2-09-49557/11 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-09-49557

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 14.mai 2010.a. Haapsalu Tsiviilasja number 2-09-49557 Tsiviilasi K V hagi A K vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K V ( Kostja A K () Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista A Klt elatis K V kasuks tütar L V ülalpidamiseks alates 1.02.2010.a. 2175 krooni kuus kuni L V täisealiseks saamiseni Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE

1. Hageja on 30.09.2009.a. esitanud maakohtule hagi kostja vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on poolte kooselust . sündinud L V isikukood XXXXXXXXX. Kuna kostja ei tasunud lapsele elatist, pöördus hageja aastal 2006.a. kohtusse. Kohus kinnitas 11.10.2006.a. kohtumäärusega poolte kokkuleppe, millega kostja kohustus igakuiselt maksma elatist lapsele L Vle hageja kasuks 1500-krooni kuus. Kostja on

2-09-49557

isiklikult märgitud kohustusest ajavahemikul 10.10.2006.a. kuni 10.10.2009.a. 37 kuu jooksul -kohustus kokku 55,500.- krooni, täitnud 500.- krooni. 3500.- krooni on tasunud kostja kohustusest tema elukaaslane - seega kokku on hageja saanud elatist lapsele 37 kuu jooksul 4000.- krooni. Kostja võlgnevus summas 51 500.- krooni on sundtäitmisel Harjumaa kohtutäitur Kaire Põlts'i poolt. Kostja kohtus kinnitatud kokkuleppe kohaselt oma kohustusi lapsele elatise maksmises ei täida. Kostja ei võta ka muul viisil osa lapse kasvatamise, ülalpidamisest ja hooldamisest. Laps on erivajadustega - raske puudega . Lapse raske puue põhjustab lisakulutusi. Lapse erivajadusteks on isikliku rehabilitatsiooniplaani alusel regulaarne füsioteraapia 1-2 korda nädalas, 2 korda aastas ravi Sanatooriumis, eakohane suunatud füüsiline tegevus + füsioteraapia + bassein, abivahendid - tallatoed tüsistuste vältimiseks, vähemalt kord kuus psühholoogiline nõustamine, ortopeediliste jalanõude vajadus, pidev ravimite vajadus, eriarsti vastuvõtud 1x kvartalis Tallinnas ja ujumine. Lapse vajadused rehabilitatsiooni plaani täitmisel on rahuldamata, kuna lapse emal-hagejal napib rahalisi vahendeid - laps on rahaliste vahendite puudumiste tõttu käinud Sanatooriumis käesoleva! aastal ühe korra, laps ei saa käia ujumas ega basseinis, puuduvad ortopeedilised saapad ja lapsel puuduvad piisavad vahendid ravimiteks, vitamiinideks, tervislikuks toiduks ja riieteks. Seda põhjusel, et kohtu poolt määratud elatise suurus on ebapiisav, milleks on tulumaksu mahaarvamisel 1185.- krooni ja kostja hoidub ka pärast kohtus sõlmitud kokkuleppe täitmisest kõrvale - ega maksa lapse vajaduste rahuldamiseks märgitud summatki. Seega on kostja isikuks, kes vastuolus PKS § 61 lg 1, ei täida oma vanemlikku kohustust ega pea last ülal. Ka pole kohtus kostjaga kokkulepitud rahaliste vahendite hulk, isegi kui kostja oma kohustusi täidab, piisav lapse ülalpidamiseks, milleks ka nõude esitamine elatise suurendamiseks kohtule. Riigi poolt saab laps 300.- krooni kuus. Lapse ema - hageja poolt teenitud elatusvahendid ei ole piisavad tagamaks lapse vajadusi. Seda põhjusel, et lapse emal on tuvastatud 40 % töövõimetust. Seoses lapse hooldamisega ja oma haigustega, on hageja olnud tööl 2009. aastal kuni 31. augustini 70 tööpäeva. Seega võimalikust 168-st normtööpäevast 42 %. Hageja sissetulekud on: tööga teenitud rahalised vahendid, milleks on viimase poolteise aasta

- 18 kuu jooksul 41 137.- krooni ehk 2285.- krooni kuus. 02.09.2009.a. ütles tööandja üles hagejaga sõlmitud töölepingu. Hageja ülal pidada on kolm pereliiget, tema ise, laps L ja teine alaealine laps, kes hetkel, hageja raske majandusliku seisu tõttu, elab lapse isaga, kes ei ole kostja. Kuigi hagejal on kohustus ülal pidada oma alaealist last, on hetkel ja seda veel pikema aja jooksul hageja töövõime kaotuse tõttu kujunenud olukord, kus hagejal puudub selleks põhjendatud võimalus kogu ulatuses. Hageja on oma kohustusi lapse ülalpidamises käesoleva ajani täitnud. Hageja ja laps saavad hädavaevalt praegu elatud seetõttu, et hagejat ja tema last Li toetab hageja töölkäiv ema oma võimaluste piires. Kostjal on ülalpeetav - kooselust sündinud alaealine laps. Hagejale teadaolevalt on kostja teenistus kaugelt üle 10 000.- krooni kuus (nii nagu ta on avaldanud telefonitsi, et teenib oma raha „mustalt"). Kus ja kellena kostja töötab, ei ole hagejale teada.

Ka pole praegu kostjale kohtu poolt määratud kohustus maksta lapsele 1500.- krooni kuus kooskõlas PKS § 61 lg 4 sätestatud ülalpidamismakse suurusega, mis on vanema poolt alaealise lapse ülalpidamiseks ettenähtud suuruses s.o. ½ miinimumpalgast ehk vähemalt 2175.- krooni kuus (koos tulumaksuga).

2-09-49557

Poolte ühise lapse ülalpidamiseks napib hagejal rahalisi vahendeid ja seda isegi kõige hädatarvilikumaks toiduks - Sapse vajadustest on kaetud 1/3 koos arvestatuna kohtu poolt kinnitatud kokkuleppe alusel ettenähtud summaga 1185.- krooni. Kuna poolte laps saab käesoleval aastal 10 aastaseks, vajab ta senisest enam toitu, riietus vajab vahetamist, ta huvid on kasvanud. Lisakulutusi nõuavad lapse erivajadused. Lapse vajadused kuus on alljärgnevad:

Eluasemele ja ülalpidamiseks:

1. Viimase 11 kuu keskmisena kulub eluasemele kuus 2218.55 krooni, sellest laps L Vle 1/2 ehk 1109.27 krooni kuus;

2. Elektrile - 340.91 krooni kuus, sellest lapsele 170.45 krooni kuus;

3. Interneti kasutamise eest lapse huvides tuleb maksta lapsele 150.- krooni kuus, lisaks arvuti hooldus ja vahetuskulud 400.- krooni kuus;

4. Ujumisele 180.- krooni kuus;

5. Lapse osavõtule ravist Sanatooriumis 1500.- krooni ja klassiekskursioonidele 1000.- krooni aastas ehk kuu keskmisena 292.- krooni kuus ;

6. Toiduks kulub arvestades lapse erivajadusi ja viimasel aastal kõrgenenud toiduhindu 1700.- krooni kuus; 7.Koolitarvetele 200.- krooni kuus (vihikud, abimaterjalid, raamatud) suvekuudel neid pole, aga vahetult enne kooli tuleb kulutada üle 1000.- krooni);

8 Riietele, jalanõudele, olmevahenditele, linad tekid padjapüürid, käterätikud 650.-krooni kuus;

9 Isiklikele hügieenivahenditele ja pesupesemisvahenditele 150.- krooni kuus;

10 Ravimitele ja vitamiinidele 500.-krooni kuus;

11 Huvialadele: arvuti, teater, kino, maiustused - 200.- krooni kuus; Kõik kokku: 5702.- krooni kuus.

Kostja peab tegema kohtumääruse alusel eraldisi märgitud kulude katmiseks 1185.-krooni, riik 300.- krooni, hageja saab teha kulutusi lapsele 1200.- krooni kuus. Seega saab olla lapse vajadustest kaetud praegu kehtivat kohtumäärust arvestades 2785 krooni. Katmata on lapse vajadustest 3017.- krooni. Lisaks kostjalt saamata 1185.-krooni. Kuna eelneva elatisnõude aluseks olevad asjaolud on muutunud, lapse vajadused on kasvanud, hagejal puuduvad võimalused saada sissetulekut suuruses, milline välistaks kostja kohustused, hageja ülal pidada on kaks alaealist last. Samas on kostjal võimalused lapse ülalpidamiseks olemas. Kostja varalised võimalused on tunduvalt suuremad lapse ülalpidamiseks hageja võimalustest, mistõttu taotleb hageja kohtult elatise suurendamist lisaks senisele kostja kohustusele 1500.- kroonile 1500.- krooni võrra ehk elatis väljamõistmist suuruses 3000.- krooni kuus. Seega saaks laps ülalpidamist kostjalt igakuiselt arvatuna maha tulumaks 2370 krooni kuus, mis katab lapse vajadustest 43,8%. 56,2 % jääks lapse vajadustest hageja kanda, hageja loodab, et ta tervis paraneb ja töövõimetus taandub. Eelmärgitust tulenevalt on hageja nõue seaduslik ja mõistlik arvestades lapse vajadusi ja poolte varalisi võimalusi.

Hageja esitab nõude kostja vastu mõista välja elatis lapsele alates 01.10.2008.a,. Seda juhindudes PKS § 70 lg 2 , mille kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja on tõendanud, et kostja poolt viimase kolme aasta jooksul on elatise tasumine olnud peaaegu olematu - 500.- krooni. Ka puuduvad PKS § 61 lg 6 sätestatud asjaolud.

2-09-49557

Tulenevalt eelmärgitust, juhindudes perekonnaseaduses sisalduvatest §§-dest 60 lg 1; 61 lg 1,2,3 ja 70 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust palub hageja:

1. suurendada kohtu poolt 11.10.2006.a. kinnitatud kokkuleppega kostjale määratud kohustust 1500.- krooni suuruses 1500.- krooni võrra ehk 3000.-krooni kuus ja seda alates 01.10.2008.a kuni poolte ühise lapse L V isikukood XXXXXXXXX täisealiseks saamiseni hageja kasuks;

2. mõista välja kostjalt, milleks on riigilõiv ja hageja menetluskulud hageja kasuks hagiavalduse vormistamiseks 1440.-krooni;

KOSTJA SEISUKOHT

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt mõistab ta hageja soovi igakuist elatusraha suurendada. Kostja ei vaidle vastu hageja poolt välja toodud kulutustele ning nende suurusele. Kostja nõustub, et laps võiks elada senisest paremates tingimustes. Samas on käesolevaks ajaks välja kujunenud majandussituatsioon puudutanud otseselt ka kostjat. Kostja on 2008. aasta detsembrist alates töötu ning seni ei ole tema püüdlused tööd leida õnnestunud. Vastupidiselt hagiavalduses toodule on Kostja kuni 2008. aasta lõpuni hagejale elatusraha maksnud täies ulatuses. Probleemseks on muutunud maksmine just nimelt seoses töötuks jäämisega ning asjaoluga, et kostjal on veel üks ülalpeetav - 5. aastane poeg X K praeguse elukaaslasega H Õga. Kostja on teinud endast oleneva, et tööd leida, kuid valitsev tööpuudust seab käesoleval ajal piirid ning sellises mahus tööpuudust peetakse juba vääramatuks jõuks. Ka kostja elukaaslasel ei ole töökohta ja kostja peab sellise materiaalsete vahendite piiratuse tingimustes üleval pidama tema juures elavat last ning lisaks tema ja hageja ühist last. Lisaks on kostja kohustuseks kindlustada X K eluasemega, millega kaasnevad kulud korteriomandi laenumakseteks ja kommunaalkuludeks. Kostja jaoks on ka käesoleva ajani kokku lepitud 1 500 krooni suurune elatis liiga suur, kuid ta ei pea moraalselt õigeks taotleda selle vähendamist. Hagiavalduses toodud summas elatusraha välja mõistmisel jääks aga kindlasti rahuldamata ka X K kõige primaarsemad vajadused. Lisaks tekiks Kostjale sellega ebamõistlik elatusraha võlgnevus, kuna otsust oleks võimatu täita. Kostja on kursis, et PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuid PKS § 61 lg 5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla PKS § 61 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal on teine laps, kes jääks sellises suuruses elatise maksmise korral oluliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja ei mõista, miks hageja ei ole teinud midagi selleks, et jõuda asjas kohtuvälisele kokkuleppele. Kokkuleppe kohaselt oleks võinud elatusraha mõningasest suurendamisest rääkida peale sissetuleku leidmist kostja poolt. Kostja ei ole seni saanud antud asjas hagejalt ühtegi teadet elatusraha suurendamise soovist või ettepanekut, mis oleks saanud kokkuleppeni viia. Samuti oli hageja teadlik kostja praegusest majanduslikust olukorrast ning mõistmatuks jääb hageja väide, mille kohaselt teenib kostja üle 10 000 krooni kuus. Sellise sissetuleku juures ei oleks kostjal probleeme elatusraha maksmisega. Kuna kostjal ei jätku raha isegi hädavajaliku soetamiseks ja kohtusse pöördumine ei olnud hageja poolt mõistlik, siis leiab kostja, et kohtukulud peaks välja mõistma hagejalt. Kostja leiab, et hageja ei saa nõuda elatise suurendamist tagasiulatuvalt. Elatise suurus on kohtu poolt 11.10.2006 kokkuleppega kinnitatud (elatis on juba välja mõistetud). PKS § 70 lg

