3-09-1613/69 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-09-1613

1

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht

14. mai 2010 Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-09-1613 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi

A. S´i kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Audru Vallavolikogu 14.05.2009 otsus nr 28 - jätta menetluskulud vastustaja kanda

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev

28. aprill 2010 Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja A. S Vastustaja Audru Vallavolikogu esindaja vandeadvokaat Triin Biesinger-Jussmann Kolmanda isiku AS F esindaja vandeadvokaat Martin Triipan, Järelevalvet teostava organi Pärnu maavanema esindaja Tiiu Pärna RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON

Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6:

Jätta rahuldamata A. S´i kaebus haldusasjas nr 3-09-1613.

Välja mõista A. S´ilt (isikukood .. eluk.) AS-i F (reg ..) kasuks

10 000 (kümme tuhat) krooni.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4:

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 14. mail 2010. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

3-09-1613

2 06.03.2008 Audru Vallavolikogu otsusega nr 17 algatati detailplaneering Põldeotsa ja Saulepa külas Suurfarmi kinnistul (tl 118). 24.04.2009 esitas Pärnu maavanem Audru vallas Põldeotsa ja Saulepa külas Suurfarmi kinnistu (Audru Kalakasvatuse) detailplaneeringu osas järelevalve seisukoha (tl 48-53). 14.05.2009 Audru Vallavolikogu otsusega nr 28 kehtestati Audru vallas Põldeotsa ja Saulepa külas Suurfarmi kinnistu (Audru Kalakasvatuse) detailplaneering (tl 18-20). 12.06.2009 esitas kaebaja vaide Audru Vallavolikogu 14.05.2009 otsusele nr 28 (tl 34-37). 25.06.2009 vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata (tl 38-41). 27.07.2009 esitas A. S kohtule kaebuse Audru Vallavolikogu 14.05.2009 otsusele nr 28 (tl 5- 17). 20.10.2009 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 55-56). 16.11.2009 täpsustas kaebaja kaebuses esitatud taotlust (tl 60). 25.11.2009 määrusega võeti kaebus menetlusse ja kaasati kolmanda isikuna AS F (tl 64-65). 14.12.2009 esitas vastustaja vastuväited kaebusele ja taotles kaebuses menetluse lõpetamist (tl 69-77). 14.12.2009 esitas kolmas isik arvamuse kaebuses (tl 126-131). 21.12.2009 esitas kolmas isik arvamuse vastustaja taotluse osas (tl 143). 11.01.2009 täpsustas kaebaja oma kaebuses toodud seisukohti (tl 146-149). 15.01.2010 määrusega jättis kohus täienduse käiguta (tl 151-152). 15.01.2010 määrusega kaasati menetlusse arvamuse andmiseks Pärnu maavanem (tl 153). 20.01.2010 täpsustas kaebaja oma taotlust (tl 163). 11.02.2010 esitas arvamuse Pärnu maavanem (II kd II kd II kd II kd tl 6-12). 19.01.2010 määrusega lahendati vastustaja taotlus kaebuses menetluse lõpetamise kohta (tl 46-48). 25.02.2010 määrati asjas kohtuistung (tl 56). 15.03.2010 täpsustas vastustaja oma seisukohti kaebuse osas (tl 59-63). 15.03.2010 edastas kolmas isik täpsustatud arvamuse kaebuse osas (tl 69).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja hinnangul on vaidlustatud otsus vastuolus kehtiva õigusega, kaalutlusvigadega, planeeringu menetlemisel on tehtud olulisi menetlusvigu. Kaevatava otsus toob kaebajale kaasa olulised muudatused elukeskkonnas, kuna tegemist on keskkonnaohtliku planeeringuga. Kaebajal on põhjendatud huvi vältida tulevikus samalaadseid ja samadel alustel tehtud otsuseid. Kaebaja kaebeõigus tugineb kaebuse kohaselt PlanS§ 26 lg 1. Kaebaja selgituste kohaselt juhtis ta vallavalitsuse, maavanema tähelepanu olukorrale, et Suuresilla Suurfarmi maade ostueesõigusega erastamine ja kruntimine ei ole toimunud õiguspäraselt. Kaebaja hinnangul oleks kohalik omavalitsus pidanud ilmsiks tulnud pettust uurima ning selleks ajaks peatama detailplaneeringu menetluse. Volikogu liikmed ei olnud teadlikud sellest informatsioonist, mis kaebaja hinnangul oleks võinud oluliselt mõjutada otsustamist. Vastustaja ei ole kaevatava otsuse vastuvõtmisel väljaselgitanud ega võtnud seisukohta kaebaja poolt Suuresilla Suurfarmi hoonete erastamise osas edastatud teabe ja tõendite osas. Kaebaja hinnangul oli tegemist olulise menetlusveaga ning detailplaneeringu kehtestamine oli õigusvastane. Kaebaja väidetel tehti talle takistusi planeerimismaterjalidega tutvumisel, vastuväidetele saadeti seisukoht alles avaliku arutelu toimumise päeval vahetult enne arutelu algust, kaebaja vastuväiteid arvesse ei võetud ning arvesse võtmata jätmist piisavalt ei põhjendatud. Avalikku arutelu korrati 11.03.2009, kus kaebaja ei saanud osaleda, sest talle teatati, et tema viibimine vallamajas ei ole soovitav.

3-09-1613

3 25.03.2009 maavalitsuses toimunud arutelust ei võtnud osa Eesti Ornitoloogiaühing ning seetõttu tegi kaebaja taotluse arutelu edasi lükata, kuid tema taotlust ei rahuldatud. Kaebaja poolt täiendavaid selgitusi vastuväidetele vastu ei võetud ning samal päeval meiliga saadetud vastuväiteid planeeringu materjalide juurde ei lisatud. Sisulist arutelu kaebaja hinnangul ei toimunud ning ei põhjendatud juurdepääsutee aluse maa-ala planeeringuga hõlmamata jätmist. Maavanema kirjas järelevalve kohta ei vasta tõele, et kaebaja esitas 26.02.2009 vastuväited, sest kaebaja esitas taotluse avaliku väljapaneku kordamiseks ning 05.03.2009 vastas vald taotlusele.

Kaebaja väidetel on talle arusaamatu, miks püütakse tema poolt esitatud taotlust näidata täiendavate vastuväidetena ning miks tema poolt esitatud vastuväiteid ei võetud materjalide juurde. Menetlemisel ei ole kaalutud kalakasvatuse asukoha alternatiive ega põhjendatud veenvalt üldplaneeringu muutmise vajadust, maakasutuse muutmise vajadust. Põhjused, miks kalakasvandus rajatakse antud kujul just Audrusse, oleks tulnud otsuses välja tuua. Kaebaja hinnangul pöörati liiga suurt tähelepanu projekti sotsiaalsetele ja majanduslikele mõjudele ning jäeti vajaliku tähelepanuta keskkonnale avalduv mõju.

KSH aruande kohaselt on kalakasvatuse puhul tegemist olulise negatiivse mõjuga projektiga ning seetõttu tuli hinnata asukoha valiku alternatiive. Kaebaja hinnangul saab otsust asukoha valikul pidada meelevaldseks. Otsusest ei nähtu kaalutlusõiguse teostamine. Vee erikasutusloa alusel ei saa 2 km kaugusel merre ehitada puurkaeve ja paigaldada torusid. Merre ei saa ehitada vee erikasutusloa alusel, sest see reguleerib vee kasutamist, mitte ehitamist veekogude põhja. Ehitusluba kehtivate seaduste alusel veepõhja ehitamiseks anda ei ole võimalik.

Seetõttu on kaebaja seisukohal, et planeeringu teostamise eeldusena on planeeringusse sissekirjutatud seaduserikkumised. Kaalumisel on täielikult ignoreeritud KSH aruandes väljatoodud keskkonnale avalduvat olulist negatiivset mõju. KSH menetluses on toimunud olulisi rikkumisi. Selleks, et kindlustada KSH aruande heakskiitmine asus Keskkonnaministeerium ise vääralt tõlgendama EL direktiive ning avaldati survet eksperdile. Mille tulemusel muudeti oluliselt aruande Natura 2000 hindamise osa. Heakskiidetud ja täiendatud KSH aruanne on vastuolus nii Eesti kui ka EL õigusaktidega.

Detailplaneeringu KSH muutmine peale selle avalikustamist ilma uut avalikustamist korraldamata on õigusvastane, sest avalikkusel puudus võimalus kaasa rääkida. Mitmete ametite poolt antud kooskõlastused ja heakskiidud tingimuslikult, kuid volikogu neid tingimusi ei kehtestanud, mis toob kaebaja hinnangul kaasa planeeringu õigusvastasuse. Materjalide kohaselt on kohalik omavalitsus menetlustoimingute tegemise delegeerinud arendajale, mis on oluline rikkumine. Kõik toimingud peab tegema kohalik omavalitsus. Planeeringu algatajaks ei tohtinud olla kolmas isik, see on õigusvastane.

Ei ole üheselt mõistev planeeringuala ja selle suurus. Juurdepääsutee ja tehnovõrkude rajamise aluseks olev maa ei ole kaasatud planeeringualasse, kuid seaduse alusel tuleks seda teha. Materjalide alusel on tegemist 60 ha suuruse maa-alaga, kuid otsusega on märgitud ala suuruseks 52,45 ha. Planeeringu nimetus, sisu ei ole omavahel kooskõlas ja ei vasta tegelikkusele, sest lisaks Suuresilla Suurfarmi maaüksusele on planeeringuga hõlmatud ka muud kinnistud. Avalikku väljapanekut PlanS § 18 lg 2 p 2 alusel ei korraldatud Saulepa, Kõima ja Põldeotsa külas, mis on samuti asula, vaid üksnes keskuses ja Lindi külas, mis jääb kaugemale.

Kaebuses täienduse kohaselt kaasneb kalakasvatuse rajamisega oluline negatiivne mõju piirkonnale, kuid vastustaja ei ole koostanud mingeid riskianalüüse võimaliku suurõnnetuse/ökokatastroofi puhul. Kaebaja on seisukohal, et tema ja ta pere ei saa enam kasutada mereäärt puhkamiseks ja supluseks peale kalakasvatuse ehitamist, sest tekib oht vees parasiitide ja haisu levikuks. Ohu puhuks peab planeeringus ette nägema vähemalt püsiseiresüsteemi rajamise. Pole uuritud võimalikke veekvaliteedi näitajaid talvetingimustes. Kaebaja hinnangul on tõenäoline, et kalakasvatuse rajamisel muudavad selle kahjulikud mõjutused tunduvalt elu kvaliteeti.

3-09-1613

4 Kaebaja esitas kaebuse enda õiguste kaitseks, kaebuse esitamisel ei olnud kaebaja volikogu liige. Maa-amet on andnud seisukoha, et maade erastamine oli ebaseaduslik ja tunnistanud maa erastamise õigusvastasust ning saatnud antud küsimuse järelevalve teostamiseks maavanemale. Uurimispõhimõtte kohaselt tuli vastustajal välja selgitada kõik asjas tähtsust omavad asjaolus sh asjaolud seoses vaidlusaluse maa erastamisega. Kaebaja kinnitusel ei esitanud ta 26.02.2009 vastuväiteid, vaid taotluse. Vaatamata sellele, et Ornitoloogiaühing loobus vastuväidetest, jäävad ühingu poolt esitatud vastuväidetes toodud faktid ja seisukohad samaks. Täiendavad tingimused oleks tulnud kehtestada otsuses endas, mitte arvestada ametite kirjades toodud tingimusi ja antud kooskõlastusi. Kaebaja hinnangul oleks tulnud otsida võimalusi väljapaneku korraldamiseks Saulepa ja Põldotsa külas. Kaebaja hinnangul on kohustuslik kaasata planeeringualasse juurdepääsu teede ja kergliikluse all jäävad alad.

Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja kaebuses välja toonud oma subjektiivsete õiguste riivet ning põhjendatud huvi ning seetõttu on kaebus põhjendamata. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud avalike huvide riivet. Kaebusest ei selgu, milles seisneb tema elukeskkonna muudatused ja mõju tema perekonna tulevikule. Vastustaja hinnangul puudub otsusel vahetu mõju kaebajale, otsus ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi ning kaebusest ei selgu kaebaja põhjendatud huvi asjas. Kaebaja ei ole välja toonud isiklikku puutumust vaidlusaluse otsusega, selleks ei saa olla huvi veenduda haldusakti õigusvastasuses.

Kaebaja on Audru Vallavolikogu ehk vastustaja liige, seetõttu on vastustaja seisukohal, et kaebuse lahendamine ei ole kohtu pädevuses, sest kaebaja esineb menetluses sisuliselt mõlemal protsessipoolel. . . . Kaebaja ei olnud volikogu liige küll kaebuse esitamise ajal, kuid oli selleks kaebuse menetlusse võtmise ajal. Vastustaja hinnangul on kaebus lubamatu. Kaebaja väited Suuresilla Suurfarmi maade erastamise osas on asjasse puutumatud ning ka sisult ebaõiged ja alusetud ning antud väited tuleb jätta tähelepanuta. Planeeringu alasse jäävate maade erastamise küsimuse ei ole planeerimismenetluse osaks.

Tegemist on oma sisult ja vormilt erinevate menetlustega. Suuresilla Suurfarmi maaüksuse erastamiseks on nõusolek antud 16.03.2003 vallavalitsuse korraldusega ning maa erastamine otsustatud maavanema 13.11.2003 korraldusega. Antud haldusaktid on kehtivad ning neid ei ole vaidlustatud, maatükid on kantud kinnistusse. Kinnistul on juba mitmes omanik. Vastusaja kinnitusel ei toimunud planeerimismenetluses mingit valetamist, vassimist ning vaallamaja külastamise takistamist. Vastustaja ei pidanud planeerimismenetluses kaaluma asjasse puutumatuid väiteid.

Planeeringut menetleti nõuetekohaselt ning mingeid takistusi kaebajale menetluse käigus ei loodud, kõiki nõuetekohaselt esitatud vastuväiteid kaaluti ning kaebaja vastuväiteid on käsitletud kaevatavas otsuses. Planeeringu menetluse õiguspärasust on kontrollinud ka Pärnu maavanem, kes leidis, et menetlus oli õiguspärane. Kaebaja vastuväiteid on põhjalikult käsitletud kaevatava otsuse seletuskirja p 6 mh kaebaja poolt 26.02.2009 esitatud vastuväidet. PlanS § 20 lg 2 näebki ette kahenädalase vastamise tähtaja vastuväidetele. Asjakohatud on kaebaja etteheited, et planeeringu materjalid ei olnud kättesaadavad valla veebilehel, sest seadus ei nõua materjalide avaldamist valla veebilehel.

Samas olid materjalid kätte saadavad nii valla veebilehel kui ka vallas. Tõrgete puhul internetis ei saa vastutust panna vastustajale. Eesti Ornitoloogiaühing aktsepteeris planeeringut ning loobus 24.04.2009 esitatud vastuväidetest ja ettepanekutest. Ühinguga sõlmiti samal päeval leping, mis tagab loodusväärtuste säilimise ja ühingu huvide kaitse.

3-09-1613

5 Kaebaja osales 27.02.2009 toimunud avalikul arutelul. Kaebaja väited, et ta ei saanud osaleda 10.03.2009 arutelul vallasekretäri vastasseisu tõttu, on kummastavad. Kaebaja poolt esitatud materjalidest selgub, et ta oli kutsutud ka täiendavale arutelule. Maavanema 25.03.2009 kirjaga saadetud selgitusi ei ole võimalik käsitleda vastuväidetena, kuna neid sai esitada üksnes väljapaneku ajal, mis lõppes 22.02.2009. Asjaolu, et kaebaja vastuväidetega ei nõustutud ei tee kaevatavat otsust õigusvastaseks. Kuna kaebaja vaideotsust vaidlustanud ei ole, ei mõjuta puudused vaideotsuses kaevatava otsuse õiguspärasust.

Kalakasvatuse asukoha hindamine ei ole kohtu pädevuses. Antud vastuväited on kaebaja esitanud ka planeerimismenetluses, kus neid on sisuliselt hinnatud. Vallal ei ole kohustust kaaluda alternatiivseid asukohti. Üldplaneeringu põhimõtted soosivad kalatööstuse rajamist antud asukohta. Ka erinevad riigiasutused on andnud oma kooskõlastuse planeeringulahenduse sobivusele. Otsuses on kaalutud piisavalt ka üldplaneeringu muutmise vajadust. Selle tingis ka maa sihtotstarbe muutmise vajadus maatulundusmaast tootmismaaks. Järelevalve teostaja hinnangul ei kahjusta planeering valla üldplaneeringus kavandatu elluviimist.

Kuna planeeringu lahenduse otstarbekuse ja sobivuse hindamine ei ole kohtu pädevuses tuleb jätta tähelepanuta kaebaja väited kalakasvatuse asukoha kohta. Kaebaja on ebaõigesti väitnud, et vee-erikasutusloa alusel ei ole võimalik merepõhja ehitada. Asjaolu, et otsuse vastuvõtmise ajal puudub eriregulatsioon, ei too kaasa otsuse õigusvastasust, samas on olemas praktika merepõhja ehitamisel ning see ei ole seadusega keelatud. Õiguse kohaldamine analoogia alusel ei ole õigusvastane. Planeeringu menetluse käigus, kaevatavas otsuses on käsitletud ja analüüsitud KSH aruannet.

Kaebaja väited KSH menetluse õigusvastasuse osas on paljasõnalised. Aruande muutmise näol ei ole tegemist aruande heakskiitmata jätmisega. Aruanne kiideti heaks 08.01.2009 kirjaga. Ei ole keelatud juba avalikustatud KSH täienduste ja paranduste tegemine. Kaitseala valitseja on kontrollinud ja kinnitanud, et kavandatu ei kahjusta kaitstava loodusobjekti seisundit. Planeeringuala ei kuulu Natura 2000 võrgustikku, kuid läbi viidi ka Natura 2000 suhtes hindamine. Väljaspool hoiuala olevad lindude elupaigad ei kuulu hoiuala juurde ning nende võimalik kahjustamine ei mõjuta hoiuala väärtust.

Natura 2000 võrgustiku paiknemine planeeringuala läheduses ei tähenda tegevuskeeldu. Ornitoloogiaühing loobus kõigust vastuväidetest. Vastustaja on planeeringu koostamisel arvestanud kõikide kooskõlastajate poolt esitatud tingimustega ning need tingimused on planeeringusse sisse viidud. Planeerimismenetluses on järgitud kõiki planeerimisseaduse sätteid. Vastustaja on algatanud planeeringu vastava otsusega. Samuti koostas ja korraldas planeeringu menetlust Audru vald. Antud asjaolu nähtub ka seletuskirjast ja valla poolt planeerimiskäigus sooritatud toimingutest.

Planeeringu korraldamine ei tähenda, et vald peab ise tegema kirjeldava ja tehnilise osa. Planeeringuala on märgitud otsuses selgelt 52,45 ha. Planeeringualast väljaspoole jäävad võrguühendused rajatakse vajadusel täiendavate planeeringute ja projektide alusel. Vastustaja on nii Saulepa kui ka Põldeotsa külade elanikke igati informeerinud. Väljapanekut ei saanud külas teha, kuna seal ei ole ühtegi vallale kuuluvat hoonet. Seetõttu tehti väljapanek Lindi külas, kus on vallale kuuluv hoone. Aegadest ja kohast teavitati lisaks meediale ka asulatesse pandud kuulutuste kaudu.

Info oli kättesaadav ka valla koduleheküljel. Kaebuse täienduse osas märgib vastustaja, et kaebajal puudub kaebeõigus subjektiivsete õiguste riive puudumise tõttu. Subjektiivne õigus puhtale elukeskkonnale ei ole sätestatud Eesti Vabariigi Põhiseaduses ega ka muudes õigusaktides. Antud õigust saab käsitleda väärtushinnanguna, kuid sellest ei saa tuletada subjektiivsete õiguste riivet. Alusetud on kaebaja väited detailplaneeringuga kaasnevate oluliste negatiivsete mõjude kohta. Vastustaja hinnangul ei ole kohane viidata KSH aruande mittelõplikule redaktsioonile.

Aluseks saab võtta aruande heakskiidetud versiooni, mille kohaselt puudub oluline negatiivne mõju. Kaebajal puudub isiklik puutumus planeeringuga. Suplusvee kvaliteedi halvenemine ja haisu levik on hüpoteetiline, seda ei kinnita ükski tõend, planeeringu on kooskõlastanud selle üle

3-09-1613

6 järelevalvet teostav asutus Pärnu Tervisekaitsetalitus. Suplusvee kvaliteedi rikkumise välistab reoveepuhasti. Kaebaja väited kala rapete haisust on liialdatud ja alusetud. Keskkonnameti poolt koostatud seirekava normid on karmid ning kaebaja poolt kirjeldatud mõju ei ole reaalne. Inimene võib stressi kogeda erinevatel põhjustel. Kaebaja stressi võiks oluliselt vähendada KSH aruandega eelarvamusteta tutvumine. Planeeringuga kavandatud on kooskõlas Audru valla arengukavaga. Isikul tuleb leppida võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda. Kaebaja viited perekonna-ja eraelu puutumatusele on asjakohatud. Planeering ei sekku kaebaja eraellu. Kaebaja on esitanud moonutatud käsitluse KSH aruande osas. Paranduste ja täienduste tegemine aruandes ei ole keelatud. Looduskaitselistes küsimustes on keskkonnaorganite seisukoht siduv ja omab lõplikku tähendust. Samuti ei oma asjas tähtsust Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskus, kellel ei ole mingit pädevust ega osalust antud asjas. Kaebaja väide, et kooskõlastused peavad olema otsuse enda resolutiivosas ei tugine seadusele ega kohtupraktikale. Tõsiselt võetav ei ole kaebaja väide avaliku väljapaneku koha valiku osas, sest kaebaja poolt pakutud kohad ei sobi selleks. Kaebaja väited selle kohta, et planeeringu ala suurus on ebaselge, on sisutud. Otsuses on selgelt ja üheselt märgitud planeeringu ala suurus – 52,45 ha.

Kolmas isik esitatud kaebust ei tunnista. Kolmanda isiku hinnangul ei riku kaevatav haldusakt kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja väited oma õiguste rikkumise kohta on üldsõnalised ja tõendamata. Kaebaja tugineb kaebuses kohaliku omavalitsuse poolt menetlusnõuete rikkumisele, mis on andnud kaebajale aluse populaarkaebuse esitamiseks. Kaebaja on toonud kaebuses välja väidetavad rikkumised, sidumata neid väidetavalt kahjustatud avaliku huviga. Kaebaja elukoht asub planeeringu alast üle 5 km kaugusel, kuhu ei ulatu kalakasvatuse võimalik mõju.

Kaebusest ei selgu, mil viisil mõjutab detailplaneeringu kehtestamine erastamisel toimunud rikkumiste uurimist ning mil viisil omavad kinnistute erastamise asjaolud tähendust planeeringu kehtestamisel. Kolmanda isiku hinnangul on kohalik omavalitsus täitnud planeeringu materjalide avaldamise kohustuse ning vastas nõuetekohaselt ja vajaliku põhjalikkusega kaebaja menetluse ajal esitatud vastuväidetele. Kuna kaebaja ei soovinud vaidlustada vaideotsust on vaideotsuse osas käsitletud väited antud asjas ainetud. Detailplaneeringu raames on läbiviidud KSH hindamine, mille eesmärgiks oli välja selgitada nii kalakasvatuse negatiivne mõju kui meetmed sellise võimaliku mõju vähendamiseks.

Aruande kiitis heaks Pärnumaa Keskkonnateenistus. Õigusaktid ei näe ette KSH aruande korduvat avalikustamist. KSH aruandesse täiendava teabe kaasamine on mõju hindamise üheks eesmärgiks. Kaebaja väited kalakasvatuse mõju ebapiisava käsitluse kohta on paljasõnalised. Üldplaneeringu muutmine oli põhjendatud, sest kalakasvatuse rajamine eeldab maasihtotstarbe muutmist tootmismaaks. Pärnu maavanem pidas järelevalve menetluses üldplaneeringu muutmist põhjendatuks. Ka juhul, kui kehtivad õigusaktid on ebapiisavad objektide merre ehitamiseks, ei too sellise tegevuse planeeringusse kavandamine kaasa planeeringu õigusvastasust.

Iga planeeringus käsitlemist leidnud tegevus peab rakendumiseks saama õiguslikul alusel vastava loa. Kaebaja poolt viidatud tingimuslikud kooskõlastused on toodud planeeringu seletuskirjas. Tee projekti kooskõlastamine ei toimu detailplaneeringu kehtestamise etapis, vaid on aluseks hilisemale tee-ehitusloa väljastamisele. Asjaolu, et Ametlikes Väljaannetes oli ekslikult nimetatud kolmandat isikut detailplaneeringu algatajaks, on tõendatud Audru Vallavalitsuse poolt esitatud dokumentidega. Planeeringu ulatus on Audru Vallavolikogu 13.06.2008 otsuse nr 57 kohaselt 52,45 ha.

Asjaolu, e kirjades on märgitud ala ümardatult, ei muuda otsusega määratud maa-ala suurust. Detailplaneeringu nimetus peab tagama selle, et haldusakti adressaat suudab planeeringu seostada talle huvi pakkuva piirkonnaga. Planeering hõlmab endise veisefarmi hooneid ja

3-09-1613

7 karjamaid ning selle kirjeldamiseks puuduvad muud tuntud kohatähised. Kõikide planeeringuga hõlmatud kinnistute kajastamine nimetuses ei tooks kaasa täiendavat õigusselgust. Kaebaja täiendused on kolmanda isiku hinnangul ülepaisutatud ja paljasõnalised. KSH käigus on keskkonnaküsimusi piisavalt analüüsitud. Kaebaja ei ole esitanud konkreetseid põhjendusi, mille alusel saab väita, et antud aruanne ei olnud piisavalt põhjalik. Täpsemad keskkonnanõuded määratakse paljuski ära hilisemates vastavat tegevust reguleerivates keskkonnalubades.

