2-10-13202/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-10-13202 Otsuse tegemise aeg ja koht

12. mai 2010. a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg

30. aprill 2010. a Kohtuasi

Tsiviilasja hind J.D. hagi V.D.`i vastu elatise nõudes

39 150 krooni Menetlusosalised Hageja:

Kostja: J.D. (IK xxx)

V.D. (IK xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista V.D.`ilt J.D. kasuks elatis alaealise lapse A.D. (IK xxx. a) ülalpidamiseks alates 19. märtsist 2010. a: märtsikuus 925 (üheksasada kakskümmend viis) krooni, aprillikuus 925 (üheksasada kakskümmend viis) krooni ja edasi alates 01. maist 2010. a igakuise elatusrahana 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni A.D. täisealisuseni s.o. kuni xxx. a või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Välja mõista V.D.`ilt J.D. kasuks elatis alaealise lapse N.D. (IK xxx. a) ülalpidamiseks alates 19. märtsist 2010. a: märtsikuus 925 (üheksasada kakskümmend viis) krooni, aprillikuus 925 (üheksasada kakskümmend viis) krooni ja edasi alates 01. maist 2010. a igakuise elatusrahana 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni N.D. täisealisuseni s.o. kuni 24. märtsini 2023. a või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.

EDASIKAEBE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Asjaolud ja hagiavaldus

1. J.D. (abielueelne perekonnanimi V) ja V.D. abiellusid 04.03.1995. a. Abielust on sündinud kaks last: 26.11.1996. a tütar A, kes on käesoleval ajal 13. aastane ja 24.03.2005. a tütar N, kes on käesoleval ajal 5. aastane.

2. J.D. esitas 19.03.2010. a Viru Maakohtule hagi V.D.`i vastu elatise nõudes laste ülalpidamiseks.

3. Hagiavalduse kohaselt lahkus kostja 13.01.2010. a kodust ja elab perekonnast lahus. Lapsed jäid elama hageja juurde. Kostja maksab lastele elatist 2 500 krooni, millest ei jätku kahe lapse ülalpidamiseks. Hageja on ise töötu ning tema sissetulekud ühes kalendrikuus (töötutoetus ja peretoetus) kokku on 2 600 krooni. Laste vajadused ühes kalendrikuus on

8 000 – 8 600 krooni. Kostja on töövõimeline, teisi lapsi kostjal peale kahe tütre ei ole, kostja töötab mitteametlikult (teeb korterites remonttöid), mistõttu hageja taotleb kostjalt mõlema lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmist miinimumsummas (2 175 krooni kummalegi lapsele).

II Kostja vastused

4. Kostja oma 13.04.2010. a kirjalikus vastuses (tl 16) võttis hagi õigeks ning märkis, et maksis lastele elatist kokku 2 500 krooni, kuna on töötu. Samal kuupäeval (13.04.2010. a) esitas kostja kompromisslepingu projekti (tl 15), mille järgi oli nõus maksma elatist kummalegi lapsele 2 175 krooni igakuuliselt alates 2010. aasta aprillist.

5. Kostja esitas 15.04.2010. a kohtule vastuse (tl 17-18), milles palus mitte arvestada esimest vastust ja kompromissettepanekut, nõustus hagiga osaliselt, ei tunnistanud hagi nõutava elatise suuruse osas, sest:

5.1. elas hagejaga koos kuni 13.01.2010. a ning andis hagejale alati raha võimaluste piires, kuid nüüd on kostja varaline seisund täielikult muutunud, kuna on töötu;

5.2. kostja sissetulek on tööturuametist saadav toetus (921,20 krooni kuus) ja juhutööd ning juhutööde maht on tellimuste vähesuse tõttu tunduvalt vähenenud;

5.3. on kostjal äärmiselt raske varaline seis, kuid kostja on suuteline maksma kahe lapse ülalpidamiseks kokku 2 500 krooni kuus.

III Kohtuistung

6. Hageja jäi nõude juurde ning taotles elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest summas

2 175 krooni kummalegi lapsele ning nõustus, et tasaarvestamisele kuulub kostja makstud elatis (märtsis 2 500 krooni ja aprillis 2 500 krooni).

7. Kostja selgitas, et ta on nõus maksma elatist kokku 2 500 krooni. Kostja soovib lapsi üleval pidada, kuid tööd on praegu vähe.

IV Kohtu põhjendused

8. Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda.

9. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1).

10. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS §

61 lg 2).

11. Vastavalt PkS § 61 lg 2 lähtutakse lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

12. Eeltoodut arvestades peab PkS § 61 lg 4 järgi ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema reeglina vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Üksnes erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla elatise miinimummäära, s.t mõista välja elatise, mis on väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära sisalduvad PkS § 61 lg 5 ja 6. Muu hulgas on PkS § 61 lg 6 p 1 järgi elatise miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmise aluseks kohustatud vanema töövõimetus. Tulenevalt ülalpidamiskohustuse olemusest ja PkS § 61 lg 6 p 1 mõttest saab järeldada, et töövõimetus tähendab kohustatud vanema tervisehäirest või puudest tingitud funktsioonihäirega kaasnevat võimetust teenida tööga nii enda kui oma pereliikmete ülalpidamiseks vajalikke vahendeid. Isiku töövõimetus peab olema seejuures püsiva iseloomuga, et anda alust elatise vähendamiseks alla kehtestatud miinimummäära (vt ka Riigikohtu lahendit 3-2-1-14-08; arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/?id=11&indeks=0,2,10688,10689,10692&tekst=RK/3-2-1-14-08 ).

13. Kohus pole tuvastanud, et kostja oleks töövõimetu. PkS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

14. Kostja väiteid äärmiselt raske varalise seisundi kohta ei pea kohus usutavateks eelkõige selle tõttu, et hagiavalduses väitis hageja, et kostja töötab mitteametlikult (st ilma kirjaliku töölepingu ja makse maksmata), kostja on õigeks võtnud, et ta ei ole töötanud 2 aastat, teeb juhutöid (ehitus ja remont) ning lisaks sellele maksab riik veel kostjale töötu toetust. Ka elatise maksmine alates lahkuminekust ja esialgne õigeksvõtt ja kompromissettepanek viitavad sellele, et kostja on võimeline ülalpidamiskohustust oma majandusliku seisundi tõttu täitma vähemalt miinimumi ulatuses.

15. Elatis kuulub väljamõistmisele alates elatisehagi esitamisest (19.03.2010. a, PkS § 70) ning tagantjärele välja mõistavast elatisest tuleb maha arvata kostja poolt makstud elatis märtsis-aprillis 2010. a.

16. Kohus selgitab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudes väljamõistetud elatise suurust muuta (PkS § 61 lg 3, TsMS § 459).

17. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi.

Kohtunik