2-08-52284/33 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTsiviilasi nr 2-08-52284
Legislator headnote
AI generated2-08-52284/33 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Tsiviilasi nr 2-08-52284
Full text
Tsiviilasi nr 2-08-52284
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hiie Lindmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. mai 2010 Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-52284
Tsiviilasi
Priit Kollomi hagi OÜ Emendia vastu võlgnevuse 54 000
krooni, hüvitise 34 816,10 krooni ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
hageja Priit Kollom
hageja esindaja v-adv Karina Lõhmus-Ein (Advokaadibüroo
Lillo
&
Lõhmus,
Ülikooli
4,
51003
Tartu,
e-post
karina@advokaadid.ee);
kostja OÜ Emendia (RK 10769204, asukoht Ülikooli 6a,
51003 Tartu; aadress Vabriku talu, Kõivuküla küla, Tartu vald,
Tartumaa);
kostja esindaja Heigo Petsi, e-post hpetsi@hot.ee
Kohtuistungi toimumise aeg
20. aprill 2010
Protokollija
kohtuistungisekretär Anneli Elagin
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Priit Kollomi hagi OÜ Emendia vastu osaliselt.
2. Välja mõista OÜ-lt Emendia Priit Kollomi kasuks tasu 30 000 (kolmkümmend tuhat)
krooni, hüvitis 34 816 (kolmkümmend neli tuhat kaheksasada kuusteist) krooni ja 10 senti
ning viivis 13 582 (kolmteist tuhat viissada kaheksakümmend kaks) krooni ja 39 senti.
3. Välja mõista OÜ-lt Emendia Priit Kollomi kasuks viivis protsendina tasunõudelt 30 000
krooni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) alates
12.05.2010 kuni tasunõude täitmiseni. Viivisenõue kokku ei või ületada tasunõuet.
4. Jätta Priit Kollomi menetluskulud 73% ulatuses OÜ Emendia kanda ja OÜ Emendia
menetluskulud 27% ulatuses Priit Kollomi kanda.
Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist
lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud
lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt
2(7)
näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses
kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja
kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt
käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6).
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda
apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega
kirjalikus menetluses.
Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).
Hageja nõue ja põhjendused (tl 9-13)
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid FIE Priit Kollom ja OÜ Emendia 2005. aasta alguses suulise
töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja paigaldama OÜ-le Metsamaakler kuuluvale kinnistule
asukohaga Sojamaa küla, Tartu vald ajutise elektrikilbi. Pärast ajutise elektrikilbi paigutamist ja
hagejale teostatud tööde eest tasumist soovis kostja tellida hagejalt kõik eelnimetatud kinnistule
ehitatava autoremonditöökoja elektritööd. Kostja esitatud joonise alusel tegi hageja tööde
teostamiseks hinnapakkumise, mille kohaselt oli ta nõus tööd teostama 30 000 krooni eest.
Samas leppisid pooled kokku, et tööde teostamiseks vajalikud materjalid muretseb hageja, kuid
nende eest tasub kostja. 2005. aasta juuni alguses esitas kostja hagejale ehitise elektrikilpide
projekti, muude tööde osas kostja hagejale projekte ei andnud. Pärast tööde alustamist selgus, et
elektrikilpide projekti alusel ei saanud töid teostada, sest see ei vastanud remonditöökoja
elektritarbimise vajadusele. Projekti koostaja OÜ Tartu EKE Projekt viis elektrikilpide projekti
sisse muudatused. Tööde käigus ilmnes, et lisaks eelnevalt kokkulepitud töödele on vaja teostada
elektritöödega seotud lisatöid, mida hageja ja kostja esialgne kokkulepe ei sisaldanud.
Elektrikilpide projekti täiendusest tulenevalt suurenes samuti teostatavate tööde maht.
Täiendavate tööde tegemise vajadusest tulenevalt pidi kostja tasuma hagejale lisaks kokkulepitud
30 000 kroonile 24 000 krooni, kokku 54 000 krooni. Kokkulepitud tööde teostamiseks vajalikud
materjalid muretses hageja Johann Kuke Elektrikaupadest, kust väljastatud arved edastas hageja
kostjale. Kostja tasus nimetatud arvetest arved nr 81-VK, 150-VK, 199-VK ja 218-VK, arveid nr
272-VK ja 294-VK kostja ei tasunud. Kuna Johann Kuke Elektrikaubad oli hageja
koostööpartner ja elektritööde teostamiseks vajalike materjalide ostmise oli korraldanud hageja,
tasus hageja perioodil veebruar 2006 kuni veebruar 2007 arved nr 272-VK ja 294-VK, kokku
summas 34 816,10 krooni, kostja eest ise. Hageja lõpetas tööd Tartumaal Tartu vallas Sojamaa
külas asuval objektil 31. juuliks 2005. 19.-22. septembril 2005 teostatud tehnilise kontrolli
tulemusel väljastas AS Elektrikontrollikeskus OÜ Eesti Metsamaakler remonditöökojale
elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistuse.
Pärast hageja poolt tööde lõpetamist ei esitanud kostja hagejale pretensioone teostatud tööde
kohta. 2005. aasta oktoobris väljastas hageja teostatud tööde eest kostjale arve nr 154 summas
54 000 krooni. Nimetatud arve on kostja poolt senini tasumata. 31. mail 2007 saatis hageja
kostjale kirja, kus palus kostjal täita oma lepingulisi kohustusi ja tasuda hiljemalt 7. juuniks 2007
võlgnevused, kuid kostja nimetatud kirjale ei vastanud ning pole tänaseni võlgnevust
likvideerinud. Priit Kollom nõuab hagis OÜ Emendia vastu VÕS §-de 635 lg 1; 637 lg 1; 76 lg 1;
100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 1041 alusel võlgnevuse 54 000 krooni, hüvitise
34 816,10 krooni ja viivise väljamõistmist.
3(7)
Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad arvest nr 127 (tl 14), hinnapakkumise
aluseks olnud joonisest (tl 15), elektrikilpide joonistest (tl 37-38), koondarvetest nr 81-VK, 150-
VK, 199-VK, 218-VK, 272-VK, 294-VK (tl 16-26), kviitungitest kassa sissetuleku orderile nr 23
(06.02.2006), nr 127 (01.06.2006), nr 131 (12.06.2006), nr 165 (06.07.2006), nr 229
(10.10.2006) (tl 27-29), elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistusest (tl 30-36).
Kostja vastuväited hagile (tl 57-58, 90-92, 106-108)
Kostja tunnistas 29.12.2008 kirjalikus vastuses hagi osaliselt 4100 krooni ulatuses ja sellelt
summalt arvestatavat viivitusintressi nõuet. Kostja esitas hagile järgnevad vastuväited:
1. Hageja poolt elektripaigaldise ehitamise eest nõutav tasu suurus on vale ja ebamõistlikult suur.
Algse projekti alusel lepiti kokku tasu suuruseks 12 000 krooni, kuid hiljem vähendati seda 9000
kroonini, sest remondihallis paigaldati 30 lambi asemel vaid 6 lampi. Kostja esitas Sojamaa
remonditöökoja elektritööde teostamiseks hinnapäringuid, millest on kirjalikult säilinud FIE J.K.
vastus, et elektritööde hinnaks on 15 000 krooni ning oleks majanduslikult ebamõistlik eeldada,
et hageja oleks kostjaga kokku leppinud suuremas töö hinnas. Elektri- jm ehitustööde osas kehtib
üldteadaolevalt tava, et tellitud tööd tehakse projektipõhiselt (tööde tellimus) ja töövõtja poolt
tehtud hinnapakkumise (tööde maksumus) alusel. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi dokumenti
teostatud elektritööde kohta ega mistahes muid tõendeid töövõtulepingu objekti ja selle
maksumuse osas. Pädev töö tegija peab dokumenteerima ehitustööd. Hagejal puudus vastav
pädevus, mistõttu ta ei saanud sellist elektritööd teha. Kostja on palunud hagejal teha teatud
abitöid, mis on teostatavad ehitusprojekti alusel ja mille puhul ei ole vajalik pädevustunnistus
(nagu ajutine elektrikilp). Hagejal oli 2005 alguses sõlmitud suuline töövõtuleping OÜ-ga Eesti
Metsamaakler. Kostjal tekib põhjendatud küsimus, kas hageja tegi kõik väidetud tööd kostjale
või kolmandale isikule. Hageja väitel alustati töid 25. märtsil ja lõpetati 31. juulil. Hageja on
esitanud arveid materjalide ostu kohta enne ja pärast lepingu sõlmimist ja lõppemist.
2. VÕS § 101 lg 1 p 5 alusel alandas kosta ühepoolselt varem kokkulepitud hinda. Hageja ei
teostanud töid nõuetekohaselt ning töös esinesid puudused: remondihallis tuli elektrijuhtmed
uuesti kinnitada, sest hageja poolt paigaldatud kinnitused ei pidanud elektrikaabli raskusele
vastu, teisel korrusel elektrijuhtmete ja seinakontaktide paigaldus ei vastanud projektile.
Eelnimetatud rikkumisele viidates alandas kostja kokkulepitud tasu 1500 krooni võrra. Seega
kuulus kostja poolt hagejale tasumisele 7500 krooni, millest käesolevaks hetkeks on hagejale
tasutud arve nr 127 alusel töörahana 3400 krooni ja võlgnevus on 4100 krooni.
3. Kostja ei tunnista hageja täiendavat 24 000 krooni nõuet lisatööde eest, milleks olid
soojusvahetite elektrisüsteemide ehitus, autotõstuki süsteemi renoveerimine, katla seadmete
kaabeldus ja ühendamine, riietusruumide ventilatsiooni elektrisüsteemi ehitus ja elektrikilpide
jooniste tegemine. Samas asjas on hageja juba kohtu poole pöördunud (tsiviilasi nr 2-05-23850),
esitades hagi OÜ Eesti Metsamaakler vastu, kus OÜ Emendia kaasati menetlusse kaaskostjana.
Varemesitatud hagiavalduses ei ole lisatöid märgitud. Selle asemel on välisvalgustite paigaldus,
kusjuures tööde maksumuseks on näidatud 24 500 krooni, mis on sama suurusjärk käesolevas
hagiavalduses märgitud lisatööde eest nõutava tasuga. Välisvalgustite paigaldamiseks ja
lisatööde teostamiseks ei ole hageja ja kostja vahel kokkuleppeid sõlmitud.
4. Hageja poolt esitatud alusetu rikastumise nõue on alusetu ja tõendamata. Kostja ei ole
volitanud hagejat kostja nimel Johann Kuke Elektrikaupadest kaupu tellima. Hagiavaldusele
lisatud FIE Johann Kukk arveid ei ole kostja aktsepteerinud. Et kostja on tasunud osaliselt hageja
poolt kohtule esitatud arveid, ei tõenda fakti, et kõik kohtule esitatud arved on kostja poolt
tellitud tööde kohta ega konkreetselt remonditöökoja elektritööde tegemist. Esitatud arved
võivad olla kolmandatele isikutele tehtavate tööde materjalide arved. Hageja on ise kinnitanud,
et sel perioodil oli tal ka teisi lepinguobjekte. OÜ-le Eesti Metsamaakler 09.09.2005 esitatud
arve nr 148 kajastab tehtud töödena autotõstuki automaatikat ja välisvalgustuse paigaldamist,
mis esinevad käesolevas kohtuasjas nõude koosseisus. Hageja nõuab teistkordselt kolmandale
isikule tehtud tööde kinnimaksmist kostja poolt. Samuti palub kostja kohaldada alusetust
4(7)
rikastumisest tulenevale nõudele aegumist TsÜS § 151 lg 1 alusel, mille järgi on nõude
aegumine kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust
rikastumisest tulenev nõue. Hageja on avaldanud, et tööd lõpetati 31. juuliks 2005. Hageja pidi
igal juhul olema teadlik asjaolust, et üleantava kauba hankis ta omal riisikol. Seega tuleb alusetu
rikastumise nõude aegumistähtaega hakata arvestama kauba üleandmise momendist, mis hagi
kohtusse esitamise hetkel on ületanud kolme aastat.
Kostja esitas vastuväidete tõendamiseks koopiad FIE J.K. hinnapakkumisest (tl 60), arvest nr
127 (tl 61), Priit Kollomi hagiavaldusest OÜ Eesti Metsamaakler vastu (tl 62-63), 01.03.2005
koondarvest nr 81-VK (tl 93), 09.09.2005 arvest nr 148 (tl 94), Priit Kollomi hagiavaldusest OÜ
Eesti Metsamaakler vastu (tl 95-98).
Kohtu poolt tehtud järeldused ja põhjendused ning menetluskulude jaotus
1. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja sõlmisid 2005. aasta alguses suulise
töövõtulepingu, mille kohaselt hageja pidi teostama OÜ-le Metsamaakler kuuluva
autoremonditöökoja elektritööd asukohaga Sojamaa küla, Tartu vald. Poolte vahel on vaidlus
hageja poolt kostjale teostatud elektritööde mahu ja makstava tasu üle.
2.1. Hageja esitas nõude lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmise nõudes Võlaõigusseaduse
(VÕS) § 635 lg 1 ja § 637 lg 3 alusel. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks
isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu
kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 1
kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele
tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.
Hageja väitel oli elektripaigaldise eest kostjaga kokku lepitud tasu 30 000 krooni ja sellele lisaks
täiendavate tööde tegemise vajadusest tulenevalt 24 000 krooni, kokku 54 000 krooni. AS
Elektrikontrollikeskus
poolt
22.09.2005
väljastatud
elektripaigaldise
nõuetekohasuse
tunnistusega (tl 30-36) on tõendatud, et OÜ-le Eesti Metsamaakler kuuluvale remonditöökoja
elektripaigaldisele aadressil Sojamaa küla Tartu vald on tehtud kasutuselevõtule eelnev tehniline
kontroll ja elektripaigaldis vastab kehtestatud nõuetele ja selle võib ettenähtud otstarbel
kasutamiseks pingestada. Hageja väitel oli tal õigus tegutseda ja ta tegutses Hillar Kollomi
pädevustunnistuse alusel. Tunnistaja Margus Kollomi ütlustega (tl 157-160) on tõendatud, et
Priit Kollom teostas OÜ-le Eesti Metsamaakler kuuluvas autoremonditöökojas Sojamaa külas
elektritöid ja tunnistaja käis tal nädala õhtuti abis lampe paigaldamas. Lampe oli kümneid.
Kostja on esitanud hageja tööde mahu kohta vastuväite, et palus hagejal teha vaid teatud abitöid,
mis on teostatavad ehitusprojekti alusel ja mille puhul ei ole vajalik pädevustunnistus (nagu
ajutine elektrikilp), kuid kostja ei ole kohtule nimetanud isikut, kes siis teostas ülejäänud ja
tervikuna remonditöökoja elektripaigaldise ehitustööd, mille kohta on 22.09.2005 AS
Elektrikontrollikeskus väljastanud nõuetekohasuse tunnistuse nr 742-3 ja kellele kostja oleks
nende tööde eest tasunud. Elektripaigaldise kasutuselevõtule eelneva tehnilise kontrolli aruandes
on elektripaigaldise projekteerijaks märgitud OÜ Tartu EKE Projekt ja ehitajaks FIE Priit
Kollom. Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et Tartu vallas Sojamaa külas
autoremonditöökoja siseelektritööd on teostatud hageja Priit Kollomi poolt. Kostja on esitanud
veel vastuväite, et hagejal oli 2005 alguses sõlmitud suuline töövõtuleping ka OÜ-ga Eesti
Metsamaakler ja on küsitav milliseid töid tegi hageja kostjale ja milliseid OÜ-le Eesti
Metsamaakler. Hageja väitel paigaldas ta OÜ-ga Eesti Metsamaakler sõlmitud töövõtulepingu
alusel ainult remonditöökoja välisvalgustuse. Nimetatud hageja väidet kinnitavad tema poolt
kohtule esitatud hagiavaldus käesolevas asjas OÜ Emendia vastu ja eraldiseisva hagina esitatud
hagiavaldus OÜ Eesti Metsamaakler vastu (tl 95-98), milles hageja nõuab tasu
välisvalgustussüsteemi ehitustööde eest.
5(7)
TsMS § 293 lg 1 alusel määras kohus hageja taotlusel 2005. aastal elektripaigaldise ehitamise
tavalise tasu suuruse kindlaks tegemiseks ekspertiisi. Ekspert Vello Vare on 15.01.2010
arvamuses (tl 143-144) jõudnud järeldusele, et Sojamaa külas Tartu vallas elektripaigaldise
tööraha on 35 000 krooni. Kostja väitel ei saanud kokkulepitud tasu olla suurem kui 15 000
krooni, milline oli talle esitatud J.K. hinnapakkumine. Kohtule ei ole teada, millised andmed olid
J.K. esitatud hinnapakkumise aluseks. Hageja väitel oli tema hinnapakkumise aluseks töökoja
põhiplaan-joonis
(tl
15).
Arvestades,
et
hageja
nõutav
tasu
ühtib
ligilähedaselt
eksperdiarvamuses antud tasu suurusega ja nähtuvalt eksperdiarvamusest oli tegemist
suuremahuliste elektritöödega remonditöökoja kahel korrusel 11 ruumis ja abiruumides, loeb
kohus hageja nõutava tasu 30 000 krooni remonditöökoja elektripaigaldise ehitamise eest
makstava tavalise tasu suuruseks. Hageja tasunõuet ei muuda alusetuks asjaolu, et hageja ei ole
kostjale esitanud pädevustunnistust ega arvet, sest nähtuvalt asja materjalidest on hageja
teostanud töö OÜ Tartu EKE Projekt koostatud projektide alusel ning töö tegemise ja tasu
maksmise aluseks on pooltevaheline töövõtuleping.
2.2. Kohus leiab, et täiendavate tööde tegemise vajadusest tulenevat 24 000 krooni tasu nõuet ei
ole hageja tõendanud. VÕS § 639 lg 1 ja lg 2 kohaselt, kui ka eeldada, et poolte vahel oli
mittesiduv eelarve, tulnuks eelarve taolisest olulisest ületamisest (80%) tellijale viivitamata
teatada, teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses,
milles tellija on alusetult rikastunud, kusjuures lg 3 kohaselt on tellijal leping eelarve ületamise
tõttu õigus öelda üles ja ta ei pea maksma eelarvet ületavat tasu. Hageja ei ole tõendanud, et ta
oleks kostjale teatanud taolises olulises ulatuses tööde teostamise vajaduse ületamisest võrreldes
esialgselt kokkulepituga. Eksperdiarvamuses antud hinnang tööraha suuruse kohta ei anna
kohtule samuti alust arvata, et kostja oleks alusetult rikastunud. Lisaks eeltoodule tõendab kohtu
arvates usaldusväärselt poolte vahel täiendavate tööde tegemiseks kokkuleppe puudumist hageja
enda esialgne hagiavaldus kohtule 2005. aastal tsiviilasi nr 2-05-23850 (tl 62-63), kus hageja ei
märgi remonditöökoja elektritööde teostamisel täiendavate tööde olemasolu, vaid nõuab
välisvalgustuse renoveerimise eest tasu samas suurusjärgus, so 24 500 krooni.
2.3. Töövõtja tasunõude osas näeb VÕS § 637 lg 3 ette, et tasunõue muutub sissenõutavaks töö
valmimisest. Kohus nõustub hagejaga, et hageja tasunõue muutus sissenõutavaks alates
22.09.2005, so AS Elektrikontrollikeskus poolt elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistuse
väljastamisest.
VÕS § 637 lg 5 kohaselt ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle
vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna
talle selleks võimalust. VÕS § 641 lg 1 esimeses lauses on sätestatud, et töö peab vastama
lepingutingimustele. Kuivõrd tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandustegevuses
(üldehitus ja remonditööd), kuulub kohaldamisele VÕS § 643, millest tulenevalt oli tellijal
kohustus tehtud töö viivitamatult üle vaadata või vaadata lasta. VÕS § 644 lg 1, 2 ja 3 järgi peab
tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast
seda, kui ta töö mittevastavusest teada sai või teada saama pidi, sealjuures peab oma majandus-
või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel
piisavalt täpselt kirjeldama, vastasel korral kaotab ta õiguse lepingutingimuste mittevastavusele
tugineda.
Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale teatanud töö lepingutingimustele mittevastavusest,
mistõttu on ainetud kostja vastuväited hinna alandamisest töö lepingutingimustele mittevastavuse
tõttu. AS Elektrikontrollikeskus poolt väljastatud elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistusest
nähtub, et olulisemaid puudusi ei esinenud ja elektripaigaldis vastab kehtestatud nõuetele. Kohus
leiab, et kostja poolt 25.03.2005 arve nr 127 alusel elektritöö eest tasutud 3400 krooni ei ole
põhjendatud arvata vaidlusaluse töövõtulepingu alusel teostatud töö eest tasu katteks, kuna
viidatud arve on esitatud hageja poolt kostjale eraldi kokku lepitud töö - ajutise elektrikilbi
paigaldamise – ja kasutatud materjalide eest.
6(7)
Eeltoodu põhjal loeb kohus tõendatuks, et hageja on töövõtulepingu alusel teostatud töö üle
andnud ning kostja on töö vastu võtnud ja tunnistanud töö lepingule vastavaks, seega on kostjal
tekkinud töövõtulepingu alusel tasu maksmise kohustus. Kohus mõistab OÜ-lt Emendia Priit
Kollomi kasuks välja tasu 30 000 krooni.
3. Hageja nõuab ühtlasi kulutuste hüvitamist, mis tal tekkisid seoses Johann Kuke
Elektrikaupadest kostja tellimuse täitmiseks ostetud kaupade eest tasumisega, kuna kostja jättis
esitatud arved tasumata.
VÕS § 1041 kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega
kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist
niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu
kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi.
Hageja väitel muretses remonditöökoja elektripaigaldise ehitamiseks vajalikud materjalid hageja
ise Johann Kuke Elektrikaupadest, kust väljastatud arved edastas hageja kostjale. Kostja tasus
nimetatud arvetest arved nr 81-VK, 150-VK, 199-VK ja 218-VK (summas 28 991,40 krooni).
Arveid nr 272-VK ja 294-VK summas 34 816,10 krooni kostja ei tasunud. Kuna Johann Kuke
Elektrikaubad oli hageja koostööpartner ja elektritööde teostamiseks vajalike materjalide ostmise
oli korraldanud hageja, tasus hageja perioodil veebruar 2006 kuni veebruar 2007 arved nr 272-
VK ja 294-VK, kokku summas 34 816,10 krooni, kostja eest ise. Kohus leiab, et kostja poolt
hageja võetud materjali eest esitatud kuuest arvest nelja tasumist Johann Kuke Elektrikaupadele,
on alust käsitleda töövõtulepingu täitmise raames VÕS § 29 lg 4 ja lg 5 p-de 3 ja 6 alusel poolte
praktikana. Hageja poolt kohtuasjas esitatud arvete summa koos käibemaksuga 63 808,20 krooni
ei ületa Vello Vare eksperdiarvamuses antud hinnangut remonditöökoja elektrimaterjali (kaubad,
lisamaterjalid, kaabel) maksumuse kohta kokku koos käibemaksuga 75 190,78 krooni. Nähtuvalt
eksperdiarvamusest on ekspert hinna määramisel aluseks võtnud 2005 kaubanduse hinnakirja ja
objekti ülevaatusel materjali nimekirja ruumide kaupa ning kohtul ei ole alust kahelda eksperdi
teadmistes ja kogemustes elektripaigaldiste alal ja antud arvamuse õigsuses.
Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja nõue on TsÜS § 151 lg 1 alusel aegunud, mille
järgi on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumine kolm aastat ajast, mil õigustatud isik
teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Nähtuvalt
kviitungitest sissetuleku orderile (tl 27-29) on hageja kostja eest tasunud arved nr 294-VK ja
272-VK Johann Kuke Elektrikaupadele summas 34 816,80 krooni perioodil 6. veebruar 2006
kuni 10. oktoober 2006. Seega sai hageja teada, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue
hageja vastu kõige varasemalt esimese summa tasumisest, so 6. veebruaril 2006, mil hageja
kostja kohustuse osaliselt täitis ja toimus tema vara vähenemine. Hagi on esitatud kohtule
31. juulil 2008, mil ei olnud möödunud TsÜS §-s 151 lg 1 sätestatud nõude aegumise tähtaeg
kolm aastat.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et OÜ-lt Emendia tuleb Priit Kollomi kasuks välja mõista
hüvitis tehtud kulutuste katteks nõutud summas 34 816,10 krooni.
4. Hageja taotles kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis tasunõudelt alates
22. september 2005 kuni 20. aprill 2010 summas 24 746,58 krooni ja lisanduv viivis.
VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja
nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni
kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub
seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lõige 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või
lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa
Euroopa Keskpanga
põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari
ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist tasumata nõudelt 30 000 krooni
alates 22.09.2005.
7(7)
Viivis perioodil 22.09.2005 kuni 11.05.2010 (so otsuse tegemise aja seisuga) on ajavahemikus
22.09.2005-31.12.2005 739,73 krooni (30 000 krooni × 9% × 100 päeva/365 päeva), 01.01.2006-
30.06.2006 1376,09 krooni (30 000 krooni × 9,25% × 181 päeva/365 päeva), 01.07.2006-
31.12.2006 1474,52 krooni (30 000 krooni × 9,75% × 184 päeva/365 päeva), 01.01.2007-
30.06.2007 1562,05 krooni (30 000 krooni × 10,50% × 181 päeva/365 päeva), 01.07.2007-
09.12.2008 4773,70 krooni (30 000 krooni × 11% × 528 päeva/365 päeva), 10.12.2008-
30.06.2009 1585,07 krooni (30 000 krooni × 9,50% × 203 päeva/365 päeva) ja 01.07.2009-
11.05.2010 2071,23 krooni (30 000 krooni × 8% × 315 päeva/365 päeva), kokku 13 582,39
krooni.
Hageja taotles kostjalt TsMS § 367 alusel välja mõista viivis seadusest tulenevas viivise määras
kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kostjalt tuleb alates 12.05.2010 välja mõista viivis VÕS
§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus peab põhjendatuks
mõista kostjalt välja viivis kokku mitte suuremas summas kui tasunõue.
5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt
hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei
jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi põhinõude
osas osaliselt, so ~73% ulatuses nõudest, jätab hageja menetluskulud 73% ulatuses kostja kanda
ja kostja menetluskulud 27% ulatuses hageja kanda.
Kohtunik