Järelevalvet teostava isiku arvamuse kohaselt teostas Pärnu maavanem järelevalvet Põldeotsa ja Saulepa küla Suuresilla Suurfarmi kinnistu detailplaneeringu koostamise üle vahetult enne selle kehtestamist. Maavanem lähtus järelevalve teostamisel PlanS § 23 lg 3. Järelevalve tulemusel jõudis maavanem seisukohale, et detailplaneeringu koostamine on läbiviidud vastavuses planeerimisseaduses sätestatud menetlusnõuetega. Planeeringule koostati keskkonnamõjude strateegiline hindamine, mille käigus on hinnatud kavandatud tegevuse mõju piirkonnale sh Natura 2000 aladele ning selle mõju leevendamise meetmeid, mille on heaks kiitnud Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa Keskkonnateenistus.

Maavanema poolt määratud täiendavad kooskõlastused oli vallavalitsus hankinud enne avalikku väljapanekut. Avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete arutelu toimus 27.02.2009, 11.03.2009. Planeeringu koostamist korraldas Audru Vallavalitsus, seda kinnitavad kõik kirjad, taotlused, otsused. Planeeringu koostamine on maavanema hinnangul läbiviidud vastavuses PlanS sätestatud nõuetega. Planeering on koostatud vastavuses planeeringu eesmärkidega, on arvestatud KSH esitatud nõudmistega, eriti põhjalikult on määratud seletuskirjas keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks.

Planeering on kooskõlastatud kõigi nõutud asutustega. Maavanem kontrollis detailplaneeringu vastavust üldplaneeringule ja maakonnaplaneeringule ning andis nõusoleku üldplaneeringu muutmiseks. Üldplaneeringu muutmise vajadus oli põhjendatud, muudeti maakasutuse senist otstarvet. Muutmine on kooskõlas valla üldplaneeringu põhimõttega, mille kohaselt tööstuse rajamiseks tuleks esmalt kasutusele võtta endiste majandite tootmishooned. Põhjendusteks on toodud ka muud asjaolud: piisav kaugus elamualadest, sobivad geoloogilised tingimused, vajalik vee ja elektrivarustuse kättesaadavus.

Vastavad põhjendused on toodud seletuskirjas ning on igaühele kättesaadavad. Planeeringulahenduse sobivust on kinnitanud oma kooskõlastustega vastavad riigiasutused. On arvesse võetud KSH tulemusi ning kaasatud nõuetekohaselt avalikkus. Järelevalve teostaja hinnangul on võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid piisaval määral uuritud. Järelevalve käigus kaebaja poolt kahes eraldi kirjas 20.02.2009, 26.02.2009 esitatud vastuväited on vallavalitsus registreerinud ja neile vastanud. 20.02.2009 kirjas on kaebaja esitanud 13 vastuväidet ning vallavalitsus on oma vastuses andnud hinnangu kõikidele vastuväidetele.

Lisaks andsid vallavalitsuse esindajad vaidlevatele pooltele vastused maavalitsuses toimunud ärakuulamisel. Maavanem leidis, et planeeringu seletuskiri ja joonised on üheselt mõistetavad ja korrektselt vormistatud. Natura 2000 ala paiknemine planeeritava ala läheduses ei tähenda tegevuskeeldu, kui oluline mõju alale puudub. Keskkonnaamet on Audru Poldri hoiuala valitseja, kes kooskõlastas planeeringu 08.01.2009. Maavanema arvamuse kohaselt ei ole antud juhul rikutud maakonnaplaneeringus rohelise võrgustiku kohta sätestatud tingimusi. Põhjavee uuringud on tehtud vastava eriala spetsialistide poolt.

Kuna seletuskirja p 3.11 on toodud tingimused negatiivse mõju vältimiseks, ei pea järelevalve teostaja otstarbekaks teha täiendavaid veeuuringuid. Suplusvee kvaliteedi rikkumise välistab reoveepuhasti. Planeeringu on kooskõlastanud ka vastava järelevalve teostaja - Pärnu Tervisetalitus. Ranna ulatuse sätestab looduskaitseseadus. Antud detailplaneeringu ala ei ulatu Pärnu lahe ranna piiranguega ehituskeeluvööndisse.

3-09-1613

8 Ehitamist veekogul reguleerib veeseadus. Et merevee kasutamiseks vajalike tehnotrasside väljaehtimine on võimalik kinnitab KSH kui ka planeeringu lahendus, mis on kooskõlastatud vastavate spetsialistidega. 26.02.2009 esitatud vastuväites taotleb kaebaja avaliku väljapaneku kordamist põhjusel, et planeeringu materjalid ei olnud internetis kättesaadavad. Avalik väljapanek toimus Audru vallamajas ja Lindi raamatukogus, kus oli tagatud juurdepääs planeeringu materjalidele kuni 22.02.2009. Materjalide väljapanekut internetis PlanS ei nõua. Kaebaja poolt 26.02.2009 esitatud vastuväidete osas märgib järelevalve teostaja, et ajavahemikus 09.02.2009-22.02.2009 oli planeeringu materjalid kättesaadavad väljapaneku kohtades. Avalikust arutelust 27.02.2009 võttis kaebaja osa. Arutelul andsid vallavalitsuse esindajad vastused kõikidele kaebaja väidetele. Teine avalik arutelu toimus vallavalitsuses 11.03.2009, mille kohta saadeti teade ka kaebajale. Ornitoloogiaühing saavutas kokkuleppe vastuväidete osas ning loobus nendest. Kogutud materjalide kohaselt puudub planeeringualalt oluline keskkonnamõju loodusaladele. Maavanema hinnangul on detailplaneering tasakaalustatud. Antud planeeringu kehtestamisel oluline avalik huvi maakonna tasakaalustatud arenguks. Oluline on uusi töökohti loov ettevõte maakonnas.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti õigusvastaseks tunnistamist ja tühistamist. Kuna tühistamisnõudega on hõlmatud ka õigusvastaseks tunnistamise nõue, menetleb kohus kaebust tühistamiskaebusena. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p 1. Kaebus on esitatud 27.07.2009 vastustaja 14.05.2009 haldusaktile. Esitatud tõendite kohaselt on asjas läbitud vaidemenetlus (tl 34-37). Audru Vallavolikogu on 25.06.2009 koostanud oma seisukohad esitatud vaidele, millega jäeti vaie rahuldamata (tl 38-41).

Kuna 25.07.2009 oli laupäev ning 27.07.2009 esmaspäev, on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. Kaebaja väidetel on esitatud kaebuse puhul tegemist nii populaarkaebusega, kui ka oma subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebusega, sest kaevatav otsus rikub kaebaja subjektiivset õigust puhtale elukeskkonnale ning perekonna ja eraelu puutumatusele. Kaebaja tugineb oma õiguste rikkumisel PS § 26 ja 53 sätetele (tl 146 pöördel). Kaebaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt rikub otsuse kehtima jäämisel õhusaaste piirkonnas (haisu levik tema elukohta) tema õigust perekonnaja eraelu puutumatusele ning avalikult kasutatava rannaala saastamine roiskveega tema võimalusi kasutada ranna-ala puhkamiseks.

Võimalik looduskatastroofi oht rikub tema õigust puhtale elukeskkonnale (II tl 96). PS § 26 alusel on igaühel õigus perekonnaja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonnaega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. PS § 53 sätestab, et igaüks on kohustatud säästma eluja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud.

Hüvitamise korra sätestab seadus. Nimetatud paragrahv sätestab kaks isiku põhikohustust, mis on suunatud parema keskkonnaseisundi tagamiseks. Õige on vastustaja väide selle kohta, et viidatud sätetest ei tulene otseselt põhiõigust puhtale keskkonnale. PS § 5 alusel on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. PS § 5, 53 sätted panevad riigile kohustused seoses keskkonnakaitsega ning seega annavad isikule õiguse nõuda loodusvara ja loodusressursside säilitamist. Nimetatud sätete koosmõjus saab neist tuletada keskkonnakaitselise põhiõiguse - õiguse puhtale eluja looduskeskkonnale.

3-09-1613

9 Kaebaja hinnangul rikub PS § 53 nimetatud kohustuste mittenõuetekohane täitmine tema õigust perekonnaja eraelu puutumatusele. Seega on kaebaja esitanud kaebuse oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebusest ei selgu küll kaebaja avalikkusest tihedam seos kaebuses kirjeldatud ranna-alaga, kuid arvestades seda, et kaebaja väidetel võib õhusaaste puhul hais levida tema elukohta ning menetlusosalised kaebaja nimetatud väidet vaidlustanud ei ole, on kaevatav otsus kohtu hinnangul seotud kaebaja subjektiivsete õigustega ning seetõttu on kaebus lubatav.

Isiku õigus planeeringu vaidlustamiseks tuleneb PlanS § 25 lg 1, mis sätestab, et planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaevatav otsus on vastuvõetud 14.05.2009. ning kaebus esitati 27.07.2009. Kaebaja registreeriti Audru Vallavolikogu liikmeks 04.11.2009 oktoobris 2009 toimunud valimiste tulemusel (tl 79). Seega kaevatava otsuse vastuvõtmisel ja esitamisel ei olnud kaebaja volikogu liige ning ei saanud kaebuses kirjeldatud huve kaitsta volikogu liikmena hääletamise teel volikogus. Kohtu hinnangul ei muutu avalik-õiguslik suhe omavalitsuse sisesuhteks ainuüksi põhjusel, et kaebaja valiti vahepeal volikokku, sest avalik-õiguslikust suhtes tekkinud vaidlust ei ole kaebajal käesoleval ajal enam võimalik lahendada ja kaitsta volikogu liikmena volikogus.

Kaebaja seletuste kohaselt rikuti detailplaneeringuga kehtivat üldplaneeringut, planeeringuala on ebaselge, ei hinnatud vajalikus ulatuses keskkonnamõju, avalikkust ei informeeritud piisavalt detailplaneeringu algatamisest ning kaebaja ei saanud tutvuda kõigi dokumentidega, samuti takistati kaebajat osa võtmast avalikust arutelust. Pole arvestatud kaebaja väidetega vaidlusaluse maa-ala erastamise õigusvastasuse kohta. Vaidlustatud otsus pole kaebaja hinnangul piisaval motiveeritud. Planeeringute valdkonnas on kohtulik kontroll oma ulatuselt piiratud, kohus ei saa hinnata planeeringu otstarbekust. Küsimuse sellest, kas ja mida planeeringualale rajada, saab otsustada planeeringu kehtestamisel haldusorgan.

Kaebaja on kohtule kinnitanud, et soovib kaebusega vaidlustada Audru Vallavolikogu 14.05.2009 otsust nr 28, mitte 26.06.2009 vaideotsust nr 7-1.3/144-1 (tl 55-56, 60, 151- 152, 163). Seetõttu jätab kohus tähelepanuta menetlusosaliste poolt seoses vaideotsusega ja vaide menetlemisega kirjeldatud asjaolud ja esitatud väited ega anna neile õiguslikku hinnangut.

Kohtuistungil võttis kaebaja õigeks vastustaja vastuväited selles osas, et planeeringu algatajaks oli vastustaja ning planeeringu koostamist korraldas samuti Audru vald. Vastustaja võttis õigeks kaebaja väited selle kohta, et Ametlikes Teadaannetes 03.04.2008 avaldatud keskkonnamõju hindamise teates oli ühes kohas märgitud planeeringu algatajaks F, kuid leidis, et tegemist oli eksitusega. Audru Vallavalitsus on 06.03.2008 otsusega nr 17 otsustanud algatada vaidlusaluse planeeringu koostamine, antud otsust muudeti 12.06.2008 otsusega nr 56 (tl 118, 120). Tulenevalt eeltoodust ning arvestades asjas esitatud tõendeid selle kohta, et kõik kirjalikud planeeringu menetlemiseks vajalikud taotlused, dokumendid ja otsused on koostatud Audru kohaliku omavalituse organite poolt, oli Ametlikes Teadaannetes 03.04.2008 avaldatud keskkonnamõjude hindamise teates ekslikult märgitud planeeringu algatajaks F.

Kaebaja hinnangul ei saanud kaevatavat otsust vastu võtta, kuna vaidlusaluse maa-ala erastamine oli ebaseaduslik. Kaebaja tugineb oma väidetes Maa-ameti 09.11.2009 vastusele (tl 175-180).

3-09-1613

10 Oluline on samas märkida, et vastava pöördumise tegi kaebaja alles 09.11.2009 peale kaevatava otsuse vastuvõtmist ning Maa-amet on vaidlusaluse planeeringu kooskõlastanud (tl 111, 113-114). Hinnates Maa-ameti 09.11.2009 vastust, ei ole Maa-amet asjaolude hindamisel tuvastanud, et vaidlusaluse maaüksuse erastamine oli vastuolus seadusega. Maa-amet on oma vastuses selgitanud, et mistahes juhtumitel, kui ilmneb või kui on alust arvata, et maareformi käigus läbiviidud menetlus või haldusakt ei vasta õigusaktidele, võib ja peab Maa-amet reageerima. Seetõttu tegi Maa-amet Pärnu maavanemale ettepaneku algatada järelevalve menetlus kontrollimaks vastuses käsitletud maaüksuste erastamise seaduspärasust (tl 179).

Audru Vallavalitsus nõustus Suuresilla Suurfarmi maaüksuse erastamisega 16.06.2003 korraldusega nr 269 ning erastamine otsustati Pärnu maavanema 13.11.2003 korraldusega nr 650-m (tl 90). Nimetatud haldusakte vaidlustatud ei ole ning need on kehtivad. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et jõustunud haldusaktide alusel kanti maaüksused kinnistusse ning tänaseks on kinnistul juba neljas omanik. Seega ei ole enam tegemist vaidlusaluse maa esmakinnistamisega. Ka juhul, kui maavanema järelevalve käigus selgub, et erastamine toimus vastuolus kehtivate nõuetega, ei ole võimalik maareformi-eelset olukorda enam taastada. Planeerimisseadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel. Maa erastamine toimub MRS sätete alusel. Olenemata maa erastamise järelevalve tulemustest, ei saa need mingil moel mõjutada suhteid vaidlusaluse planeeringu koostamisel ja kehtestamisel, kuna viidatud seaduste reguleerimisala ja eesmärk on erinevad. Tulenevalt eeltoodust ei oma maa erastamisega seotud asjaolud tähtsust kaevatavale otsusele õigusliku hinnangu andmisel. Planeerimisseaduse § 26 lg 2 kohaselt peab kohalik omavalitsus hindama vastuväidetes esitatud põhjendusi. Kuna erastamisega seotud väiteid ja asjaolusid kaebaja poolt planeeringule esitatud vastuväidetes ei kajastu, ei pidanud vastustaja ega maavanem neid ka hindama.

Ebaõige on kaebaja väide selle kohta, et planeeringuala ja selle suurus on ebaselged. Planeeringuala suurus ja paiknemine on üheselt arusaadav Audru Vallavolikogu 06.03.2008 otsusest nr 17 (49,84 ha) ja 12.06.2008 otsusest nr 56 ( 52,45) ning otsustele lisadena nr 1 märgitud kaartidelt (tl 118-121). Asjaolu, et Ametlikes Teadaannetes on planeeringuala suuruseks märgitud ca 60 ha ei muuda eelpool toodud otsustes märgitud maa-ala suurust ega paiknemist ebaselgeks ning ei ole vastuolus üldteada arvude ümardamise põhimõtetega (suuri arve on kergem meeles pidada, kui arvus on vähem nullist erinevaid numbreid). Oluline on märkida ka seda, et kõik ümardamisel saadud arvud on ligikaudsed, seega tuleb planeeringuala ja suuruse osas juhinduda eelpool nimetatud otsustest ja kaartidest.

