3-09-2383/13 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-09-2383

1

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2010 Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-09-2383 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi T. R T. R T. R T. R kaebus: - Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna 14.08.2009 otsuse nr 1914/3 tühistamise nõudes; - kohustada Pärnu Pensioniametit uuesti läbi vaatama ning otsustama vanemahüvitise suurus. Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised

Kaebaja: T. R Vastustaja: Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo, esindaja Silvia Azojan RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON

Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 1; § 31 lg 1 ja lg 4:

Rahuldada T. R kaebus haldusasjas nr 3-09-2383.

Tühistada Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna 14.08.2009 otsus nr 1914/3.

Teha Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu büroole ettekirjutus uuesti läbi vaadata T. R 19.05.2009 esitatud avaldus vanemahüvitise määramiseks arvestades kohtuotsuses toodud asjaolusid.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4:

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 12. maist 2010. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses.

3-09-2383

2 ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

14.08.2009 otsusega nr 1914/3 määrati kaebajale Pärnu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna 14.08.2009 otsusega nr 1914/3 seoses T. R kasvatamisega vanemahüvitis alates 03.05.2009 kuni 02.11.2010 igakuuliselt summas 4719 krooni (tl 8-9). 22.09.2009 Pärnu Pensioniameti keskpensionikomisjoni otsusega nr 1.1-6.P32/353 jäeti T. R vaie rahuldamata (tl 10-12). 22.10.2009 saabus kohtusse T. R kaebus tühistada Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna 14.08.2009 otsus nr 1914/3 ning kohustada Pärnu Pensioniametit uuesti läbi vaatama ning otsustama vanemahüvitise suurus (tl 5-7). 10.02.2010 määrusega võeti kaebus menetlusse ning küsiti kaebusele vastustaja seisukoht (tl 19). 01.03.2010 esitas vastustaja kaebusele seisukohad (tl 22). 04.03.2010 esitas vastustaja ärakirjad vanemahüvitise toimikust (tl 25-47). 19.03.2010 määrusega otsustati haldusasi läbi vaadata kirjalikus menetluses (tl 49-50).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja Kaebaja Kaebaja Kaebaja leiab, et Pärnu Pensioniamet on õigesti tuvastanud kaebuse esitaja 2008. aastal töötamise ja töötasu järgmiselt: - töötanud Rootsi Kuningriigis perioodil 01.01.2008-30.11.2009, mida tõendab Lundi Ülikooli 21.01.2009 tõend (tl 31). - Töötanud töölepingu alusel Eesti Vabariigis Tartu Ülikoolis 01.12.2008-31.12.2008 ning saanud töötasu 24 600 krooni; - Tasunud 2008. aastal füüsilisest isikust ettevõtjana avansiliste maksetena sotsiaalmaksu kokku 10 692 krooni. Hüvituse suuruse arvestamisel on Pärnu Pensioniamet jätnud täielikult arvestamata kaebuse esitaja töötamise Rootsi Kuningriigis perioodil 01.01.-30.11.2008., oma otsust põhjendamata. Kaebuse esitaja leiab, et selline hüvituse suuruse arvestus ei ole kooskõlas Euroopa Nõukogu määrusega 1408/71, mis on vanemahüvitise arvestamise aluseks, kui hüvitise taotleja on hüvitisele tekkimisele eelneval kalendriaastal töötanud Euroopa Liidu riigis, Norras, Liechtensteinis, Islandil või Šveitsis. Samuti seab selline tõlgendus põhjendamatult soodsamasse olukorda isikud, kes on töötanud ainult välisriigis, võrreldes isikutega, kes töötades välisriigis on maksnud samaaegselt sotsiaalmaksu ka Eesti riigile. Kaebuse esitaja arvamuse kohaselt tuleb Euroopa Nõukogu määruse 1408/71 art 14d (5) alusel töötamise perioodi Rootsi Kuningriigis lugeda samaväärseks nagu ta oleks töötanud sellel perioodil Eesti Vabariigis, kui ka maksnud sotsiaalmaksu füüsilisest isikust ettevõtjana.

Vastustaja Vastustaja Vastustaja Vastustaja vaidles esitatud seisukohtades vastu kaebusele täies ulatuses ning jäi Pärnu Pensioniameti keskpensionikomisjoni 22.09.09 otsuses nr 1.1-6.P32/353 toodud põhjenduste juurde. Keskpensionikomisjon leidis, et kuna FIE-na on makstud sotsiaalmaksu kogu aasta eest ja lisaks on saadud tulu ka Tartu Ülikoolist, siis lähtudes registrijärgsetest andmetest hüvitise õiguse tekkimise päeval eelnenud kalendriaasta (2008. aasta) isikustatud sotsiaalmaksu 18 689 krooni alusel on Eestis teenitud kalendrikuu keskmine tulu 4719 krooni. Reaalselt teises riigis teenitud tulu arvesse ei võeta, arvestatakse ainult tööperioodi. T. Rl on sotiaalmaksuga kaetud kogu aasta, kuna oli FIE-na registreeritud ja avansilisi makse maksnud 2008. aastal neli korda aastas vastavalt sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 3 p 1. Üldreegel teises Euroopa Liidu riigis töötamise korral on see, et võetakse arvesse eelmisel aastal töötamise periood ja Eestis makstud sotsiaalmaks. Seega arvestatakse keskmine kuutulu Eestis saadud sotsiaalmaksu alusel. Vanemahüvitise suuruse arvutamiseks korrutatakse 12 töötatud kuud keskmise tuluga ja jagatakse vanemahüvitise seaduse alusel arvutatud kalendrikuude arvuga.

3-09-2383

3

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p 1. Vanemahüvitise seaduse (edaspidi VHS) § 9 lg 2 kohaselt on hüvitise taotlejal pensionikomisjoni otsusega mittenõustumise korral õigus pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavakstegemisest. Kaebus on postitatud 19.10.2009 vastustaja 14.08.2009 haldusaktile. Esitatud materjalide kohaselt on asjas läbitud vaidemenetlus ning 22.09.2009 vaideotsusega (tl 10-12) määrati kaebajale vanemahüvitis alates 03.05.2009 kuni 02.11.2010 igakuuliselt summas 4719.44 krooni. Seega on kaebus esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav.

Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle: - kaebaja töötas Rootsi Kuningriigis perioodil 01.01.2008-30.11.2008 täistööajaga (40 tundi nädalas), mida tõendab Lundi Ülikooli 21.01.2009 tõend (tl 31). - kaebaja töötas töölepingu alusel Eesti Vabariigis Tartu Ülikoolis 01.12.2008- 31.12.2008 ning sai töötasu 24 600 krooni, millelt tasuti sotsiaalmaksu 8118 krooni. - kaebaja tasus 2008. aastal füüsilisest isikust ettevõtjana avansiliste maksetena sotsiaalmaksu kokku 10 692 krooni.

Vanemahüvise seaduse (VHS) § 1 lg 1 kohaselt on seaduse eesmärgiks säilitada riigi toetuse andmisega varasem sissetulek isikutele, kelle tulu väheneb laste kasvatamise tõttu, ning toetada tööja pereelu ühitamist. Seega on VHS eesmärgiks tagada lapsevanemale, et lapse kasvatamine ei too kaasa perekonna sissetulekute vähenemist seetõttu, et üks lapsevanem ei saa varasemas mahus tööd teha ja selle eest tulu saada. VHS § 3 lg 1 järgi ühe kalendrikuu hüvitise suurus arvutatakse hüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust. Ühe kalendrikuu keskmine tulu on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mis arvutatakse riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantud ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel. Vanemahüvitise suuruse arvutamist teises liikmesvõi Euroopa Majandusühenduse riigis (Norra, Island, Šveits, Liechtenstein) töötamise korral reguleerib Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1408/71. Määruse kohaselt arvestatakse eelnimetatud riikides töötatud aega samaväärselt nagu inimene oleks töötanud Eestis, st Eestis eelmisel kalendriaastal makstud sotsiaalmaks loetakse makstuks ka teistes riikides töötamise ajal. Teises riigis reaalselt teenitud tulu hüvitise suuruse arvutamisel arvesse ei võeta. Käesoleval juhul on kaebaja töötanud 2008. aastal 11 kuud täistööajaga Rootsi Kuningriigis ning 1 kuu töötanud töölepingu alusel Eesti Vabariigis Tartu Ülikoolis, kust on saadud töötasu. Seega võttes arvesse Nõukogu määruse nr 1408/71 sisu ning vanemahüvitise seaduse eesmärki, leiab kohus, et vanemahüvitis tuleb arvestada nii nagu kaebaja oleks töötanud terve aasta Tartu Ülikoolis ning sotsiaalmaksu maksti samalt töötasult terve perioodi (2008. aasta) eest.

Kaebaja leiab, et vanemahüvitise arvestusse tuleb lisada ka füüsilisest isikust ettevõtjana tasutud sotsiaalmaksu, mis on tasutud 32 400 krooni suuruselt tulult. Sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 3 p 1 kohaselt on füüsilisest isikust ettevõtja kohustatud tasuma maksustamisperioodi kestel sotsiaalmaksu avansiliste maksetena Maksuja Tolliameti pangakontole iga kvartali kolmanda kuu 15. kuupäevaks jooksva kvartali eest kolmekordselt käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt arvutatud summas.

3-09-2383

4 Sama seaduse § 9 lg 5 järgi makstakse avansilisi makseid proportsionaalselt kuude arvuga, mille kestel isik oli registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, või riikliku pensioni saajaks saamisele eelnenud kuude arvuga juhul, kui füüsilisest isikust ettevõtja on käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud kvartali kestel kantud äriregistrisse või kustutatud äriregistrist või saanud riikliku pensioni saajaks. Kaebusele lisatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks saanud reaalselt tulu tegutsedes Eestis füüsilisest isikust ettevõtjana samal ajal, kui ta tegi tööd täistööajaga Rootsi Kuningriigis. Vanemahüvitise seadus lähtub sotsiaalmaksuga maksustatava tulu mõistest, mis kujutab endast vastavalt sotsiaalmaksuseadusele töise tegevusega seonduvat tulu. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kaebaja poolt sotsiaalmaksu tasumise arvestamise aluseks oli tegelik töise tulu saamine. Esitatud tõendite kohaselt oli tegemist olukorraga, kus avansiliste maksetega tasumisega soovis kaebaja vältida füüsilisest isikust ettevõtjana registrist kustutamist. Seega ei ole põhjendatud kaebaja taotlus võtta vanemahüvise suuruse arvestamisel arvesse kaebaja poolt 2008. aasta füüsilisest isikust ettevõtjana avansiliste maksetena sotsiaalmaksu tasumine.

Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid, asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Menetlusosalised taotlust menetluskulude jagamiseks ei esitanud.

Annika Vendik Kohtunik