2-09-7102/18 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

2-09-7102

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülo Vijar Määruse tegemise aeg ja koht

14. mai 2010 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-7102 Tsiviilasi

J. K. hagi AS Inges Kindlustus vastu hageja vastutuse puudumise tuvastamise ja liikluskahju hüvitamise nõudes. Menetlustoiming kompromissi kinnitamise kohta Pooled ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg hageja J. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

11. mai 2010 RESOLUTSIOON

Kinnitada J. K. , AS Inges Kindlustus ja A. U. kompromiss järgmiste tingimustega:

1. J. K. , AS Inges Kindlustuse ja A. U. vahel on vaidlus tsiviilasjas nr 2-09-7102.

2. A. U. on vaidluse lahendamiseks tasunud J. K. le kompromissi korras 6 500 krooni sularahas 11. mail 2010.

3. Käesoleva kompromissiga loobuvad osapooled kõikidest senistest nõuetest nimetatud tsiviilasjas üksteise vastu.

4. Pooled jätavad menetluskulud poolte endi kanda.

Lõpetada menetlus J. K. hagis AS Inges Kindlustus vastu kahju hüvitamise nõudes otsust tegemata kompromissiga.. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord

2 (2) Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED

1. J. K. esitas hagi AS Inges Kindlustus vastu kahju hüvitamise nõudes. Kohus kaasas asjas kolmanda isikuna kostja poolel A. U. . Menetlusosalised esitasid kohtu eelistungil kohtule kinnitamiseks kompromissi (tl 175). TsMS §-de 206 lg 2; 428 lg 1 p 4 kohaselt võivad pooled asja lõpetada kompromissiga ja kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommete või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on selgitanud menetlusosalistele kompromissiga asjas menetluse lõpetamise tagajärgi ja menetlusosalised on ka pärast seda jäänud kompromissi juurde (tl 176-177). Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada kuna see on kooskõlas TsMS §-des 206 lg 2; 428 lg 1 p 4; 430 lg 3 sätestatuga ning see ei ole vastuolus heade kommetega ja seadusega, ei riku olulist avalikku huvi, kompromissi on võimalik täita. Neil asjaoludel tuleb asjas menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada otsust tegemata kompromissiga.

2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral, kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised ei ole kompromissis teisiti kokku leppinud ja seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 174 1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse määramiseks.

Kohtunik: