Legislator Case Law & Legislation
2-08-52284/33 AI generated

2-08-52284/33 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-08-52284/33
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tsiviilasi nr 2-08-52284

Legislator headnote

AI generated

2-08-52284/33 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Tsiviilasi nr 2-08-52284

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-08-52284

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. mai 2010 Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-52284

Tsiviilasi

Priit Kollomi hagi OÜ Emendia vastu võlgnevuse 54 000

krooni, hüvitise 34 816,10 krooni ja viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Priit Kollom

hageja esindaja v-adv Karina Lõhmus-Ein (Advokaadibüroo

Lillo

&

Lõhmus,

Ülikooli

4,

51003

Tartu,

e-post

karina@advokaadid.ee);

kostja OÜ Emendia (RK 10769204, asukoht Ülikooli 6a,

51003 Tartu; aadress Vabriku talu, Kõivuküla küla, Tartu vald,

Tartumaa);

kostja esindaja Heigo Petsi, e-post hpetsi@hot.ee

Kohtuistungi toimumise aeg

20. aprill 2010

Protokollija

kohtuistungisekretär Anneli Elagin

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Priit Kollomi hagi OÜ Emendia vastu osaliselt.

2. Välja mõista OÜ-lt Emendia Priit Kollomi kasuks tasu 30 000 (kolmkümmend tuhat)

krooni, hüvitis 34 816 (kolmkümmend neli tuhat kaheksasada kuusteist) krooni ja 10 senti

ning viivis 13 582 (kolmteist tuhat viissada kaheksakümmend kaks) krooni ja 39 senti.

3. Välja mõista OÜ-lt Emendia Priit Kollomi kasuks viivis protsendina tasunõudelt 30 000

krooni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) alates

12.05.2010 kuni tasunõude täitmiseni. Viivisenõue kokku ei või ületada tasunõuet.

4. Jätta Priit Kollomi menetluskulud 73% ulatuses OÜ Emendia kanda ja OÜ Emendia

menetluskulud 27% ulatuses Priit Kollomi kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud

lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt

2(7)

näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused (tl 9-13)

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid FIE Priit Kollom ja OÜ Emendia 2005. aasta alguses suulise

töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja paigaldama OÜ-le Metsamaakler kuuluvale kinnistule

asukohaga Sojamaa küla, Tartu vald ajutise elektrikilbi. Pärast ajutise elektrikilbi paigutamist ja

hagejale teostatud tööde eest tasumist soovis kostja tellida hagejalt kõik eelnimetatud kinnistule

ehitatava autoremonditöökoja elektritööd. Kostja esitatud joonise alusel tegi hageja tööde

teostamiseks hinnapakkumise, mille kohaselt oli ta nõus tööd teostama 30 000 krooni eest.

Samas leppisid pooled kokku, et tööde teostamiseks vajalikud materjalid muretseb hageja, kuid

nende eest tasub kostja. 2005. aasta juuni alguses esitas kostja hagejale ehitise elektrikilpide

projekti, muude tööde osas kostja hagejale projekte ei andnud. Pärast tööde alustamist selgus, et

elektrikilpide projekti alusel ei saanud töid teostada, sest see ei vastanud remonditöökoja

elektritarbimise vajadusele. Projekti koostaja OÜ Tartu EKE Projekt viis elektrikilpide projekti

sisse muudatused. Tööde käigus ilmnes, et lisaks eelnevalt kokkulepitud töödele on vaja teostada

elektritöödega seotud lisatöid, mida hageja ja kostja esialgne kokkulepe ei sisaldanud.

Elektrikilpide projekti täiendusest tulenevalt suurenes samuti teostatavate tööde maht.

Täiendavate tööde tegemise vajadusest tulenevalt pidi kostja tasuma hagejale lisaks kokkulepitud

30 000 kroonile 24 000 krooni, kokku 54 000 krooni. Kokkulepitud tööde teostamiseks vajalikud

materjalid muretses hageja Johann Kuke Elektrikaupadest, kust väljastatud arved edastas hageja

kostjale. Kostja tasus nimetatud arvetest arved nr 81-VK, 150-VK, 199-VK ja 218-VK, arveid nr

272-VK ja 294-VK kostja ei tasunud. Kuna Johann Kuke Elektrikaubad oli hageja

koostööpartner ja elektritööde teostamiseks vajalike materjalide ostmise oli korraldanud hageja,

tasus hageja perioodil veebruar 2006 kuni veebruar 2007 arved nr 272-VK ja 294-VK, kokku

summas 34 816,10 krooni, kostja eest ise. Hageja lõpetas tööd Tartumaal Tartu vallas Sojamaa

külas asuval objektil 31. juuliks 2005. 19.-22. septembril 2005 teostatud tehnilise kontrolli

tulemusel väljastas AS Elektrikontrollikeskus OÜ Eesti Metsamaakler remonditöökojale

elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistuse.

Pärast hageja poolt tööde lõpetamist ei esitanud kostja hagejale pretensioone teostatud tööde

kohta. 2005. aasta oktoobris väljastas hageja teostatud tööde eest kostjale arve nr 154 summas

54 000 krooni. Nimetatud arve on kostja poolt senini tasumata. 31. mail 2007 saatis hageja

kostjale kirja, kus palus kostjal täita oma lepingulisi kohustusi ja tasuda hiljemalt 7. juuniks 2007

võlgnevused, kuid kostja nimetatud kirjale ei vastanud ning pole tänaseni võlgnevust

likvideerinud. Priit Kollom nõuab hagis OÜ Emendia vastu VÕS §-de 635 lg 1; 637 lg 1; 76 lg 1;

100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 1041 alusel võlgnevuse 54 000 krooni, hüvitise

34 816,10 krooni ja viivise väljamõistmist.

3(7)

Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad arvest nr 127 (tl 14), hinnapakkumise

aluseks olnud joonisest (tl 15), elektrikilpide joonistest (tl 37-38), koondarvetest nr 81-VK, 150-

VK, 199-VK, 218-VK, 272-VK, 294-VK (tl 16-26), kviitungitest kassa sissetuleku orderile nr 23

(06.02.2006), nr 127 (01.06.2006), nr 131 (12.06.2006), nr 165 (06.07.2006), nr 229

(10.10.2006) (tl 27-29), elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistusest (tl 30-36).

Kostja vastuväited hagile (tl 57-58, 90-92, 106-108)

Kostja tunnistas 29.12.2008 kirjalikus vastuses hagi osaliselt 4100 krooni ulatuses ja sellelt

summalt arvestatavat viivitusintressi nõuet. Kostja esitas hagile järgnevad vastuväited:

1. Hageja poolt elektripaigaldise ehitamise eest nõutav tasu suurus on vale ja ebamõistlikult suur.

Algse projekti alusel lepiti kokku tasu suuruseks 12 000 krooni, kuid hiljem vähendati seda 9000

kroonini, sest remondihallis paigaldati 30 lambi asemel vaid 6 lampi. Kostja esitas Sojamaa

remonditöökoja elektritööde teostamiseks hinnapäringuid, millest on kirjalikult säilinud FIE J.K.

vastus, et elektritööde hinnaks on 15 000 krooni ning oleks majanduslikult ebamõistlik eeldada,

et hageja oleks kostjaga kokku leppinud suuremas töö hinnas. Elektri- jm ehitustööde osas kehtib

üldteadaolevalt tava, et tellitud tööd tehakse projektipõhiselt (tööde tellimus) ja töövõtja poolt

tehtud hinnapakkumise (tööde maksumus) alusel. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi dokumenti

teostatud elektritööde kohta ega mistahes muid tõendeid töövõtulepingu objekti ja selle

maksumuse osas. Pädev töö tegija peab dokumenteerima ehitustööd. Hagejal puudus vastav

pädevus, mistõttu ta ei saanud sellist elektritööd teha. Kostja on palunud hagejal teha teatud

abitöid, mis on teostatavad ehitusprojekti alusel ja mille puhul ei ole vajalik pädevustunnistus

(nagu ajutine elektrikilp). Hagejal oli 2005 alguses sõlmitud suuline töövõtuleping OÜ-ga Eesti

Metsamaakler. Kostjal tekib põhjendatud küsimus, kas hageja tegi kõik väidetud tööd kostjale

või kolmandale isikule. Hageja väitel alustati töid 25. märtsil ja lõpetati 31. juulil. Hageja on

esitanud arveid materjalide ostu kohta enne ja pärast lepingu sõlmimist ja lõppemist.

2. VÕS § 101 lg 1 p 5 alusel alandas kosta ühepoolselt varem kokkulepitud hinda. Hageja ei

teostanud töid nõuetekohaselt ning töös esinesid puudused: remondihallis tuli elektrijuhtmed

uuesti kinnitada, sest hageja poolt paigaldatud kinnitused ei pidanud elektrikaabli raskusele

vastu, teisel korrusel elektrijuhtmete ja seinakontaktide paigaldus ei vastanud projektile.

Eelnimetatud rikkumisele viidates alandas kostja kokkulepitud tasu 1500 krooni võrra. Seega

kuulus kostja poolt hagejale tasumisele 7500 krooni, millest käesolevaks hetkeks on hagejale

tasutud arve nr 127 alusel töörahana 3400 krooni ja võlgnevus on 4100 krooni.

3. Kostja ei tunnista hageja täiendavat 24 000 krooni nõuet lisatööde eest, milleks olid

soojusvahetite elektrisüsteemide ehitus, autotõstuki süsteemi renoveerimine, katla seadmete

kaabeldus ja ühendamine, riietusruumide ventilatsiooni elektrisüsteemi ehitus ja elektrikilpide

jooniste tegemine. Samas asjas on hageja juba kohtu poole pöördunud (tsiviilasi nr 2-05-23850),

esitades hagi OÜ Eesti Metsamaakler vastu, kus OÜ Emendia kaasati menetlusse kaaskostjana.

Varemesitatud hagiavalduses ei ole lisatöid märgitud. Selle asemel on välisvalgustite paigaldus,

kusjuures tööde maksumuseks on näidatud 24 500 krooni, mis on sama suurusjärk käesolevas

hagiavalduses märgitud lisatööde eest nõutava tasuga. Välisvalgustite paigaldamiseks ja

lisatööde teostamiseks ei ole hageja ja kostja vahel kokkuleppeid sõlmitud.

4. Hageja poolt esitatud alusetu rikastumise nõue on alusetu ja tõendamata. Kostja ei ole

volitanud hagejat kostja nimel Johann Kuke Elektrikaupadest kaupu tellima. Hagiavaldusele

lisatud FIE Johann Kukk arveid ei ole kostja aktsepteerinud. Et kostja on tasunud osaliselt hageja

poolt kohtule esitatud arveid, ei tõenda fakti, et kõik kohtule esitatud arved on kostja poolt

tellitud tööde kohta ega konkreetselt remonditöökoja elektritööde tegemist. Esitatud arved

võivad olla kolmandatele isikutele tehtavate tööde materjalide arved. Hageja on ise kinnitanud,

et sel perioodil oli tal ka teisi lepinguobjekte. OÜ-le Eesti Metsamaakler 09.09.2005 esitatud

arve nr 148 kajastab tehtud töödena autotõstuki automaatikat ja välisvalgustuse paigaldamist,

mis esinevad käesolevas kohtuasjas nõude koosseisus. Hageja nõuab teistkordselt kolmandale

isikule tehtud tööde kinnimaksmist kostja poolt. Samuti palub kostja kohaldada alusetust

4(7)

rikastumisest tulenevale nõudele aegumist TsÜS § 151 lg 1 alusel, mille järgi on nõude

aegumine kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust

rikastumisest tulenev nõue. Hageja on avaldanud, et tööd lõpetati 31. juuliks 2005. Hageja pidi

igal juhul olema teadlik asjaolust, et üleantava kauba hankis ta omal riisikol. Seega tuleb alusetu

rikastumise nõude aegumistähtaega hakata arvestama kauba üleandmise momendist, mis hagi

kohtusse esitamise hetkel on ületanud kolme aastat.

Kostja esitas vastuväidete tõendamiseks koopiad FIE J.K. hinnapakkumisest (tl 60), arvest nr

127 (tl 61), Priit Kollomi hagiavaldusest OÜ Eesti Metsamaakler vastu (tl 62-63), 01.03.2005

koondarvest nr 81-VK (tl 93), 09.09.2005 arvest nr 148 (tl 94), Priit Kollomi hagiavaldusest OÜ

Eesti Metsamaakler vastu (tl 95-98).

