2-09-58210/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-09-58210

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis Kohtunik Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

12. mai 2010.a, Tallinn, kirjalik menetlus

Tsiviilasja number 2-09-58210 Tsiviilasi

AS SEB Pank hagi RN’e vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS SEB Pank Hageja esindaja: Katrin M XXX Kostja: RN (isikukood: XXX, elukoht: XXX ). RESOLUTSIOON

1. Kinnitada AS SEB Pank (hageja) ja RN (kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. kostja hüvitab hageja poolt tasutud riigilõivu summas 25,000.-EEK hiljemalt 12.mail 2010.a. AS SEB Pank kontole nr 10002036573007 selgitusega „Riigilõivu hüvitamine tsiviilasjas nr 2-09-58210.

1.2. Kostja ja hageja sõlmivad hiljemalt 14.mail 2010.a. laenulepingu, mille kohaselt AS SEB Pank laenab RN’ele 500,000.-EEK sihtotstarbega käenduslepingu tulenevate RN’e kohustuste täitmine. Laenu väljamaksmine toimub peale punktis

1.3. nimetatud tagatise seadmist. Poolte vahel kooskõlastatud tingimustega laenuleping on lisatud käesolevale kompromissile.

1.3. Kostja kindlustab tagatislepingu sõlmimise punktis 1.2. nimetatud laenulepingule hiljemalt 14.mail 2010.a. hageja poolt kostjale välja pakutud notari juures hageja poolt pakutud aegadel. Kostja kohustub kindlustama, et MN(isikukood XXX) seab tagatislepinguga hüpoteegi summas 650,000EEK kinnistule asukohaga XXX tagamaks punktis 1.2. nimetatud laenulepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist kostja poolt;

1.4. Juhul, kui kostja ei korralda tagatise seadmist hiljemalt 14.mail 2010.a. või ei allkirjasta punktis 1.2. nimetatud laenulepingut, on kompromiss tsiviilasjas nr 2- 09-58210 täitedokumendiks ja hagejal õigus esitada avaldus täitemenetluse algatamiseks RN’e vastu käenduslepingust ja käesolevast kohtuasjast tulenevate RN’e kohustuse sissenõudmiseks;

1.5. Juhul, kui kostja ei hüvita hagejale kohtukulusid hiljemalt 14.mail 2010.a, on kompromiss tsiviilasjas nr 2-09-58210 täitedokumendiks ja hagejal õigus esitada avaldus täitemenetluse algatamiseks RN’e vastu käenduslepingust ja käesolevast kohtuasjast tulenevate RN’e kohustuse sissenõudmiseks. 2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-09-58210 menetlus.

3. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada AS SEB Pank 25 000 (kakskümmend viis tuhat) krooni AS SEB Pank kontole nr 10002036573007 selgitusega „Riigilõiv RN“.

4. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-09-58210, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

MENETLUSE KÄIK Hageja on kohtule esitanud hagi kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pooled esitasid kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja palub tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust s.o 25 000 krooni tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 1.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § lg-st tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

2-10-2010

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS §

430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Hageja on tasunud 04.11.2009.a hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 22 750 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank (viitenumber 2900072123, selgitusega: „hagi RN vastu“. Samuti on hageja on tasunud 16.11.2009.a hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 27 250 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank (viitenumber 2900072123, selgitusega: „täiendav riigilõiv 2- 09-58210“. Seega on hageja tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel kokku 50 000 krooni, millest tagastamisele kuulub 25 000 krooni. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv summas 25 000 kanda AS SEB Pank kontole nr 10002036573007 selgitusega „Riigilõiv RN“.

TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja ja kostja on kompromissis kokku leppinud, et menetluskulud jäävad kostja kanda.

Peeter Pällin Kohtunik