2-09-27321/6 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp

Otsuse tegemise aeg ja koht 12.05.2010, Rapla

Tsiviilasja number 2-09-27321

Tsiviilasi Mait Kullerkupu hagi Eurotel Partner OÜ vastu 157 906,10 krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 157 906,10 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Mait Kullerkupp ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxx xxxx), kostja Eurotel Partner OÜ ( reg.nr 11028898, elukoht Tallinn, Tanuma 68)

Kohtuistungi toimumise aeg 06.05.2010

Resolutsioon Välja mõista Eurotel Partner OÜ-lt 157 906,10 (neto) krooni Mait Kullerkupu kasuks.

Menetluskulud jätta Eurotel Partner OÜ kanda.

Välja mõista Eurotel Partner OÜ-lt 100.- krooni riigilõivu Mait Kullerkupu kasuks.

Välja mõista Eurotel Partenr OÜ-lt 8500.- krooni riigilõivu riigi tuludesse Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011, viitenumber xxxxxxxxxx SEB Pangas või nr 221023778606, viitenumber xxxxxxxxxx Swedbankis, selgitusse märkida lahendi number, isik, kelle eest makstakse, nõude liik riigilõiv.

Kohustada Eurotel Partner OÜ-t tasuma riigilõiv 5 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Eurotel Partner OÜ võib kohtuotsuse peale esitada 28 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, Pärnu Maakohtule menetluse taastamise avalduse.

Kohtuotsuse peale võib Mait Kullerkupp esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Hagejal on saamata jäänud puhkuseraha saamata jäänud puhkuse ajavahemiku 01.07.2008-31.12.2008 eest. Arvestus: Kuue kuu keskmine töötasu on 190 287.- kr:152 päevaga= 125 190.- kr. 21 päeva eest on puhkusetasu 26 289,70 kr, millest kuulub mahaarvestamisele 2%, s.o 526.- kr, seejärel 0,6%, s.o 158.- kr ning seejärel tulumaks 21%,s.o 5377.- kr. Kokku kuulub puhkusetasu väljamaksmisele 20 228,70.- kr (neto). Hagejal on õigus saada keskmist töötasu 2009.a veebruar-maikuu eest. Vabariigi Valitsuse määruse nr 275 alusel on keskmine töötasu 190 287.- kr:128 tööpäevaga on 1489,60 kr. Arvestus: 2009.a veebruarikuus on 19 tööpäeva. Töötasu kokku 28 245,40 kr, millest kuuluvad mahaarvestamisele pensionimakse 565.- kr, töötuskindlustus 169.- kr, tulumaks 5305.- kr. Kokku kuulub väljamaksmisele

22 206,40 kr (neto). 2009.a märtsikuus on 22 tööpäeva, keskmine päevatasu on 1486,60 kr. Keskmine töötasu kuus 32 705,20 kr, millest kuuluvad mahaarvamisele pensionimakse 654.- kr, töötuskindlustus 196.- kr, tulumaks 6217.- kr. Kokku kuulub väljamõistmisele 25 638,20 kr (neto). 2009.a aprillikuus on tööpäevi 21. Keskmine päevatasu on 1486,60 kr. Kokku keskmine töötasu kuus 31 218,60 kr, millest kuuluvad mahaarvamisele pensionimakse 624.- kr, töötuskindlustus 187.- kr, tulumaks 5913.-kr. Kokku kuulub väljamaksmisele 24 494,60 kr (neto). 2009.a Maikuus on 16 tööpäeva. Keskmine päevatasu 1486,60 kr. Kokku keskmine töötasu kuus 23 785,60 kr, millest kuuluvad mahaarvamisele pensionimakse 476.- kr, töötuskindlustus 143.- kr, tulumaks 4392.- kr, Väljamaksmisele kuulub 18 774,60 kr (neto). Samuti palub hageja välja mõista kahe kuu keskmise palga TLS § 82 lg 2 alusel 60 950,60 kr, millest kuuluvad mahaarvamisele pensionimakse 1219.-kr, töötuskindlustus 368.-kr, tulumaks 12 800.- kr. Kokku kuulub väljamaksmisele

46 563,60 kr.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista kooku 157 906,10 kr.

Kostja vastuväited Kostjale tehti kohtuistungi toimumise aeg teatavaks väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja kohtuistungile ei ilmunud.

Kohtuotsuse põhjendus TLS § 1 sätestab, et tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.

TLS § 49 p 1 sätestab, et tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke töökorraldusi.

TLS § 72 lg 1 sätestab, et tööandja ja töötaja on kohustatud töölepingu lõpetamisest teineteisele ette teatama kirjalikult. Soov lõpetada tööleping peab olema väljendatud tingimusteta.

TLS § 82 lg 1 sätestab, et töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt 5 kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või mudatused tootmisvõi töökorralduses. Nendel juhtudel lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast.

TLS § 82 lg 2 sätestab, et määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1.lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga.

Palgaseaduse § 20 lg 2 sätestab, et kui töötaja ei ole süüdi tööseisaku tekkimises ja on teatanud tööseisaku esile kutsuda võivatest asjaoludest ning tööseisaku algusest tööandjale või tema esindajale, maksab tööandja talle tööseisaku aja eest tasu kollektiivvõi töölepingus ettenähtud ulatuses, kuid mitte vähem töölepingus kokkulepitud palgamäärast.

Palgaseaduse § 2 lg 1 sätestab, et palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiivvõi töölepinguga ettenähtud juhtudel.

Puhkuseseaduse § 23 sätestab, et põhija lisapuhkuse aja eest maksab tööandja töötajale puhkusetasu, mille arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega.

Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik: