2-10-2971/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-10-2971 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

11. mail 2010, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi I B hagi S B vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind

67 500 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: I B (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: S B (isikukood XXX, elukoht XXX) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 27.04.2010, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Nikolajeva, tõlk Riina Palmi Istungil osalenud isikud Pooled

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada I B hagi osaliselt.

2. Mõista S B I B kasuks välja alates 20.01.2010 elatis igakuiselt:

• poja M, sünd XXX, ülalpidamiseks summas 3 000 (kolm tuhat) krooni kuni tema täisealiseks saamiseni ehk kuni XXX

• tütre M, sünd XXX, ülalpidamiseks summas 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni kuni tütre täisealiseks saamiseni ehk kuni XXX.

3. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele tagatiseta.

4. Kohtuotsuse täitmisel arvestada, et kostja tasus hagejale elatisena laste ülalpidamiseks 2010.a jaanuaris 2 400 krooni ja 2010.a veebruaris 4 350 krooni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-2971 jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 20.01.2010 esitatud hagiavalduse kohaselt pooltel on kaks last: poeg M B, sünd XXX ja tütar M B, sünd XXX. Pooled elavad lahus. Hageja põhisissetulekuks on lapsetoetus summas 1500 krooni kuus. Käesoleval ajal hageja ei tööta, kuna viibib 2-aastase lapsega lapsehoolduspuhkusel. Kostja töötab õpetajana Narva Täiskasvanute Gümnaasiumis ja tema palk on umbes 6000 krooni ning Sotsiaalse Adaptatsiooni Keskus MTÜ-s, seal on tema palk umbes 4000 krooni.

Poja igakuised vajadused moodustavad:

1. Eluasemekulud – 1000 krooni

2. Kulutused toidule – 925 krooni

3. Kulutused transpordile – 100 krooni

4. Sidekulud – 100 krooni

5. Kulutused tervishoiule – 490 krooni - ravimid – 150 krooni - ravikreem – 50 krooni - ravi allergia vastu – 50 krooni - Flixotide (astma vastu) – 180 krooni - Ventolin (astma vastu) – 60 krooni

6. Kulutused hügieenitarvetele – 100 krooni

7. Kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks – 300 krooni -

200 krooni (koolitarbed) -

100 krooni (kooli püsikulud, peod, reisid jne)

8. Kulutused riietele ja jalanõudele – 585 krooni - 1500 krooni sügisel hooajal - 1500 krooni suvisel hooajal - 1500 krooni talvedel hooajal - 1000 krooni ortopeediline jalanõud aastas Kokku 3 600 krooni.

Tütre igakuised vajadused moodustavad:

9. Eluasemekulud – 1000 krooni

10. Kulutused toidule – 925 krooni

11. Kulutused transpordile – 100 krooni

12. Sidekulud – 0 krooni

13. Kulutused tervishoiule – 250 krooni - ravimid – 150 krooni - ravikreem – 50 krooni - ravi allergia vastu – 50 krooni

14. Kulutused hügieenitarvetele – 400 krooni -

300 krooni (mähkmed) -

100 krooni

15. Kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks – 50 krooni

16. Kulutused riietele ja jalanõudele – 333 krooni - 1000 krooni sügisel hooajal - 1000 krooni suvisel hooajal - 1000 krooni talvedel hooajal - 1000 krooni kevadisel hooajal

17. Muud vältimatud püsikulutused (lasteaed) – 840 krooni Kokku 3 898 krooni.

Hageja soovis mõista kostjalt välja elatise kahe lapse ülalpidamiseks summas kokku 7 500 krooni alates elatisehagi esitamisest ja elatis tuleb kanda hageja arve üle nr 1102174176 SWEDBANGAS selgitusega „elatis“.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg.

Hagi on esitatud 20.01.2010.

TsMS § 129 lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt välja elatis summas 7 500 krooni kahe lapse ülalpidamiseks, mistõttu antud asja hagihind moodustab 67 500 krooni (7 500 krooni * 9 kuud).

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vastuse kohaselt (tl 24-25) ta ei ole nõus haginõuetega.

Abielusuhted hagejaga lõppesid 30.11.2009, kuid pooled jäid elama koos ühte eluruumi aadressil

XXX. Lõplikult lõppesid poolte suhted alates 30.01.2010, kui hageja koos lastega kolis ära elama korterisse aadressil XXX.

Pärast abielusuhete lõppemist 2009.aasta novembrikuus jätkas kostja perekonna ülalpidamiskulude kandmist. Kostja kulutused läksid laste ülalpidamiseks, korteri eest maksmiseks, lasteaiamaksuks ja muuks. Ühtlasi tasus kostja pere huvides soetatud auto liisingumakseid, makstes tarbijalaene, mis samuti olid võetud perekonna huve silmas pidades.

Alates 30.11.2009 kuni 30.01.2010 kostja tasus:

• korteritasu, milles poolte pere, XXX summas 5 136 krooni

• ühisomandi aadressil XXX Narvas majanduskulud summas 770 krooni

• tütre ülalpidamiseks lasteaias 640 krooni

• liisingulepingu maksed 5 350 krooni (2 675 krooni kuus)

• krediitkaartide kulud - 4 000 krooni (2 000 krooni kuus)

• hagejale kandis kostja üle laste ülalpidamiseks 6 150 krooni.

Seega kuni 01.02.2010 täitis kostja täies ulatuses oma kohustust mitte ainult laste ülalpidamises, vaid kandis kõiki kohustusi, mis olid võetud perekonna huvides. Hageja esitas hagi 20.01.2010 elatise nõudes summas 7 500 krooni iga kuu.

Perekonnaseaduse § 61 lg 1 näeb ette, et kohus mõistab välja elatise ühe vanema nõudel, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust. Kostja leiab, et hagejal ei ole aluseid sellise nõude esitamiseks.

Alates 01.02.2010 maksab kostja hagejale elatist laste ülalpidamiseks vabatahtlikult summas 4

350 krooni iga kuu. Seejuures kostja jätkuvalt kannab kulusid poolte ühisvara osas (liisingja laenulepingud) summas 4 675 krooni.

Käesoleval ajal töötab kostja Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonna, ja tema kuupalk koolis on ligi 8 000 krooni. Täiendavalt töötab ta lepingu alusel Kutse-ja Tööalase Rehabilitatsiooni Keskus MTÜ-s kuni 30.04.2010.

Kolme kuu kestel oli kostja töötasu 4 810 krooni, mis kuu lõikes teeb 1 600 krooni. Tööleping Sotsiaalse Adaptsiooni Keskus MTÜ-ga oli sõlmitud kuni 31.12.2009. Käesoleval ajal kostjal seda tööd ei ole. Seega, saades kuupalgana ligi 10 000 krooni, maksab kostja hagejale 4 350 krooni ja 4 675 krooni lepingujärgseid makseid, mis olid võetud pere huvides.

Hageja nõue kostjalt 7 500 krooni väljamõistmiseks ületab kostja võimalused osutada ülalpidamiseks abi. Mistõttu leiab kostja haginõuded olevat põhjendamatuteks. Loomulikult hakkab kostja ka edaspidi osutama varalist abi laste ülalpidamiseks vähemalt 4 350 krooni kuus. Vajadusel on kostja nõus kandma kulud ortopeediliste jalanõude ostmiseks.

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Hageja arvamuse kohaselt kostja vastuse kohta (tl 37), olles tutvunud kostja väidete ja tema esitatud dokumentidega, võib hageja nõustuda esitatud nõudmiste suuruse vähendamisega kuni 6

000 kroonini.

Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt kostja palgatõenditele moodustab kostja igakuine tulu viimasel ajal 9 579 krooni. Lähtudes sellest, on kostjal materiaalsed võimalused maksta lastele elatist 6 000 krooni igakuiselt.

Hagiavalduses märkis hageja ära vajalikud igakuised kulud laste ülalpidamiseks, mis moodustavad poja M osas 3 600 krooni ja tütre M osas 3 898 krooni, mis summas kokku moodustab 7 498 krooni kuus. Hageja rõhutab, et need on kulud, mis on lastele eluliselt tähtsad. Vähema summaga poeg ja tütar hakkama ei saa, mis on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega.

Käesoleval ajal hageja ei tööta, kuna viibib kuni kolmeaastase lapse hoolduspuhkusel. Vaatamata hageja poolt hagis toodud väidetele, on ta nõus elatise suuruse vähendamisega kuni 6 000 kroonini, arvestades kostja tulude suurust.

Kostja toodud kulud liisingumaksete, krediitkaardi tasumiseks ei saa antud juhul tähelepanuks võtta, kuna need on kostja täiesti isiklikud kulud ning ei ole seotud lastega.

Kostja arvates või ja peab hageja koos lastega kolmekesi elama ära 1 950 krooni eest kuus ühe inimese kohta (elatis 4 350 krooni ulatuses ja lastetoetus 1 500 krooni ulatuses, kusjuures viimane vaid kuni 30.11.2010). Järgides sellist kostja loogikat, siis 3 579 krooni (mis talle alles jääb peale lastele elatise tasumist 6 000 krooni ulatuses kuus) on tema äraelamiseks täiesti piisav.

Seoses laste dermatiidiga on vajalike ravimite ning spetsiaalsete kallihinnaliste kreemide ja määrete, mida nad pidevalt vajavad, soetamiseks vaja täiendavaid rahalisi vahendeid.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt.

Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud:
et poolte abielu o registreeritud 15.09.1995. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega AL 0037615 (tl 5)
et pooltel XXX sündis poeg M. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0250408 (tl 6)
et pooltel XXX sündis tütar M. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0355848 (tl 7)

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest.

Poolte ühine poeg on 7-aastane ja tütar on 2-aastane.

2004.aastal avaldatud Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ (edaspidi Metoodika), selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele:

• 0-6.aastasele lapsele moodustavad 1 875 krooni kuus

• 7-13.aastasele lapsele moodustavad 2 182 krooni kuus.

Kohus loeb tuvastatuks hageja poolt esitatud tõenditega (tl-d 8-17, 93), et mõlemal poolte lapsel on erivajadused seoses nende haigustega, mis toob kaasa täiendavaid kulusid.

Kui lastel on erivajadusi, siis vastavalt ülalmainitud Metoodikale 0-6.aastase lapse puhul lisandub 44 krooni ning 7-13.aastase lapse puhul 51 krooni.

Sama Metoodika põhjenduste kohaselt esitatud arutelu puhul on põhiliseks aluseks 2003. aasta hinnatase. Leitud näitajaid tuleks iga-aastaselt korrigeerida tarbijahinna indeksi (THI) alusel.

Statistikaameti kalkulaatori kohaselt (vt. http://www.stat.ee/thi-kalkulaator) ajavahemikul alates 2004.a jaanuarist kuni 2010.a aprillini tõusis tarbijahinna indeks (THI) 34,1% võrra. Seega tänasel päeval tarbimiskulutused linnas elavale 0-6.aastasele erivajadustega lapsele moodustavad

2 529,40 krooni (1 875 krooni + 44 krooni * 0,341 ehk 34,1%, mis teeb keskmiselt 654,40 krooni, + 1 875 krooni). Tarbimiskulutused linnas elavale 7-13.aastasele erivajadustega lapsele moodustavad 2 943,45 krooni (2 182 krooni + 51 krooni * 0,341 ehk 34,1%, mis teeb keskmiselt 761,45 krooni, + 2 182 krooni.

Üleval tuvastatud asjaolud loeb kohus üldtuntuks, mida ei ole vaja tõendada vastavalt varem tsiteeritud TsMS 231 lg 1.

Lapsed elavad koos hagejaga. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarveteja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest.

Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

Hageja palub mõista elatis välja summas 3 000 krooni igale lapsele.

Kuna hageja nõuab elatise summat, mis ületab seaduses ettenähtud miinimummäära, peab ta dokumentaalselt tõendama lapse vajaduste suurust. Kohus on eelnevalt tunnistanud üldtuntuks, et tarbimiskulutused linnas elavale 0-6.aastasele erivajadustega lapsele moodustavad 2 529,40 krooni kuus ja linnas elavale 7-13.aastasele erivajadustega lapsele moodustavad 2 943,45 krooni kuus. Seega leiab kohus, et hageja nõue mõista elatis 7-aastase poja ülalpidamiseks summas 3000 krooni on põhjendatud. Kuid kohus leiab, et hageja ei tõendanud dokumentaalselt, et tütre ülalpidamiseks on vaja just 3000 krooni kuus, seega selles summas hageja nõue ei ole põhjendatud. Kohus loeb tõendatuks poolte tütre vajadused summas 2500 krooni kuus.

Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek : (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime.

Hageja poolt esitatud tuludeklaratsiooni 2009.a eest (tl 82-86) tema sissetulek (neto) moodustas 2009.a-l 22918 krooni. Vastavalt arveldusarve väljavõttele sai 2010.a-l jaanuarist aprillini (k.a) hageja peretoetus igakuiselt 1 500 krooni (tl 77-81). Seega ajavahemikul 2009.a jaanuarist 2010.a aprillini (k.a) moodustas hageja sissetulek keskmiselt 1 927,90 krooni kuus (22918 krooni + 6000 krooni / 15 kuud).

Ülaltoodu alusel kostja ülalpidamisvõime on: 642,70 krooni /1927,90 krooni : 3 (hageja ja tema

2 ülalpeetavat (poolte lapsed))/.

Vastavalt kostja tuludeklaratsioonile 2009.a eest (tl 49-55) tema sissetulek (neto) moodustas 2009.a-l 189078 krooni. 2010.a jaanuarist märtsini (k.a) kostja sai palka Täiskasvanute Koolis kokku summas 20 274 krooni (neto) (tl 56). MTÜ Sotsiaalse Adaptsiooni Keskuses sai kostja 2010.a jaanuaris palka 10 400 krooni (tl 57). Kutseja Tööalase Rehabilitatsiooni Keskuses sai kostja palka 2010.a jaanuarist märtsini (k.a) summas 3 250 krooni (tl 58). Seega ajavahemikul 2009.a jaanuarist 2010.a märtsini (k.a) moodustas kostja sissetulek keskmiselt 14 866,80 krooni kuus (189078 krooni + 20274 krooni + 10 400 krooni + 3250 krooni / 15 kuud).

Ülaltoodu alusel kostja ülalpidamisvõime on: 4 955,60 krooni /14 866,80 krooni : 3 (kostja ja tema 2 ülalpeetavat (poolte lapsed))/.

Seega leiab kohus, et kostja on võimeline tasuma elatist poja ülalpidamiseks summas 3000 krooni kuus ja tütre ülalpidamiseks 2500 krooni kuus.

Poolte ülalpidamisvõime arvestamisel kohus ei arvesta poolte kohustusi pankade ees (tl-d 29-32, 87-89), kuna nende võlad teiste isikute, s.h pankade ees, ei saa tingida lapsele makstava elatise ebapiisavust, kuivõrd selline eelistus olukorras, kus vanem on kohustatud seadusest tulenevalt oma last kasvatama ja ülal pidama, ei ole kooskõlas seadusega. Lapse huvi ei ole ega tohi olla mingilgi määral seatud halvemasse olukorda võrreldes teistele isikutele võlgade maksmisega. Kui laenud olid võetud perekonna huvides, võivad pooled jagada oma ühisvara, s.h kohustused.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist kohtulahendi alusel.

Kostja poolt esitatud konto väljavõte kohaselt (tl 32) tasus ta 2010.a jaanuaris laste peale kokku 2400 krooni, 2010.a veebruaris 4 350 krooni. Kohus on juba tuvastanud, et poolte poja vajadused moodustavad 3000 krooni kuus, tütre vajadused moodustavad 2500 krooni kuus, kokku 5500 krooni kuus, seega kostja andis oma lastele ülalpidamist ebapiisavas määras, millega rikkus ülalpidamiskohustust, mistõttu hagejal on õigus nõuda kostjalt elatise väljamõistmist kohtulahendi alusel.

Hageja palus mõista elatis kostjalt välja alates hagi esitamisest ehk alates 20.01.2010, see nõue on seadusega kooskõlas (PKS § 70 lg 1) ja kuulub rahuldamisele.

Kõigest ülalöeldust lähtudes leiab kohus, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Kohtuotsuse tegemisel kohus arvestas ka järgmised tõendid: tl-del 26-28, 62-76, 95-126.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik