2-09-43315/19 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-09-43315 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.05.2010, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Reet Allikvere, Ele Liiv Tsiviilasi

E. K. (K.) hagi I. P. (P.) vastu elatise vähendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 19.02.2010 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E. K. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E. K. (ik XXXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX-XX XXXXXXX XXXXX), Hageja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Andres Lusmägi, Kostja I. P., (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX X, XXXXXX, XXXX XXXXX, XXXXX XXXXXXXX) Kostja esindaja Andres Kurg

RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 19.02.2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta menetluskulud hageja E. K. kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Asjaolud ja hageja nõue.

1. E. K. (hageja) ja I. P. (kostja) kooselust on sündinud XX.XX.XXXX E. K. ja XX.XX.XXXX K. K.. Lapsed elavad kostja juures.

Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2009 otsusega rahuldati I. P. hagi E. K. vastu osaliselt ja E. K.lt mõisteti välja igakuine elatusraha 2175 krooni tütar E. ülalpidamiseks alates 09.08.2006 kuni tütre täisealiseks saamiseni 24.05.2012 ja 2175 krooni igakuine elatusraha tütar K. ülalpidamiseks alates 09.08.2006 kuni tütre täisealisuseni 22.03.2019. Kohtuotsus jõustus 08.07.2009.

31.08.2009 esitas E. K. (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse elatise vähendamiseks I. P. (kostja) vastu.

Hageja palub peatada temalt elatise nõudmine kuni sissetuleku paranemiseni (t.lk 1-3). 08.10.2009 esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja muuta väljamõistetud elatisraha suurust selliselt, et lõpetada elatise maksmine hageja tütarde ülalpidamiseks (t.lk 55-56). Hageja põhjendustel ei ole temal võimalik elatist maksta kohtu poolt määratud suuruses oma varalise seisundi tõttu. Hageja sissetulekuteks on pension 2009 krooni ja toetus 696 krooni ja see summa kulub vältimatute püsikulude katteks. Hageja tugineb PKS § 61 lg 6 p-le 3.

Kostja vastus

2. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Võrreldes Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2009 lahendiga ei ole olukord muutunud ja hagi on tõendamata. Hageja puue ehk vaegkuulmine ei ole takistanud tal elada tavapärast elu. Isegi kui hageja jäi töötuks, tuleb tal leida võimalusi laste nõuetekohaseks ülalpidamiseks. Kostjal on lisaks ühistele lastele ka 06.04.2007 sündinud P. . Kostja töötasu suurus on 14 500 krooni, peretoetus on 2100 krooni. Hageja töötas autojuhina ja juhib vaevata sõiduautot Audi. Hageja maksis ära kohtutäituri kaudu 159 644 krooni

77 senti. Hageja kompenseerib oma terviserikkest tuleneva puude kuuldeaparaadiga.

Maakohtu otsus

3. Kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja tugineb oma nõudes PKS § 61 lg 6 p-le 3, mille kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2009 otsusega on rahuldatud I. P. hagi E. K. vastu elatise saamiseks osaliselt ning välja mõistetud E. K.lt I. P. kasuks igakuine elatusraha 2175 krooni tütre E. K.i ülalpidamiseks alates 09.08.2006 kuni tütre täisealiseks saamiseni kuni 24.05.2012. Samuti on välja mõistetud E. K.lt I. P. kasuks igakuine elatusraha 2175 krooni tütre K. K. ülalpidamiseks alates 09.08.2006 kuni tütre täisealiseks saamiseni 22.03.2019. Hageja taotleb nimetatud elatisraha tasumise lõpetamist seoses tervisliku olukorraga, töötusega ja olemasoleva laenukohustuse täitmisega. Hageja viitab oma osalisele töövõimetusele ning on kohtule esitanud arstliku ekspertiisi otsuse nr 435708, millest nähtuvalt on tal keskmine puue, mis põhjustab lisakulutusi ja töövõime kaotuse protsent 40%. Korduvekspertiisi tähtaeg on 01. – 15.07.2010. Arstliku ekspertiisi otsuse nr 435708 põhjendusest nähtub, et hageja vajab kuuldeaparaati ja töövõime on piiratud (tlk 7-8).

Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et tema majanduslik ja tervislik olukord on pärast elatisraha väljamõistmist oluliselt muutunud ja on alust muuta elatisraha suurust. Hageja tervisekahjustus ei ole võrreldes varasema olukorraga muutunud. Ainuüksi tõendid nr 299 ja nr 298 (tlk 9, 10) ja audiogramm (tlk 13) ei kinnita, et töövõime/võimetuse osa oleks muutunud võrreldes elatise suuruse kindlaks tegemise ajaga. Ka koondamine ei saa olla mõjuvaks põhjuseks elatisraha tasumisest vabastamisel, hagejal on võimalik leida sissetulekuid tagamaks oma alaealistele lastele minimaalne ülalpidamisraha. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjendused

4. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Kohtuotsus ei ole seaduslik ja põhjendatud. Kohus ei ole arvestanud otsust nr 543796 ja puudetoetuse määramise otsust. Apellandi tervisekahjustuse % on võrreldes varasema olukorraga muutunud 40%-lt 50%-ni. Ka on muutunud majanduslik olukord, sest apellant on jäänud töötuks. Lapsel on piisav sissetulek ja tema huvid ei saa kahjustada apellandi muutunud olukorda arvestades, sest vastustaja sissetulek on 18 000 krooni.

Apellatsioonkaebuse vastus

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja leiab, et maakohtu otsus on õige ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

6. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel ei põhjenda otsust. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

Apellant on kaebuses esitanud samad väited, millised ta esitas maakohtus asja arutamisel ja kõigile neile väidetele on kohtuotsuses piisava põhjalikkusega vastatud. Maakohus on õigesti tuvastanud, et pärast 18.03.2009 kohtuotsust, milline jõustus 08.07.2009, ei ole hageja olukord 31.08.2009 esitatud hagiavalduses toodud asjaoludel muutunud määral, mis annaksid aluse hagi rahuldada ja lõpetada elatise väljamõistmine PKS § 61 lg 6 p 3 alusel. Pooltel puudub vaidlus laste ülalpidamiskohustuse täitmise vajaduse üle, kuid ekslik on apellandi seisukoht, et seda kohustust peab täitma üksnes kostja.

Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja regulatsiooni eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks temal laste ülalpidamise võimalikkuse; varaliste kohustuste võtmisel (maakohtus viitas hageja laenukoormusele, t.lk 27-29) peab vanem arvestama, et võetav kohustus võimaldaks tal nõuetekohaselt täita lapse ülalpidamiskohustust.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

U.Loonurm R.Allikvere E.Liiv