Kaebaja väidetel tehti talle takistusi planeeringu materjalidega tutvumisel nii vallavalitsuses kui ka interneti vahendusel ning vastuväidetele saadeti seisukoht alles avaliku arutelu toimumise päeval vahetult enne arutelu. PlanS § 18 lg 8 alusel peab planeeringu avaliku väljapaneku ajal maavalitsuse või kohaliku omavalitsuse tööaja jooksul olema tagatud huvitatud isikute juurdepääs kõigile planeeringuga seotud materjalidele ja informatsioonile, mis on planeeringu koostamist korraldava maavalitsuse või kohaliku omavalitsuse käsutuses. Kaebaja ei ole ümberlükanud vastustaja väiteid selle kohta, et planeeringu materjalid olid kättesaadavad tööaegadel nii vallavalitsuses kui ka raamatukogus. Samas ei ole asjas vaidlust selle üle, et materjalid olid kättesaadavad ka Audru valla veebilehel. Asjaolu, et võis esineda tehnilisi rikkeid ligipääsul planeeringumaterjalidele, ei oma asjas määravat tähtsust, kuna PlanS sätted ei kohusta vallavalitsust tagama planeeringuga

3-09-1613

11 seotud materjalidele juurdepääsu internetis, seega ei saanud kaebaja eeldada ja arvestada võimalusega, et planeeringumaterjalid on internetis kättesaadavad. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et kaebaja poolt saadetud teabele rikke kohta reageeriti samal päeval ning ligipääs taastati paari tunni jooksul (tl 21-22), Asjaolu, et kaebajale olid planeeringumaterjalid kättesaadavad, kinnitavad kaebaja poolt 20.02.2009 esitatud vastuväited planeeringule (tl 23-24). Kaebajale teati 25.02.2009 saadetud kutses, et vastuväidetele vastab vallavalitsus kahe nädala jooksul, mis on kooskõlas PlanS § 20 lg 2 nõuetega, mille kohaselt esitab kohalik omavalitsus oma seisukoha vastuväidete kohta kahe nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist. Vastuse vastuväidetele sai kaebaja kätte enne avalikku arutelu algust 27.02.2009.. Seetõttu ei pruukinud kaebajal olla võimalust ja aega vastusega põhjalikumalt tutvumiseks. Kuid arvestades seda, et kaebaja osales 27.02.2009 arutelul ning teadis, et arutelu korratakse 11.03.2009, oli kaebajal võimalik vastusega piisavalt tutvuda ning oma seisukoht kujundada 11.03.2009 arutelu toimumise ajaks. Kohtu hinnangul ei ole tõsiselt võetav kaebaja väide selle kohta, et takistuseks 11.03.2009 toimunud arutelust osavõtmiseks vallamajas, oli 10.03.2009 kaebaja ja vallasekretäri vaheline sõnavahetus vallamajas. Ka juhul, kui kaebaja poolt kirjeldatud sisuga vestlus toimus, ei saanud olla see takistuseks arutelust osavõtuks järgmisel päeval. Kaebajale saadeti kutse osaleda detailplaneeringu avalikul arutelul nii 27.02.2009 kui ka 11.03.2009 (tl 25, 27). Seega oli kaebaja enda valik: kas ta osaleb arutelul või mitte. Suuresilla Suurfarmi detailplaneeringu osas teostatud järelevalve menetluses detailplaneeringu menetlemises kaebaja poolt kirjeldatud puuduseid ei tuvastatud (tl 48-53). Ühtegi pretensiooni selle kohta, et planeeringumaterjalid oleks olnud kättesaamatud avaliku väljapaneku kohtade või selle kohta, et avaliku väljapaneku kohti ei olnud piisavalt, ei esitatud. Lähtudes eeltoodust ei saanud asjaolu, et planeeringu väljapanekut ei korraldatud Saulepa ja/või Põldeotsa külas, rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi.

Kokkuvõttes esitas kaebaja detailplaneeringu väljapaneku käigus järgmised 11 ettepanekut (tl 23-24):

- planeeringu materjalidest ei nähtu, et maavanem oleks andnud nõusoleku üldplaneeringu muutmiseks;

- kui üldplaneeringuga on vana tootmishoonete alune maa ettenähtud elamuvõi suvitusrajooniks, siis ei saa sinna mingil juhul kalatööstust planeerida;

- ei saa nõustuda üldplaneeringuga vastuolus oleva detailplaneeringuga;

- kaalutud ei ole alternatiivseid võimalusi tehase asukohaks, võttes arvesse tootmisja tööstusmaade asukohti. Tehas ei sobi kokku antud miljööga, kus ümbruses on elamuja suvila piirkonnad;

- detailplaneering on raskesti mõistetav;

- ei saa olukorraga, kus jalakäijate, jalgratturite pääs rannaalale on kavandatud läbi keeruliste lahenduste;

- tuleb korraldada (täiendav) keskkonnamõjude hindamine;

- pole piisavalt uuritud põhjavee kasutamisega seotud mõjutusi.;

- planeeringu kohaselt suunatakse tehnoloogiline vesi merre, millega kaob kohaliku supluskoha kasutamise võimalus võimaliku reostuse tõttu.

- Liiklusmüra ja õhureostus kahjustab lindude pesitsust. Naabrusesse jääb kaks Natura 2000 linnuala. Kavandatud kaitsemeetmed on oletuslikud, tegelikkuses realiseerimatud. Ei ole pakutud lahendust, kuidas vähendada kalasõnniku raskemetalli sisaldust.

- ei saa nõustuda detailplaneeringus toodud merre ehitamisega, kuna ei nähtud, millise seaduse alusel seda tehakse.

Audru Vallavalitsus vastas vastuväidetele (tl 128-29):

3-09-1613

12 - maavanem on teostanud järelevalvet planeeringu üle ja kehtestanud kooskõlastamise vajaduse ning nõusoleku andmine toimub peale avaliku väljapaneku tulemuste selgumist; - ekslik on kaebaja väide, et kehtiva üldplaneeringu kohaselt on tegemist elamute ehitamiseks ettenähtud maaga. Olemasoleva hoonestuse osas on tegemist tootmisja laohoonete maaga ning ülejäänud planeeringuala asub valgel alal, kus ei ole määratud maakasutuse juhtfunktsiooni. Käesoleval juhul on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga; - lähtutud on kehtivast üldplaneeringust. Kuna detailplaneeringuga muudetakse

üldplaneeringut, on selguse huvides põhjendatud viited koostatavale üldplaneeringule; - avaliku huvi osas saab vald kaalutleda tuginedes KSH ja planeeringu dokumentidele ning töö käigus läbiviidavatele uuringutele. - kuna elamupiirkonna lähimad krundid jäävad ca 750 m kaugusele, on antud vahemaa piisavaks puhveralaks. Käitise rajamisel tuleb arvestada, et õhuvõi mürasaaste jääks normide piiresse; - arenduse kavandamise põhjendatust on käsitletud detailplaneeringu p 2.2 (toodud on tsitaat); - tehase tegevuse laiendamist saab kaaluda vastava taotluse esitamisel, mida seni esitatud ei ole; - võrreldes olemasoleva olukorraga ei halvene juurdepääs ranna-alale. Arendajal on kohustus rekonstrueerida Juheta tee, mis ei läbi kalatehase planeeringuala; - ehituse esimeses etapis puudub vajadus jahutusveesüsteemi rakendamiseks. Juhul, kui kavandatavat rakendust ei ole võimalik kasutada, tuleb leida alternatiivsed lahendused, et saaks hakkama olemasoleva veeressursiga; - põhjavee uuringud on tehtud, mille tulemusel kavandatav veekasutus ümbruskonna kaevude seisundit ei mõjuta; - KSH kohaselt on kavandatava käitise reovee reostuskoormus Pärnu lahte siseneva üldkoormusega võrreldes väike ning sellega ei kaasne olulist suplusvee kvaliteedi halvenemist. KSH kui ka detailplaneeringus on ettenähtud abinõud puhasti rikke korral; - KSH kohaselt ei halvenda kavandatu linnuhoiualade kaitseväärtust. Keskkonnaministeerium on lubanud esitada oma seisukoha antud küsimuses planeeringu avaliku arutelu ajaks. KSH on toodud kahjulikke mõjusid leevandavad meetmed. Kasvandus ei paikne rohevõrgustiku tuumaalal, kuhu kavatsetakse rajada reoveepuhasti ning sadevee puhvertiik. Välditud on täiendavate ehitiste rajamine rohekoridori. Kalasõnniku raskemetalli sisalduse vähendamine on võimalik läbi kalasööda, mis on märgitud ka KSH; - merre ehitamine ei ole seadusega üheselt reguleeritud. Keskkonnaministeeriumi vastuse kohaselt oleks peale KSH kinnitamist võimalik lähtuda senisest merre ehitamise praktikast vastavalt vee erikasutusloa menetlusele.

Lähtudes eeltoodust vastati kõikidele kaebaja vastuväidetele. Kohtu hinnangul on vastuses toodud vastuväidete arvestamata jätmise kohta piisavalt põhjalikud motiivid ning asjas esitatud tõendite kohaselt olid antud põhjendused sisuliselt õiged. Kaebaja vastuväiteid käsitleti ka vastuväidete ärakuulamisel 25.03.2009 Pärnu Maavalitsuses ning kohapeal nõustus kaebaja vallavalitsuse esindajate vastusega teede küsimuses (II kd tl 24).

