Legislator Case Law & Legislation
3-08-2581/77 AI generated

3-08-2581/77 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-08-2581/77
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Halduskohtu menetluses oli K. E.i kaebus Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni 25.11.2008 otsustuse nr 8.4-25/17595 tühistamiseks ning Maksuja Tolliameti (MTA) peadirektori 27.11.2008 käskkirja nr 2993-k tühistamiseks ja teenistusse ennistamiseks ning teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks. 03.07.2009 kohtuotsusega kohus rahuldas K. E.i kaebused, tühistas Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni tööinspektor-juristi 25.11.2008 otsustuse nr 8.4-25/17595 ning MTA peadirektori 27.11.2008 käskkirja nr 2993-k. Kohus kohustas otsusega ennistama K. E. viivitamatult teenistusse Maksuja Tolliameti Lõuna Maksuja Tollikeskuse haldusosakonna spetsialisti ametikohale (Halduskohtumenetluse seadustiku § 99 lg 1 p 2) arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast ning mõistis välja MTA-lt K. E.i kasuks teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu (Avaliku teenistuse seaduse § 135 lg 1) arvates 01.12.2008 kuni 03.07.2009, kohustades vastustajat nimetatud tasu suuruse kindlaks määrama (HKMS § 26 lg 3) ning sellest maha arvama hüvitise, mida ebaseadusliku vabastamise tõttu maksti seaduse või muu üldakti alusel. Väljamõistmisele kuuluvast summast kuulub otsuse kohaselt kaebuse esitajale viivitamatult tasumisele kahe kuu palk. 16.12.2009 kohtuotsusega rahuldas Tallinna Ringkonnakohus Tööinspektsiooni apellatsioonkaebuse ning tühistas Tallinna Halduskohtu 03.07.2009 otsuse nr 3-08-2581 osaliselt, s.o osas, millega tühistati Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni tööinspektor-juristi 25.11.2008 otsus nr 8.4-25/17595.

Legislator headnote

AI generated

3-08-2581/77 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Maksuja Tolliamet on seisukohal, et HKMS § 98 lg 3 kohaselt kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmise eest määrab kohus süüdiolevale protsessiosalisele rahatrahvi kuni 100 000 krooni. Nimetatud sätte kohaldamiseks on vajalik seega, et kohtuotsuse ettekirjutus on täitmata. HKMS § 98 lg 1 kohaselt täidetakse kohtulahend pärast jõustumist. Vastavalt HKMS § 99 lg 1 p 1 ja 2 täidetakse otsus viivitamata palga väljamõistmises, kuid mitte rohkem kui kahe kuu eest ning ametniku teenistusse ennistamises. Antud juhul on MTA halduskohtu otsuse täitnud teenistusse ennistamise ja kahe kuu palga väljamõistmise osas viivitamata ning muus osas mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.

Keywords

AI generated
target agreement withdrawal from the contract duty to investigate facts withdrawal of opposition bank resolution hardship grounds
AI generated
2-05-184/6
Viru Maakohtu 26. septembri 2006.a kohtumäärusega lõpetati tsiviilasjas nr 2-05-184 menetlus, kuna pooled sõlmisid kompromissi. Kompromissis taotles hageja poole riigilõivu tagastamist. Riigilõiv oli tasutud Maksuja Tolliametile. Kohtumäärus saadeti täitmiseks Maksuja Tolliametile. Käesoleval hetkel teostab riigilõivu tagasimaksmist Kohtute Raamatupidamiskeskus.
4-21-86/6
veebruar 2021. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Maksuja Tolliameti taotlus Remo Kiislale väärteoasjas nr 930018000448 määratud karistuse asendamiseks Kohus määras Jätta rahuldamata Maksuja Tolliameti taotlus Remo Kiisla’le (IK 39604202784) väärteoasjas nr 930018000448 määratud karistuse asendamiseks Määrus edastada Remo Kiislale ning Maksuja Tolliametile. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule viieteistkümne (15) päeva jooksul alates kohtumääruse tegemisest või kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
3-13-176/14
Tallinna Halduskohtu menetluses on OÜ Gettone (uue ärinimega Alfrest Group OÜ) kaebus Maksuja Tolliameti kohustamiseks lahendada kaebaja 29.06.2012 vaie maksuotsusele nr 12.2- 3/6251-10.
2-06-25760/3
detsembril 2006.a Tallinnas, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-25760 Tsiviilasi Kohtutäitur ML avaldus AS-i trahvimiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja kohtutäitur ML Asjast puudutatud isik AS Resolutsioon 30 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Menetluse käik Kohtutäitur ML esitas Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajja avalduse AS-i trahvimiseks 50 trahviühikuga kohtuotsuse mittetäitmise eest kooskõlas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 183 lg 1. esitas avaldaja kohtule avalduse taotluse tagasivõtmiseks. Kohustatud isik avaldas .a kohtuotsuse otsustava osa seaduses ettenähtud korras. Täitemenetlus antud täiteasjas kuulub lõpetamisele. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.
4-23-28/6
jaanuar 2023, Tallinna kohtumaja (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-23-28 (930019000073) Kohtunik Merit Bobrõšev Väärteoasi Ahti Tarbe kaebus Maksuja Tolliameti 08.01.2021 otsusele, millega Ahti Tarbet karistati VKEMS § 62 lg 1 järgi rahatrahviga 120 trahviühikut, s.o summas

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 12.05.2010, Tallinn Haldusasja number 3-08-2581 Haldusasi

K. E.i (E.) taotlus rahatrahvi määramiseks kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmise eest. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata K. E.i taotlus.

2. Käesolev kohtumäärus edastada menetlusosalistele elektrooniliselt. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tallinna Halduskohtu menetluses oli K. E.i kaebus Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni 25.11.2008 otsustuse nr 8.4-25/17595 tühistamiseks ning Maksuja Tolliameti (MTA) peadirektori 27.11.2008 käskkirja nr 2993-k tühistamiseks ja teenistusse ennistamiseks ning teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks. 03.07.2009 kohtuotsusega kohus rahuldas K. E.i kaebused, tühistas Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni tööinspektor-juristi 25.11.2008 otsustuse nr 8.4-25/17595 ning MTA peadirektori 27.11.2008 käskkirja nr 2993-k. Kohus kohustas otsusega ennistama K. E. viivitamatult teenistusse Maksuja Tolliameti Lõuna Maksuja Tollikeskuse haldusosakonna spetsialisti ametikohale (Halduskohtumenetluse seadustiku § 99 lg 1 p 2) arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast ning mõistis välja MTA-lt K. E.i kasuks teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu (Avaliku teenistuse seaduse § 135 lg 1) arvates 01.12.2008 kuni 03.07.2009, kohustades vastustajat nimetatud tasu suuruse kindlaks määrama (HKMS § 26 lg 3) ning sellest maha arvama hüvitise, mida ebaseadusliku vabastamise tõttu maksti seaduse või muu üldakti alusel. Väljamõistmisele kuuluvast summast kuulub otsuse kohaselt kaebuse esitajale viivitamatult tasumisele kahe kuu palk. 16.12.2009 kohtuotsusega rahuldas Tallinna Ringkonnakohus Tööinspektsiooni apellatsioonkaebuse ning tühistas Tallinna Halduskohtu 03.07.2009 otsuse nr 3-08-2581 osaliselt, s.o osas, millega tühistati Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni tööinspektor-juristi 25.11.2008 otsus nr 8.4-25/17595.

Tallinna Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis K. E.i kaebuse tööiinspektorjuristi otsuse tühistamiseks rahuldamata. Muus osas jättis ringkonnakohus halduskohtu otsuse muutmata ning MTA apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 16.01.2010.

21.04.2010 edastas K. E. Tallinna Halduskohtule taotluse vastustajale trahvi määramiseks kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmise eest.

K. E. on seisukohal, et MTA finantstalituse poolt esitatud arvestuses on eiratud kohtuotsuse resolutsiooni ja K. E.i töölt ebaseadusliku vallandamise tõttu eemaloldud aja eest ettenähtud tasu ajavahemikul 01.01.2009- 05.07.2009 põhjendamatult vähendatud.

Maksuja Tolliamet on seisukohal, et HKMS § 98 lg 3 kohaselt kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmise eest määrab kohus süüdiolevale protsessiosalisele rahatrahvi kuni 100 000 krooni. Nimetatud sätte kohaldamiseks on vajalik seega, et kohtuotsuse ettekirjutus on täitmata. HKMS § 98 lg 1 kohaselt täidetakse kohtulahend pärast jõustumist. Vastavalt HKMS § 99 lg 1 p 1 ja 2 täidetakse otsus viivitamata palga väljamõistmises, kuid mitte rohkem kui kahe kuu eest ning ametniku teenistusse ennistamises. Antud juhul on MTA halduskohtu otsuse täitnud teenistusse ennistamise ja kahe kuu palga väljamõistmise osas viivitamata ning muus osas mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.

Riigikohtu halduskolleegiumi määrus MTA kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise kohta jõudis MTA-sse 12.03.2010 ning 09.04.2010 esitas MTA K. E.ile arve seoses otsuse täitmisega. K. E.i avaldusest kohtule nähtub, et ta on selle arve kätte saanud. Samuti on kantud MTA poolt 14.04.2010 K. E.i arveldusarvele üle ringkonnakohtu otsusega MTA-lt välja mõistetud menetluskulud. Seega eeltoodust nähtub, et MTA ei ole haldusasjas nr 3-08-2581 tehtud kohtuotsuse täitmata jätnud, mistõttu puudub alus MTA trahvimiseks HKMS § 98 lg 3 alusel.

Tallinna Halduskohtule 19.04.2010 esitatud K. E.i avaldusest nähtub, et ta ei nõustu talle MTA poolt esitatud arvel kajastatud tasumisele kuuluva summa arvestusega. MTA leiab, et nimetatud arvel kajastatud K. E.i poolt MTA-le tasumisele kuuluv summa on õige ning arvestatud vastavalt kehtivatele õigusaktidele. MTA on halduskohtu otsuse p 4 toodud ettekirjutuse täitmisel lähtunud järgmisest: kohus on väljamõistmisele kuuluvast summast kaebuse esitajale viivitamatult välja mõistnud kahe kuu palga. MTA ennistas K. E.i teenistusse alates 06.07.2009 ning 28.07.2009 kandis tema pangaarvele üle kahe kuu palga summas 14 710 krooni.

Nimetatud kahe kuu palga arvestamisel võeti aluseks K. E.ile MTA peadirektori 07.07.2009 käskkirjaga nr 791-K määratud palk (21.palgaaste - 5720 krooni; dif. 10% - 572 krooni; lisatasu teenistusaastate eest – 944 krooni; lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest – 2264 krooni, kokku 9500 krooni). Seoses sellega, et halduskohtu otsus ei olnud veel jõustunud, siis seisuga 28.07.2009 polnud MTA ka kindlaks määranud tasu suurust teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu suurus määrati kindlaks pärast halduskohtu otsuse jõustumist 10.03.2010.

Halduskohtu otsuse kohaselt mõisteti MTA-lt välja K. E.`i kasuks teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu, mille suurus tuli kindlaks määrata MTA-l ning millest tuli maha arvata hüvitis, mida ebaseadusliku vabastamise tõttu maksti seaduse või muu üldakti alusel. K. E. vabastati koondamise tõttu teenistusest alates 01.12.2008 ja ennistati teenistusse alates 06.07.2009. Seega on tema teenistusest sunnitult puudutud ajaks 01.12.2008-05.07.2009. Riigikohtu 11.10.1999 määruses nr 3-3-1-35-99 leiab kohus, et teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmisel Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 135 alusel tuleb lähtuda palgast, mis kehtis perioodil, mille eest see tasu kuulub väljamõistmisele.

K. E.i teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu arvestamisel on aluseks võetud periood 01.12.2008-05.07.2009, mil ta oli teenistusest ebaseaduslikult vabastatud. Teenistuses sunnitult puudutud aja eest tasu arvestamisel võeti aluseks K. E.ile seisuga 30.11.2008 määratud ametipalk 6292 krooni (21.palgaaste 5720 kr + astmepalga suurendus (dif) 10% astmepalgast 572 krooni ning lisatasu teenistusstaaži eest 944 krooni). Teenistusest sunnitult puudutud perioodil kehtis 01.12.2008 kuni 31.12.2008 MTA peadirektori 04.07.2008 käskkiri nr 1420-K “Lisatasu määramine”, millega oli K.

E.ile määratud lisatasu 1164 krooni kuus nõutavast tulemuslikuma töö eest. Perioodi 01.01.2009-05.07.2009 eest pole K. E.ile lisatasu nõutavamast tulemuslikuma töö eest määratud. Siinkohal tuleb arvestada ka asjaoluga, et teenistujale nõutavast tulemuslikuma töö eest makstav lisatasu on vahetult seotud iga konkreetse teenistuja panusega asutuse struktuuriüksuse töötulemustesse. Teenistujal puudub subjektiivne õigus nõuda endale lisatasu maksmist mingis konkreetses suuruses või tööandjale ette kirjutada, mille eest lisatasu maksta (Tallinna Halduskohtu jõustunud lahendis nr 3-06-403 väljendatud seisukoht).

MTA lisab käesolevale vastusele MTA üldosakonna finantstalituse peaspetsialist Eva Tedderi poolt koostatud tabeli, kus on kajastatud arvestus, mis oli arve nr 18000076 esitamise aluseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et taotlus Maksuja Tolliameti trahvimiseks on põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 98 lg 1 kohaselt kohtulahend täidetakse pärast jõustumist. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kohtuotsuse ettekirjutuse või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest määrab kohus süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 100

000 krooni. Rahatrahvi määramine ei vabasta kohtuotsuse ettekirjutuse või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätnud menetlusosalist kohustusest ettekirjutust või kompromissi mõistliku tähtaja jooksul täita ega võta menetlusosaliselt, kelle huvides ettekirjutus on tehtud või kompromiss kinnitatud, õigust taotleda kohtult kohtuotsuse ettekirjutuse või kompromissi täitmata jätmise eest uue rahatrahvi määramist.

Kohtule esitatud materjalist nähtub, et pärast Riigikohtult määruse nr 3-7-1-3-33 saamist esitas MTA juriidilise osakonna juhataja Villy Lopman 30.03.2010 MTA üldosakonna finantstalituse juhatajale taotluse jõustunud otsuse täitmiseks, mille alusel finantstalitus teostas vastavad arvestused ning K. E.ile esitati 09.04.2010 arve nr 18000076. Jõustunud kohtulahendite alusel MTA-lt K. E.i kasuks välja mõistetud menetluskulud on K. E.i arveldusarvele üle kantud 14.04.2010. Ülalnimetatud arvel kajastatud summa kujunemise kohta esitas K. E. 12.04.2010 MTA juriidilise osakonna peajurist Merle Vilule teabenõude/pöördumise, millele Merle Vilu vastas 16.04.2010, selgitades, millest MTA lähtus arvel märgitud summa arvestamisel.

Kohus nõustub MTA seisukohaga, et teenistujale nõutavast tulemuslikuma töö eest makstav lisatasu on vahetult seotud iga konkreetse teenistuja panusega asutuse struktuuriüksuse töötulemustesse. Teenistujal puudub subjektiivne õigus nõuda endale lisatasu maksmist mingis konkreetses suuruses või tööandjale ette kirjutada, mille eest lisatasu maksta. Teenistujale nõutavast tulemuslikuma töö eest makstava lisatasu määramine on tööandja diskretsioon ning käesoleval juhul ei saa eeldada, et tööandja oleks igal juhul otsustanud selle lisatasu maksmise küsimuse kaebajale positiivselt. Perioodi 01.01.2009-05.07.2009 eest ei ole K. E.ile lisatasu nõutavamast tulemuslikuma töö eest määratud, mistõttu puudub K. E.il õiguslik alus selle perioodi eest teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu arvestamisel arvesse võtta ka lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest eelnimetatud ajavahemikus.

MTA on jõustunud halduskohtu otsuse ettekirjutuse täitnud teenistusse ennistamise ja kahe kuu palga väljamõistmise osas viivitamata ning muus osas mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist, seega puudub alus vastustajale rahatrahvi määramiseks kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmise eest vastavalt HKMS §-le 98 lg 3.

Elle Kask Kohtunik