2 käsitleb olukorda, kus elatist ei ole välja mõistetud, kusjuures kostja on võimaluse piires viimase aasta jooksul ka ülalpidamiskohustust täitnud. Eelnevale tuginedes ning juhindudes PKS § 61 lg 5, TsMS § 146 lg 1 p 1,3 palub kostja:

2-09-49557

1. Mitte suurendada kohtu poolt 11.10.2006 kinnitatud kokkuleppega määratud kohustust.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vaidlus tuleb lahendada PKS § 61 lg 3 alusel. Selle sätte järgi võib kohus lapsele väljamõistetud elatise suurust huvitatud isiku nõudel muuta juhul, kui vanema varaline seisund või lapse vajadus on muutunud.

Riigikohus on 7.12.2009.a. otsuses nr 3-2-1-127-09 asunud seisukohale, et elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (Riigikohtu

12. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Seejuures peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu 2. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 18). Praeguses asjas palus hageja suurendada elatist seetõttu, et lapse vajadused on suurenenud. Hageja esitas selle asjaolu tõendamiseks mitmeid tõendeid ning kulunimekirju, mida kostja ei vaidlustanud. Kostja vaidles elatise suurendamisele vastu seetõttu, et tema varaline seisund ei võimalda maksta suuremat elatist. Kuigi PKS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, tuleb lapse vajadustele vastav elatis määrata PKS § 61 lg 2 järgi kindlaks kummagi vanema varalist seisundit arvestades. Ka elatise suurendamisel peab kohus kindlaks tegema mõlema vanema varalise seisundi. Kohtul on õigus ja ka kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist ja kohustatud vanema varalise seisundi halvenemise või õigustatud vanema varalise seisundi paranemise korral jätta elatis suurendamata, kui seni väljamõistetud elatis vastab vanemate varalisele seisundile (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 19). Kolleegium leiab, et laste vajaduste suurenedes võib lastest lahus elava vanema varalise seisundi muutumatuna püsimise või halvenemise korral jätta elatise suurendamata, kui elatist maksma kohustatud vanema varaline seisund ei võimalda tal suuremat elatist maksta.

Üldreeglina ei tohi PKS § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (nn elatise miinimummäära), mis. arvestades 2009. aastal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära on 2175 krooni. Erandina sätestatakse kohtule võimalus vähendada elatise suurust alla PKS § 61 lg-s 4

