2-10-6175/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

11. mai 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-10-6175 MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond versus Lia Gröön Hagi ese võlgnevuse 20 988,40 krooni nõudes hagihind 15 482 krooni Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Silvi Maiste Hageja MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond (registrikood 80206477; aadress Mustamäe tee 44 10621 Tallinn) Hageja esindaja Külliki Tammik (OÜ Julianus Inkasso, aadress Jõe tn 3, 10151 Tallinn) Kostja Lia Gröön (isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxxx xx-xx, xxxxxxxx)

Resolutsioon

1. Välja mõista Lia Gröönilt MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondi kasuks võlg 20 988 (kakskümmend tuhat üheksasada kaheksakümmend kaheksa) krooni 40 senti, sellest põhiosa summas 15 482 krooni.

2. Välja mõista Lia Gröönilt MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondi kasuks viivis protsendina põhinõudelt 15 482 krooni alates 09.02.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+7% aastas).

3. Välja mõista Lia Gröönilt MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondi kasuks menetluskulu 5250 (viis tuhat kakssada viiskümmend) krooni.

4. Välja mõista Lia Gröönilt MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondi kasuks viivis menetluskuludelt (5 250 krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

5. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.

Kohtu põhjendused Kostja ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse ärakiri ja teatis kohustusega kohtule vastata hagiavalduse kohta on saadetud kostjale posti teel tähitult 09.02.2010, 19.02.2010 ja 09.04.2010 on kostjale kohtudokumendid edastatud Viljandi politseijaoskonna poolt. Politsei andmetel kostja keeldus 12.04.2010 ja 15.04.2010 kohtudokumente vastu võtmast. Vastavalt TsMS § 325 kohaselt kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest.

Kirjaliku vastamise tähtaeg oli 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, kuid kostja ei ole siiani kohtule vastanud ega esitanud hagi kohta vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on kohtule esitatud hagis taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada LKindlS § 4 lg 1, 6 lg 1 p 3 ja § 48 lg 1 p 1; VÕS § 100, § 101, § 113 lg 1 sätete alusel. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 250 krooni ja hagilt 4000 krooni ning õigusabi (esindaja kulu) 3 600 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Kohus leiab, et menetluskuluna on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluselt riigilõiv 250 krooni ja hagilt tasutud riigilõiv 4000 krooni. Kohus leiab, et selle riigilõivu väljamõistmine hagimenetluses ei ole põhjendatud. TsMS § 175 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008 määrusega nr

137 on kehtestatud varalise nõudega tsiviilasjas on lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt maksimaalseks sissenõutavaks määraks hagihinna kuni 10 000 krooni puhul on

5 000 krooni. Nähtuvalt tsiviilasjast on hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi piirdunud hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega Arvestada tuleb ka asjaoluga, et tegemist on lihtsa võlanõudega. Kohus peab tulenevalt asja keerukusest ja eeldatavale asja menetlemiseks kulutatud ajale põhjendatud õigusabi kuluks 1000 krooni. Hageja ei ole õigusabi kulu sisuliselt põhjendanud, piirdutud on vaid viitega lepingule 06953-10-05E. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 5 250 (1000+250+4000) krooni. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.

Silvi Maiste Kohtunik