakohtule 12.01.2009 elatise nõude kostja vastu, kuid võttis avalduse tagasi, sest kostja lubas hagejale maksta elatist kohtuväliselt 2500 krooni kuus. Kuna kostja jätkas elatise maksmist lubatust väiksemas summas, esitas hageja uue hagi. Esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista igakuiselt tütre ülalpidamiseks 2175 krooni ja tagasiulatuvalt alates 1.01.2009 kuni 1.01.2010 igakuiselt 2175 krooni, millest tasutud summa mahaarvamisel jääb ühekordseks summa suuruseks 16 600 (12 x 2175 – 9500) krooni. Hageja arvestab, et kostja on 1.01.2009 kuni 1.01.2010 teinud lapse ülalpidamiseks hagejale raha ülekandeid kogusummas 9500 krooni. Hageja leiab, et kostja on ülalpidamiskohustust täitnud ebapiisavalt. Kuna hageja on taotlenud elatist minimaalmääras, ei ole ta lapsele tehtud kulutuste kohta tõendeid esitanud. Kostja varalise seisundi kohta on hageja märkinud, et lisaks põhitööle töötasuga 9000 krooni, teeb kostja veel lisatöid.

Kostja seisukoht

2. Kostja vaidleb osaliselt hagile vastu ja nõustub tasuma 1500 krooni kuus. Kostja sissetulek on olnud 2009.a 7000 – 11 000 krooni kuus, kuid 2010.a on töötasu suuruseks netona 6700-6800 krooni. Kostja nõustub hageja poolt lapsele tehtavate kulutustega. Ta on tasunud kas 500 või 1000 krooni kuus, kuid alates detsembrist 2009 kostja elatist maksnud ei ole. Kostja ülalpidamisel on veel üks laps, kes on sündinud XX.XX.XXXX.

Maakohtu otsus

3. Kohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise tütre C. ülalpidamiseks alates 6.01.2009 16 600 krooni ühekordse maksena tagasiulatuvalt ja igakuise elatusrahana 2175 krooni lapse ülalpidamiseks kuni lapse täisealisuseni s.o 6.12.2019. Kohus asus seisukohale, et kostja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid kinnitavad, et kulutusi tütre ülalpidamiseks on ta teinud, kuid mitte piisavas ulatuses. Alates jaanuarist 2010 ei ole kostja elatist maksnud. Kuna kostja ei ole andnud materiaalseid vahendeid lapse ülalpidamiseks piisavas ulatuses, asus kohus seisukohale, et kostja on ülalpidamiskohustuse jätnud täitmata.

Sellele seisukohale on asunud Riigikohus lahendites nr 3-2-1-57-04, 3-2-1-121-04 ja 3-2-1-7-05. Seega on hageja nõue elatise väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud. Hageja taotleb lapsele ülalpidamise väljamõistmist minimaalmääras. Kostja tunnistab elatise maksmise kohustust, kuid kinnitab, et tal on võimalik tasuda 1500 krooni kuus. Kohus asus seisukohale, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks lapse ülalpidamiseks 2175 krooni kuus s.o minimaalmääras. Kohus juhindus PKS § 61 lg-st 4, mille kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, milleks 2008.a, 2009.a ning 2010.a on 2175 krooni.

Asjaolu, et kostja perre on XX.XX.XXXX sündinud poeg U., ei anna alust elatise suuruse vähendamiseks alla minimaalmäära. Seda seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1- 21-07, mille kohaselt peab vanem tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. PKS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-119-07 märkinud, et PKS § 70 lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka juhul, kui teine vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Kuna kostja ei ole maksnud lapsele elatist piisavalt, tuleb elatis välja mõista tagasiulatuvalt aasta enne hagi esitamist, nagu sätestab PKS § 70 lg 2, s.o tasumata elatis ühekordse maksena 16 600 krooni. Elatise saab välja mõista tagasiulatuvalt alates 6.01.2009. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS § 22 lg 1 p