Kaebaja väidetel ei võetud 25.03.2009 maavalitsuses poolte ärakuulamisel vastu tema poolt esitatud kirjalikke täiendavaid selgitusi vastuväidetele. Kuna Audru Vallavalitsus ei arvestanud detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud kirjalikke vastuväiteid, toimus vaidlevate poolte ärakuulamine Pärnu Maavalitsuses 25.03.2009. Ärakuulamise osas koostatud protokollist ei nähtu, et A. S oleks esitanud

3-09-1613

13 täiendavalt kirjalikke vastuväiteid, samuti ei ole protokollile esitatud vastuväiteid ega parandamise ettepanekuid. Vaatamata kaebaja etteheidetele kirjalike täiendavate selgituste vastuvõtmisest keeldumisele, tunnistab kaebaja, et tal oli võimalus täiendavad selgitused esitada suuliselt ärakuulamise käigus (tl 25). Vaidlevate poolte ärakuulamine algas kell 14.00 ja lõppes 15.50 (II kd tl 23-24).Esitatud tõendite kohaselt esitas kaebaja täiendavad selgitused vastuväidetele 25.03.2009 meili teel kell 16.57 (II kd tl 25). Seega ei esitanud kaebaja täiendavaid selgitusi ka vahetult peale ärakuulamise lõppu, kuigi ärakuulamine toimus Pärnu Maavalitsuses, vaid alles peale maavalitsuse tööpäeva lõppu (Pärnu Maavalitsuses lõppeb tööaeg 16.30). Tulenevalt eeltoodust ei saa kaebaja poolt kaebuses kirjeldatud ja eelpool käsitletud asjaolusid hinnata kaebajale takistuste loomisena planeerimismenetluses. Asjaolu, et maavanem on oma 24.04.2009 kirjas käsitlenud kaebaja 20.02.2009 vastuväiteid kahe eraldi kirjana 20.02.2009 ja 26.02.2009, mitte vastavalt vastuväidete ja taotlusena (tl 8- 9, 50-52), ei riku mingil moel kaebaja õigusi planeeringumenetluses.

Kaebaja on seisukohal, et kalakasvatuse juurde rajatava juurdepääsu tee alune maa-ala oleks tulnud kaasata planeeringu alasse, selle mitte kaasamist oleks tulnud põhjendada, sest muidu on planeeringuala ebaselge. Planeeringu ala on ebaselge ka seetõttu, et selle nimetus ja sisu ei ole omavahel kooskõlas ja ei vasta tegelikkusele. Kaebaja ei ole antud väidet esitatud kaebuses põhistanud. Planeeringu koostamise ajal planeeritavas alas asuvate kinnistute loetelu, numbrid ja suurused on toodud seletuskirja p 3.3. Samas on antud maa-ala ja seal asuvate objektide kirjeldus ning planeeringujärgne kruntideks jaotamine. Selgitatud on, millised teed jäävad avalikku kasutusse ning kuidas on tagatud juurdepääs teistele objektidele. Seletuskirja p 3.7 on lahtikirjutatud planeeringualasse juurepääs (lk 108 a lisa 7 lk 11, 12, 17, 18). Kehtivatest seadustest ei tulene kohustust kaasata planeeringualasse juurdepääsu tee alune maa. Asjaolu, et planeeringu nimes ei kajastu planeeritava ala kõikide kinnistute nimed, ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebuses esitatud väidete kohaselt teadis kaebaja, millised kinnistud on planeeritava alaga hõlmatud. Hinnates seletuskirja eelpool käsitletud punkte on kohtu hinnangul arusaadav ja üheselt mõistev planeeringuala suurus ja piirid ning sellega hõlmatud olemasolevad krundid. Samuti on seletuskirjas arusaadavalt käsitletud tee maa-alasid, liiklusja parkimiskorraldust.

Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei kaalunud kalakasvatuse asukoha valiku alternatiive ega põhjendanud veenvalt üldplaneeringu muutmise vajadust detailplaneeringuga. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi õigusaktile, mille alusel on kohalikul omavalitsusel kohustus kaaluda detailplaneeringu menetlemisel eraõiguslikule isikule kuuluvale maa-alale rajatava objekti erinevaid asukohti valla territooriumil väljaspool planeeritavat maa-ala. Kalakasvatuse asukoha sobivust on käsitletud seletuskirja p 2.2 (tl lk 108 a lisa 7 lk 6, 7). Kuna vaidlustatud detailplaneeringuga tekkis vajadus muuta kehtestatud üldplaneeringut ning kõigi isikute poolt avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega ei arvestatud, tuli maavanemal kooskõlas PlanS § 23 teostada detailplaneeringu üle järelevalvet. Maavanem on 24.04.2009 esitanud oma seisukoha detailplaneeringu osas teostatud järelevalve tulemuste kohta ning andis planeeringule heakskiidu (II kd 15-20). Maavanem on järelevalve menetluses andnud hinnangu Audru valla üldplaneeringu muutmisele ning asunud seisukohale, et üldplaneeringu muutmine on põhjendatud ning on täidetud PlanS §

9 lg 7 sätestatud tingimus üldplaneeringu muutmiseks (II kd tl 17). Maavanema poolt teostatud järelevalve tulemusi ning heakskiitu vaidlustatud ei ole. Asjas ei ole esitatud väiteid ja tõendeid, mis seaksid kahtluse alla maavanema järelevalve menetluses tehtud otsuses tuvastatud asjaolud ja antud heakskiidu.

3-09-1613

14 Detailplaneeringule koostati ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine, mille käigus on hinnatud kavandatava tegevuse erinevaid võimalikke mõjusid keskkonnale, sh mõju Natura 2000 aladele. Aruandes on hinnatud seal käsitletud mõjude leevendamise ja kompenseerimise meetmeid. Kaebaja hinnangul on Keskkonnaministeerium KSH aruande heakskiitmisel asunud vääralt tõlgendama EL direktiive – linnudirektiive, pesapaigadirektiive (II kd tl 94). Samas ei ole kaebaja kaebuses ega kohtuistungil täpsustanud, milles seisnes ebaõige tõlgendus ning kus ja mil moel on avaldatud/kättesaadav õige tõlgendus, millele kaebaja oma väidetes tugineb. Seega on kaebaja antud väited paljasõnalised. Audru Poldri hoiuala valitseja on Keskkonnaamet, kelle pädevuses on looduskaitse seaduse alusel kontrollida, kas ja mil määral kahjustab kavandatav tegevus kaitstavat loodusobjekti. Hoiuala valitseja hindas detailplaneeringu lahendust, kavandatavat tegevust ning KSH aruannet. Keskkonnaamet jõudis seisukohale, et keskkonnamõju strateegilise hindamise protsess viidi läbi nõuetekohaselt ning Pärnumaa Keskkonnateenistus kooskõlastas planeeringu 08.01.2009 (tl 21-22). Nimetatud heakskiitu ja heakskiidus toodud järeldusi vaidlustatud ei ole. Hinnates asjas esitatud tõendeid ei tuvastanud kohus asjaolusid, mille põhjal saaks väita, et Keskkonnaamet on vaidlusaluse valdkonna osas tõlgendanud valesti enda tegevust reguleerivaid õigusakte.

Planeeringu avalikul väljapanekul esitasid sellele vastuväited kaebaja ja Eesti Ornitoloogiaühing. Ühingu kodulehel avaldatud andmete kohaselt on Eesti Ornitoloogiaühing asutatud 1. mail 1921. aastal ja tegutsenud järjepidevalt tänaseni. Ühingu eesmärkideks on Eesti linnustiku kaitse, uurimine ja tutvustamine. Ühing on alates 2000. aastast rahvusvahelise linnukaitseorganisatsiooni BirdLife International koostööpartner Eestis. Ühing osaleb planeeringute ja keskkonnamõjude hindamisel ning Natura 2000 alade võrgustiku arendamisel. Muuhulgas annab ühing konsultatsioone ja eksperthinnanguid linnustikku puudutavates küsimustes. Eesti Ornitoloogiaühing (edaspidi „ühing“ vastavad käändes), AS F ning Audru vald sõlmisid järelevalve menetluses kokkuleppe, mille eesmärgiks oli vältida detailplaneeringu ning Natura 2000 ala mõjutada võivate uute planeeringute kumulatiivne mõju Natura 2000 alale. Kokkuleppe sõlmimise tulemusel vähenes ühingu hinnangul oluliselt võimalus, et detailplaneeringu mõjudele Natura 2000 alale lisanduks tulevikus uute detailplaneeringutega kumulatiivsed negatiivsed mõjud. Ühingu hinnangul on võimalike kumulatiivsete mõjude oluline vähenemine loonud uue faktilise olukorra, kus on võimalik vältida ka detailplaneeringuga kavandatava tegevuse olulisi negatiivseid mõjusid seletuskirjas ja kokkuleppega võetud keskkonnakaitsemeetmetega. Seetõttu ei pidanud ühing enam vajalikuks vastuväidete menetlemist ning võttis need 24.02.2009 tagasi (tl 108). Kohtul puudub alus kahelda lindude, linnu-uurimise ja –kaitsega pikaajaliselt tegelenud ning sellel alal rahvusvahelist kogemust omava ühingu teadmistes lindude jaoks esmatähtsate elupaikade ja alade kaitsmise ning linnustiku mitmekesisuse säilitamise osas vastuvõetud seadusandluse kohta, sh kaebaja poolt viidatud EL direktiivide kohta. Samuti puudub kohtul alus kahelda Ornitoloogiaühingu pädevuses ja võimes hinnata kaitsemeetmete sobivust ja piisavust kavandatud planeeringu ala mõju osas. Lähtudes eeltoodust oli kohtu hinnangul planeeringumenetluses tagatud Audru Poldri linnuala kaitse (tl 12-13).

