2-09-32633/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-32633

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- tegemise aeg ja koht 17. mai 2010, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-32633 Tsiviilasi Tartu Elamuhalduse AS hagi Johannes Ronimois vastu 8853,75 krooni nõudes Tsiviilasja hind 6302,95 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Tartu Elamuhalduse AS (RK 10833824, asukoht Soola 3 51014 Tartu); hageja esindaja Rein Pärtel (tel 730 7216, e-post rein.partel@elamuhaldus.tartu.ee); kostja Johannes Ronimois Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Tartu Elamuhalduse AS-i hagi Johannes Ronimois vastu. 2. Välja mõista Johannes Ronimoisilt Tartu Elamuhalduse AS-i kasuks 8853 (kaheksa tuhat kaheksasada viiskümmend kolm) krooni ja 75 senti, millest 6302,95 krooni on põhivõlgnevus ja 2550,80 krooni viivis (Tartu Elamuhalduse AS-i arvelduskonto nr 221018332387 Swedbank või nr 10220023049012 SEB Pank). 3. Välja mõista Johannes Ronimoisilt Tartu Elamuhalduse AS-i kasuks menetluskulu 2585 (kaks tuhat viissada kaheksakümmend viis) krooni ja 40 senti (Tartu Elamuhalduse AS-i arvelduskonto nr 10220023050014 SEB Pank). 4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord Tartu Elamuhalduse AS võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Johannes Ronimois võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 28 päeva jooksul,

2(3) alates kohtuotsuse resolutsiooni avalikult kättetoimetatuks lugemisest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja.

KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS 1. Tartu Maakohtu menetluses on Tartu Elamuhalduse AS hagi Johannes Ronimois vastu 5579,30 krooni (põhivõlg 4378,25 krooni ja viivis 1201,05 krooni) nõudes. Menetluse kestel suurendas hageja nõuet 8853,75 kroonini (põhivõlg 6302,95 krooni ja viivis 2550,80 krooni). Hageja nõue tuleneb Tähe 50 korteriomanike 14.02.2007 üldkoosoleku protokollist nr 4, hageja ja Eesti Energia AS-i 05.02.2003 sõlmitud elektrienergia müügi- ja võrguteenuste osutamise lepingust nr 317029023, hageja ja Cleanway Tartu AS-ga 01.02.2003 sõlmitud lepingust nr 8754 ning kostjale tulenevalt eelnimetatud dokumentides kokkulepitust hooldus- ja kommunaalteenuste osutamisest. 2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.01.2010. Teates kohustas kohus kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul hagi avalikult kättetoimetamisest alates, hoiatades, et kohtule tähtaegselt kirjalikult vastamata jätmisel on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. 3. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. 4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. 5. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 6. Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia kinnistusregistri väljavõttest (tl 7-8), korteriomanike ühisuse Tähe 50 14.02.2007 üldkoosoleku protokollist nr 4 (tl 9-14), väljavõttest Johannes Ronimoisile osutatud hooldus- ja kommunaalteenuste arvestusest perioodi eest märts 2008-juuni 2009 ja juuni 2009-detsember 2009 (tl 15, 40), Eesti Energia AS-i 05.02.2003 elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise lepingust nr 317029023 (tl 16) ja Cleanway Tartu AS-i 01.02.2003 lepingust (tl 17-18). 7. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ning hagi kuulub rahuldamisele Korteriomandiseaduse § 13 lg 1, Võlaõigusseaduse § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-ide 1, 6, § 101 lg 2, § 113 lg 1, § 619 alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 6302,95 krooni ja viivis 2550,80 krooni. 8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 9. Hageja taotles kostjalt menetluskulu kokku 4335,40 krooni (maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses tasutud riigilõiv 2250 (250 + 2000) krooni, tõendi saamise kulu 35,40 krooni,

3(3) lepingulise esindaja tasu 1950 krooni ja 100 krooni väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest) väljamõistmist. Hageja suurendas menetluse kestel oma nõuet, uue nõude hagihinnaks on 6302,95 krooni, ning tasus hagihinna suurenemisel algse ja suurendatud nõude vahelt 1924,70 krooni täiendava riigilõivu 1000 krooni. TsMS § 147 lg 4 kohaselt tasutakse nõude suurendamise korral täiendavat riigilõivu vastavalt hagihinna suurenemisele. Seega oleks hageja pidanud tasuma täiendava riigilõivuna üksnes 400 krooni, kuna riigilõiv hagihinnalt kuni 7000 krooni on 1400 krooni. Hagejal on õigus enam makstud riigilõivu tagastamisele. TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 kohaselt tagastatakse ettenähtust enam tasutud riigilõiv selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 800 krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, mõistab eeltoodust tulenevalt TsMS § 1741 lg 3 ja § 144 p 7 alusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku 2585,40 krooni (250 + 1400 + 35,40 + 800 + 100).

Kohtunik