2 kohaselt ei ole. Apellatsioonkaebuse põhjendused

4. Kostja palub vähendada tütre ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust ja mõista 2175 krooni asemel välja 1500 krooni kuus ning kustutada elatise võlgnevus summas 16 600 krooni. PKS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus vähendada elatise suurust alla seadusega ettenähtud miinimumsuuruse (2175 krooni) mõjuvate põhjuste olemasolul. Kostja kehv sissetulek ja suutmatus tasuda elatist väljamõistetud summas on seotud tema tervisliku seisundiga, mis takistab leida tulusamat tööd. Kostja seljaajust on leitud kasvaja, mis mõjutab oluliselt käte ning jalgade liikuvust ning seetõttu on kostjal võimatu teha raskemat füüsilist tööd. Tervise ja majandusliku olukorra paranemist ei ole ette näha. Lisaks terviserikkele mõjutab kostja maksevõimet teise lapse olemasolu. Kostja ja tema elukaaslase peres on kasvamas alla 1-aastane laps, kes jääks määratud summas elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks. PKS § 61 lg 5 kohaselt võib kohus igakuist elatist vähendada alla seadusjärgse alammäära, kui vanema teine laps jääks selles summas elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-07). Lisaks on kostjal laenukohustus (4173 krooni 15 senti kuus), mis on võetud kodu renoveerimiseks. Samuti on kostja saanud koondamisteate, mille kohaselt kaotatakse tema töökoht alates 1.04.2010. Kostjale teadaolevalt on hageja sissetulekuks 10 000 krooni kuus, mis seab ta kostjast majanduslikult paremasse olukorda. Kostja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-7-05. Lähtuvalt PKS §-st 71 võib kohus elatise maksmiseks kohustatud isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis isiku haiguse tõttu.

Apellatsioonkaebuse vastus

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ka hageja on jäänud käesolevaks ajaks töötuks, mistõttu ei ole tema majanduslik seisund kostjast parem.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

6. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 19.02.2010 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

Sarnaselt esimese astme kohtu menetluses väljendatule on kostja ka apellatsioonimenetluses endiselt seisukohal, et ta majanduslik olukord ei võimalda maksta lapsele elatist hageja poolt nõutud ulatuses. Maakohus on hageja nõude osas piisava selgusega otsust põhjendanud, miks hagi kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega täies ulatuses, ega pea neid TsMS § 654 lg 6 kohaselt vajalikuks korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. PKS § 60 lg 1 järgi on elatise nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine.

Õige on maakohtu järeldus, et ülalpidamise kohustust on rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole lapse vajadusi arvestades piisav. Kohtu poolt elatise väljamõistmise alused sätestab PKS § 61 lg 1, mis näeb ette, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lähtub kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole piisavalt lapse ülalpidamiskohustust täitnud ja elatis kuulub väljamõistmisele.

Vaidluse all on kostjalt väljamõistmisele kuuluv elatise suurus. Maakohtu otsusega kostjalt väljamõistetud elatis vastab PKS § 61 lg 4 järgsele miinimumsuurusele, millest väiksem võib vanemalt lapse ülalpidamiseks väljamõistetav elatis olla üksnes seaduses sätestatud erandjuhtudel (PKS § 61 lg 6). Selliseid erandeid maakohus ei tuvastanud ja leidis põhjendatult, et kostja on suuteline tasuma elatist riigi poolt kehtestatud miinimumsuuruses ning sealjuures ei jää tema teine laps ebavõrdsesse olukorda. Ringkonnakohtul ei ole alust anda nõude aluseks olevatele asjaoludele ja nende kinnituseks esitatud tõenditele teistsugust hinnangut ega otsustada maakohtust erinevalt.

Asjaolu, et kostja kaotas töökoha alates 1.04.2010 koondamise tõttu, pole elatise vähendamise või elatise hageja kasuks tagasiulatuvalt väljamõistmata jätmise aluseks. Vanem peab pidevalt täitma ülalpidamiskohustust. Nähtuvalt tsiviilasja materjalist on terviserike lubanud ja võimaldanud kostjal pidevalt tööl käia vaatamata tervise kahjustusele selle tekkimisest alates ning teenida kuni 11 000 krooni kuus. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja regulatsiooni eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks temal laste ülalpidamise võimalikkuse.

Varaliste kohustuste võtmisel (laenukoormus) peab vanem arvestama, et võetav kohustus võimaldaks tal nõuetekohaselt täita lapse ülalpidamiskohustust. 7.05.2010 esitas kostja ringkonnakohtule täiendavaid tõendeid ja taotlusi, kuid need ei tõenda, et apellant ei ole varandusliku seisundi tõttu võimeline tasuma elatist maakohtu poolt määratud summas. Apellandi väide, et ta on pöördunud kohtusse lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks, ei mõjuta lahendit käesolevas asjas. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt apellandi, s.o kostja kanda.

U. Loonurm R. Allikvere E. Liiv