Kaebaja väidetel anti mitmete ametite poolt kooskõlastused ja heaks kiitmised tingimuslikult, kuid neid tingimusi ei ole volikogu kehtestanud. Kaebaja viitab kaebuses kooskõlastustele Pärnu Teedevalitsusega, Pärnumaa Keskkonnateenistusega, OÜ-ga Jaotusvõrk (tl 13-14).

3-09-1613

15 Kohtule esitatud tõendite kohaselt tuli kaebaja poolt märgitud kooskõlastused saada täiendavalt. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on need kooskõlastused kantud planeeringu seletuskirja (tl 110, 11). Seega on alusetud kaebaja väited, et nimetatud tingimused on väljatoodud üksnes kooskõlastavate haldusorganite kirjades.

Kaebaja on seisukohal, et detailplaneeringu teostumise eeldusena on detailplaneeringusse sisse kirjutatud seaduserikkumised, sest kehtiva õigusega ei ole kooskõlas merre ehitamine. Kuna kehtiva õigusega ei ole keelatud/välistatud merre ehitamine, ei saa asuda seisukohale, et planeeringu kehtestamisega pannakse toime õiguserikkumine. Oluline on siinkohal märkida, et ka enne vaidlusaluses planeeringus kirjeldatud ehitiste merre rajamist, oli/on Eestis olemas praktika merre ehitamisel. Eeldatavalt on vaidlusaluse detailplaneeringu alusel merre ehitiste rajamise ajaks olemas ka vajalik õiguslik regulatsioon. Samuti tuleb arvestada, et planeeringus ettenähtu elluviimiseks vajaliku toimingu ja haldusakti vastuvõtmiseks tuleb läbida nõuetekohane haldusmenetlus, kus antakse esitatud taotlusele õiguslik hinnang lähtudes kehtivast õigusest.

Vaidlusaluse planeeringu sobivuse üle on teostanud järelevalvet maavanem, kelle hinnangul ei kahjusta antud detailplaneering Audru valla üldplaneeringus kavandatud elluviimist. Planeeringu sobivust ja erinevaid huve on kaalunud erinevad, kooskõlastuse/heakskiidu, andnud pädevad asutused. Asjaolu, et planeeritav ala asub Natura 2000 võrgustiku ala läheduses, ei välista ehitustegevust. Planeeritud kalakasvatus ei asu rohevõrgustiku alal ning rohevõrgustiku koridor säilib. Pädevad spetsialistid on teostanud põhjaveeuuringu, mille tulemused näitavad, et kavandatav vee kasutus ei mõjuta ümbruskonna kaevude seisundit. Detailplaneeringu seletuskirja p 3.11 on seatud keskkonnatingimused ning toodud meetmed ja võimalused keskkonnale negatiivse mõju vältimiseks ja vähendamiseks nii planeeritaval alal kui ka väljapool planeeringuga käsitletavat ala. Viidatud punktis on toodud seirepõhimõtted: veekasutusele (sh põhjavee osas); heitveele (sh merevee osas), kuna talve tingimustes ei viidud läbi merevee liikumise uuringuid - tuleb läbi viia täiendavad uuringud ka talve jääoludes; põhjaelustiku seire; kalastiku seire; linnustiku seire; välisõhu kvaliteedi seire osas

- tuleb seda teha vajadusel käitise keskkonnaloa taotlemise faasis; jäätmekäitluse seire. Nimetatud seirete läbiviimiseks tuleb arendajal koostada ja esitada Keskkonnaametile kinnitamiseks seireprogramm, mis peab sisaldama seire teostamise metoodikat, selle ajalist kestvust ning seire tegevuse sisu. Kalakasvatuse rajamiseks tuleb taotleda keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba ja välisõhu saasteluba. Lubade taotlemise menetluses on loa väljaandjatel õigus kaaluda täiendava keskkonnamõju hindamise läbiviimist küsimustes, mis jäid KSH protsessis piisavalt hindamata ( tl 108 a lisa 7 tl 22-31). Lähtudes eeltoodust on ebaõiged kaebaja väited selle kohta, et kaevatava otsuse kehtestamisel ei ole arvestatud erinevaid huvisid, jäetud hindamata kalakasvatuse mõju piirkonnale ning arvestamata võimaliku saaste tuvastamiseks vajalikud abinõud.

Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest ja hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei tuvastanud kohus kaevatava haldusakti vastuvõtmisel selliseid menetlusja vormivigu, mis oleksid võinud rikkuda kaebaja kaebuses kirjeldatud õigusi ning mõjutada asja otsustamist. Lähtudes eeltoodust on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu.

HKMS § 92 lg1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega ei kuulu rahuldamisele kaebaja taotlus asjas kantud kohtukulude hüvitamiseks. Vastustaja ja kolmas isik esitasid asjas taotluse kohtukulude hüvitamiseks.

Vastustaja taotleb menetluskulude hüvitamist kogusummas 54 120 krooni (II kd tl 82-92).

3-09-1613

16 Haldusorganil ei ole keelatud kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi. Kohtupraktika kohaselt tuleb seejuures aga arvestada, et kaebuse rahuldamata jätmisel ei mõista kohus automaatselt kaebajalt haldusorgani kasuks õigusabikulusid välja. Õigusabikulude väljamõistmine on piiratud mitmete tingimustega - välise õigusabi vajalikkus, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega jms. Seega peab õigusabikulude väljamõistmine olema sisuliselt põhjendatud. Kohaliku omavalitsuse seaduse ja planeerimisseaduse sätete kohaselt on detailplaneeringu koostamise algatamine ja koostamise korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses. Planeerimismenetluses vajalike toimingute teostamine on kohaliku omavalitsuse organite ülesanne, mis seega eeldab, et kohaliku omavalitsuse ametnikel on olemas vajalik kvalifikatsioon seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks, olenemata sellest, kas vald on otsustanud oma koosseisu tööle võtta juristi või mitte. Kohtule esitatud tõendite alusel ei saa asuda seisukohale, et kaebaja kasutas oma kaebeõigust pahatahtlikult, antud asjaolule ei ole viidanud ka vastustaja. Seega puudus vastustajal vajadus välise õigusabi järgi ning seetõttu ei kuulu rahuldamisele taotlus õigusabi kulude välja mõistmiseks.

Kolmas isik taotleb tema poolt kantud kohtukulude hüvitamist 52 312,80 krooni ulatuses (II kd tl 75-81). HKMS § 92 lg 7 alusel hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Antud juhul on kolmanda isiku vastaspooleks kaebaja. Arvestades kaebuse asjaolusid oli kolmanda isiku poolt oma õiguste kaitseks advokaadi palkamine põhjendatud ja vajalik. Hinnates kolmanda isiku menetluskulude nimekirjas osutatud õigusabi kogust ning arvestades sellega, et kaebuses esitatud väidetele oli antud õiguslik hinnang kohtueelses menetluses nii vastustaja, maavanema kui ka Maa-ameti poolt, on asja sisu ja menetluse käiku arvestades kolmanda isiku menetluskulud ülemäärased ning käesoleval juhul tuleb kolmanda isiku kasuks kaebajalt väljamõistetavaid menetluskulusid vähendada. Käesolevas asjas vajalike ja põhjendatud menetluskulude hindamisel tuleb arvestada ka sellega, et kaebaja on füüsiline isik ning kolmas isik on äriühing, kellel on võimalus rajada detailplaneeringus kirjeldatud olulist investeeringut vajav kalakasvatus ning kolmanda isiku poolt taotletud menetluskulude täies ulatuses väljamõistmine füüsilisest isikust kaebajalt oleks ebaõiglane ja ebamõistlik, sõltumata kaebaja majanduslikust seisundist. Kohtu hinnangul ei saa käesoleva asja menetluskäiku arvestades menetluskulusid summas

52 312.80 krooni lugeda mõistlikeks ning kohus peab põhjendatuks vähendada kaebajalt kolmanda isiku kasuks väljamõistetavat summat 10 000 kroonini.

Annika Vendik Kohtunik