2-09-9212/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. mai 2010.a Tallinnas kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-09-9212

Tsiviilasi

IŠ hagi OÜ „MT“ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

10 000,00 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: IŠ (isikukood: xxx, elukoht: xxx

Hageja esindaja: Oleg K (xxx)

Kostja: OÜ „MT“ (registrikood: xxx, asukoht: xxx)

Resolutsioon

1. Rahuldada IŠ hagi OÜ „MT“ vastu võla ja viivise

väljamõistmiseks tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista OÜ-lt „MT“ võlgnevus 11 497,00

(üksteist tuhat nelisada üheksakümmend seitse)

krooni IŠ kasuks.

3. Välja

mõista

OÜ-lt

„MT“

menetluskulu

5 500,00 (viis tuhat viissada) krooni IŠ kasuks.

4. Tunnistada

tagaseljaotsus

tagatiseta

viivitamata

täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult

teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kajale tuleb

lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon

tuleb

kanda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

10220034799018 AS-is SEB Pank või arveldusarvele nr

221013921094 Swedbank AS-is, viitenumber 3100057358.

Hagejal

on

õigus

esitada

kohtuotsuse

peale

apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid

mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Menetlusabi

taotlemise

kord

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude

kandmiseks.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud

16.11.2009.a esitas IŠ hagi OÜ „MT“ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks. 23.11.2009.a

võttis kohus hagi menetlusse. Hagis palub hageja kostjalt välja mõista tporditeenuste eest

esitatud 14.11.2008.a arve nr 86 alusel võlgnevuse 10 354 krooni ja viivised 1006,40 krooni.

Asja läbivaatamiseks määras kohus kohtuistungi. 10.05.2010.a kohtuistungile kostja ei

ilmunud. Kohtuistungil palus hageja kostjalt välja mõista 11 497,00 krooni ja taotles hagi

rahuldamist tagaseljaotsusega. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista

maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 750,00 krooni, hagi esitamisel tasutud riigilõivu 3

250,00

krooni

ja

õigusabi

kulud

3 000,00 krooni, kokku 7 000,00 krooni.

Kohtuotsuse põhjendus

Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas

eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja

sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb

kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja

kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole põhistanud

istungile ilmumata jätmist. Samuti ei ole kostja teatanud, et soovib asja lahendamist kirjalikus

menetluses või tema osavõtuta. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad

TsMS § 413 lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus loeb hageja

esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks.

Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 1 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille

kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 108 lg-le 1

kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS §

101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda

kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja

kasuks väljamõistmisele 11 497,00 krooni.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatule täitmisele.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud

riigilõivu 750,00 krooni, hagi esitamisel tasutud riigilõivu 3 250,00 krooni ja õigusabi kulud

3 000,00 krooni, kokku 7 000,00 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 144 lg 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja

või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise

kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades käesoleva

tsiviilasjas tehtud menetlustoiminguid ja nende keerukust on põhjendatud õigusabikulude

väljamõistmine summas 1 500,00 krooni.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 750,00 krooni, hagi esitamisel tasutud

riigilõiv 3 250,00 krooni ja õigusabi kulud 1 500,00 krooni, kokku 5 500,00 krooni.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

Kohtunik: