2-10-534/18 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada O.S. ja A.S.`i abielu, milline on sõlmitud 18. aprillil 2008. a Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva talituses ning mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx.

3. Taastada O.S. abielueelne perekonnanimi „P.“.

4. Välja mõista A.S.`ilt elatis O.S. kasuks alaealise tütre M.S. (sünd. xxx. a; IK xxx) ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 20. novembrist 2009. a igakuise elatusrahana 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni 03. augustini 2026. a või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei Kohtuasja number 2-10-534 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2010. a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi O.S. hagi A.S.`i vastu abielu lahutamiseks, lapsele elatise nõudes ja lapse elukoha kindlaksmääramises Hagihind 19 575 krooni (TsMS § 129 lg 2) Kohtuistungi toimumise aeg 30. aprill 2010. a

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

O.S. (IK xxx; elukoht:xxx)

A.S. (IK xxx; elukoht: xxx)

2 või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.

5. Määrata kindlaks, et alaealise lapse M.S. elukohaks on tema ema O.S. elukoht.

6. Menetluskulud jätta poolte enda kanda.

EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

HAGIAVALDUS JA PÕHJENDUSED

1. O.S. esitas 06.01.2010. a Viru Maakohtule hagi A.S.`i vastu abielu lahutamiseks, lapsele elatise nõudes ja lapse elukoha kindlaksmääramiseks. Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled 18.04.2008. a, kooselust sündis xxx. a tütar M.S.. Abielusuhted poolte vahel on lõppenud 2009. aasta novembris, laps on hageja ülalpidamisel ning kostja materiaalselt perekonda ei toeta ning lapse kasvatamisest osa ei võta. Hageja palub lahutada poolte abielu, kostjalt välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 2009. aasta novembrist seadusega kehtestatud miinimummääras ning määrata kindlaks lapse elukoht hageja juures. Abielu on faktiliselt purunenud, hageja ei soovi abielu taastada ning abielu lahutamine perekonnaseisuosakonnas pole võimalik perekonnaseaduse (PkS) § 28 lg 4 alusel.

KOSTJA VASTUS

2. Kirjalikus vastuses hagile (tl 46) tunnistas kostja hagi osaliselt. Kostja nõustus abielu lahutamisega ja sellega, et lapse elukohaks jääb lapse ema (hageja) elukoht. Kostja märkis, et on nõus maksma elatist miinimummääras (käesoleval ajal 2 175 krooni), kuid ei ole nõus, et elatist tuleb maksta tagasiulatuvalt 2009. aasta novembrist, sest alates 2009. aasta novembrist kuni käesoleva ajani (05.04.2010. a) elab laps 2 nädalat kuus koos kostjaga ja on sel ajal kostja ülalpidamisel. Kostja oli nõus elatise määramisega alates kohtuotsuse tegemise päevast.

KOHTUISTUNG

3. Kohtuistungil jäi hageja nõuete juurde, taotles, et kohus lahutaks poolte abielu, mõistaks kostjalt välja elatise miinimummääras tagasiulatuvalt 2009. aasta novembrist, määraks lapse elukohaks hageja elukoha ning soovis tagasi saada abielueelset perekonnanime. Hageja

3 selgitas, et perioodil 20.11.2009. a (kooselu lõppemise aeg) kuni 2010. a aprill (kaasa arvatud) on laps viibinud kostja juures ühel korral 2 nädalat (jaanuaris-veebruaris), kuid laps ei viibi kostja juures igal kuul. Ajavahemikul november 2009. a kuni aprill 2010. a on kostja maksnud lapse ülalpidamiseks ühel korral 300 krooni. Elatist soovib hageja alates 20.11.2009. a.

4. Kostja selgitas, et tema kirjalikus vastuses märgitud lapse enda juurde võtmise ajad (igal kuul 2 nädalat) ei ole õiged, andmed on vastusesse tema juristi poolt ekslikult märgitud ning õige on hageja poolt väidetu, et laps viibis perioodil november 2009. a kuni aprill 2010. a tema juures ühel korral.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

6. TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on kirjalikus vastuses ja kohtuistungil võtnud õigeks lahutuse nõude ja lapse elukoha nõude. Elatise suuruse osas kostja vastuväiteid pole esitanud ja tunnistab elatise summat. Esialgses vastuses vaidles kostja vastu elatise maksmisele tagasiulatuvalt. Kohtuistungil märkis kostja, et tegelikult laps kostja juures regulaarselt ei ela (igas kalendrikuus 2 nädalat). Samuti on hageja väide, et ta on maksnud lapse ülalpidamiseks ühel korral 300 krooni, õige (tl 54).

7. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

8. Hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 2, § 60, § 61 lg 1, 2, 4, § 70 lg 1.

9. PkS § 29 lg 2 tulenevalt on abielu jätkumine võimatu, sest mõlemad abikaasad soovivad lahutust ning ei soovi abielu jätkumist.

10. Vastavalt PkS § 60 lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks (PkS § 61 lg 1). Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ( § 61 lg 4). 2009. ja 2010. aastal on kuuplaga alammäär 4 350 krooni – elatusraha miinimummäär seega 2 175 krooni ühe lapse kohta.

11. Kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest (PkS § 70 lg 1). PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kostja pole ülalpidamiskohustust lahkuminekust alates täitnud, mistõttu hageja nõue on põhjendatud.

12. Lapse elukoha määramise osas tunnistas kostja hageja nõuet. Nõue on õiguslikult põhjendatud tulenevalt PkS § 51.

4 13. Hageja soovib tagasi saada oma abielueelset perekonnanime. Hageja soov on põhjendatud tulenevalt nimeseaduse § 11 lg 1, mille kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi.

14. Vastavalt TsMS § 164 lg1, kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

15. Kohus selgitab pooltele, et PkS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kui muutuvad lapse vajadused või kummagi vanema varaline olukord, võib huvitatud isik esitada kohtule hagi väljamõistetud elatise vähendamiseks või suurendamiseks.

Kohtunik