2-09-49557

märgitud elatise miinimummäära PKS § 61 lg-tes 5 ja 6 märgitud alustel. PKS § 61 lg 5 järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg-s 4 nimetatud suuruse ka juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal (vt Riigikohtu 28. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-07 (RT III 2007, 15, 118), p 12). Asjas on tuvastatud, et kostja täitis tütre ülalpidamiskohustust kuni 2008.a. novembrini vastavalt Pärnu Maakohtu 11.10.2006.a. kohtumäärusega kinnitatud poolte kokkuleppele 1500 kuus /t.l. 7, 37/. Alates 2008.a. detsembrist kostja ülapidamiskohustust täitnud ei ole ja tal on tekkinud elatusraha võlgnevus, mis hagi esitamise seisuga (30.09.2009) oli 51 500 krooni. Elatise mittemaksmise ja võlgnevuse tekkimise põhjuseks väidab kostja enda töötuks jäämise 2008.a. detsembris. Alates 8.02.2010.a. kuni 28.03.2010.a. töötas kostja tähtajalise töövõtulepingu alusel Soome Vabariigis ja sai bruto töötasu kostja enda seletuse kohaselt /t.l. 55, 59/ 10 000 -11 000 krooni kuus. Kostja uues perekonnas kasvab üks laps –2004.a. sündinud X K /t.l. 40/, keda ta on kohustatud PKS § 60 lg 1 järgi ülal pidama. Kostja peab üleval ka oma töötut elukaaslast H Õd, kellel sissetulek puudub /t.l. 56-58/. Registrites registreeritav vara, mille arvel elatist maksta, kostjal puudub.

Hagejal on tuvastatud 40% töövõimetust alates 17.12.2007 kuni 31.12.2009.a. /t.l. 16/, tema sisstulekud töötasu näol on viimase 18 kuu jooksul olnud keskmiselt 2285 krooni kuus /t.l. 17, 18, 19/. Alates 1.01.2010.a. töötab hageja osalisel tööajaga /t.l. 53/. Peale tütar Li hagejal enda sõnul teisi ülapeetavaid ei ole /vt lk 55 pöördel/. Poolte ühine tütar L on raske puudega ning vajab kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet igal ööpäeval. Puue põhjustab lisakulutusi /t.l. 10, 11/. Lapse erivajadusteks on isikliku rehabilitatsiooniplaani alusel regulaarne füsioteraapia 1-2 korda nädalas, 2 korda aastas ravi Sanatooriumis, eakohane suunatud füüsiline tegevus + füsioteraapia + bassein, abivahendid - tallatoed tüsistuste vältimiseks, vähemalt kord kuus psühholoogiline nõustamine, ortopeediliste jalanõude vajadus, pidev ravimite vajadus, eriarsti vastuvõtud 1x kvartalis Tallinnas ja ujumine /t.l. 12-15/. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja varaline seis võimaldab käesoleval ajal maksta hagejale tütre ülapidamiseks 2175 krooni kuus. Kohus möönab, et mõlema vanema varaline seis on juba mõnda aega olnud halb, kuid kostja oma käesoleval ajal hageja omast siiski veidi parem. Suurema elatise so 3000 krooni väljamõistmist ei pea kohus põhjendatuks, kuna elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks kostja juures kasvav poeg varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Kohus leiab, et suurema elatise maksmine oleks kostjale ka ilmselgelt koormav, kuna kostjal on seisuga 30.09.3009.a. juba üle 50 000 kroonine elatise võlgnevus. Sel põhjusel ei pea kohus õigustatuks ka elatise suurendamist tagasiulatuvalt alates 1.10.2008.a. kuna kostja oli perioodil 2008.a. detsember kuni 2010.a. veebruarini tööta, mis on kohtu hinnangul mõjuvaks põhjuseks PKS § 61 lg 6 p 3 mõttes. Ka Riigikohus on 7.12.2009.a. lahendis nr 3-2-1-127-09 asunud seisukohale, et elatise suuruse määramisel tuleb kolleegiumi arvates mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 järgi ei arestita isiku sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või

2-09-49557

vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 1¹ järgi arestida kuni pool ülalnimetatud sissetulekust. Iseenesest on õige ringkonnakohtu seisukoht, et perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid eeltoodu ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Kolleegium jääb varem avaldatud seisukoha juurde, et vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (vt Riigikohtu 12. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks tütre ülalpidamiseks välja 2175 krooni kuus alates 1.02.2010.a. so kuust mil kostjal oli töökoht. Elatise suurendamisel võtab kohus eelkõige arvesse asjaolu, et poolte tütar L on raske puudega ning erivajadustega.

5. Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd antud asjas rahuldas kohus hagi osaliselt, peab kohus põhjendatuks menetluskulude jätmise poolte endi kanda.

Reena Undrest kohtunik