Kohtu poolt tehtud järeldused ja põhjendused ning menetluskulude jaotus

1. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja sõlmisid 2005. aasta alguses suulise

töövõtulepingu, mille kohaselt hageja pidi teostama OÜ-le Metsamaakler kuuluva

autoremonditöökoja elektritööd asukohaga Sojamaa küla, Tartu vald. Poolte vahel on vaidlus

hageja poolt kostjale teostatud elektritööde mahu ja makstava tasu üle.

2.1. Hageja esitas nõude lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmise nõudes Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 635 lg 1 ja § 637 lg 3 alusel. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks

isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu

kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 1

kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele

tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.

Hageja väitel oli elektripaigaldise eest kostjaga kokku lepitud tasu 30 000 krooni ja sellele lisaks

täiendavate tööde tegemise vajadusest tulenevalt 24 000 krooni, kokku 54 000 krooni. AS

Elektrikontrollikeskus

poolt

22.09.2005

väljastatud

elektripaigaldise

nõuetekohasuse

tunnistusega (tl 30-36) on tõendatud, et OÜ-le Eesti Metsamaakler kuuluvale remonditöökoja

elektripaigaldisele aadressil Sojamaa küla Tartu vald on tehtud kasutuselevõtule eelnev tehniline

kontroll ja elektripaigaldis vastab kehtestatud nõuetele ja selle võib ettenähtud otstarbel

kasutamiseks pingestada. Hageja väitel oli tal õigus tegutseda ja ta tegutses Hillar Kollomi

pädevustunnistuse alusel. Tunnistaja Margus Kollomi ütlustega (tl 157-160) on tõendatud, et

Priit Kollom teostas OÜ-le Eesti Metsamaakler kuuluvas autoremonditöökojas Sojamaa külas

elektritöid ja tunnistaja käis tal nädala õhtuti abis lampe paigaldamas. Lampe oli kümneid.

Kostja on esitanud hageja tööde mahu kohta vastuväite, et palus hagejal teha vaid teatud abitöid,

mis on teostatavad ehitusprojekti alusel ja mille puhul ei ole vajalik pädevustunnistus (nagu

ajutine elektrikilp), kuid kostja ei ole kohtule nimetanud isikut, kes siis teostas ülejäänud ja

tervikuna remonditöökoja elektripaigaldise ehitustööd, mille kohta on 22.09.2005 AS

Elektrikontrollikeskus väljastanud nõuetekohasuse tunnistuse nr 742-3 ja kellele kostja oleks

nende tööde eest tasunud. Elektripaigaldise kasutuselevõtule eelneva tehnilise kontrolli aruandes

on elektripaigaldise projekteerijaks märgitud OÜ Tartu EKE Projekt ja ehitajaks FIE Priit

Kollom. Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et Tartu vallas Sojamaa külas

autoremonditöökoja siseelektritööd on teostatud hageja Priit Kollomi poolt. Kostja on esitanud

veel vastuväite, et hagejal oli 2005 alguses sõlmitud suuline töövõtuleping ka OÜ-ga Eesti

Metsamaakler ja on küsitav milliseid töid tegi hageja kostjale ja milliseid OÜ-le Eesti

Metsamaakler. Hageja väitel paigaldas ta OÜ-ga Eesti Metsamaakler sõlmitud töövõtulepingu

alusel ainult remonditöökoja välisvalgustuse. Nimetatud hageja väidet kinnitavad tema poolt

kohtule esitatud hagiavaldus käesolevas asjas OÜ Emendia vastu ja eraldiseisva hagina esitatud

hagiavaldus OÜ Eesti Metsamaakler vastu (tl 95-98), milles hageja nõuab tasu

välisvalgustussüsteemi ehitustööde eest.

5(7)

TsMS § 293 lg 1 alusel määras kohus hageja taotlusel 2005. aastal elektripaigaldise ehitamise

tavalise tasu suuruse kindlaks tegemiseks ekspertiisi. Ekspert Vello Vare on 15.01.2010

arvamuses (tl 143-144) jõudnud järeldusele, et Sojamaa külas Tartu vallas elektripaigaldise

tööraha on 35 000 krooni. Kostja väitel ei saanud kokkulepitud tasu olla suurem kui 15 000

krooni, milline oli talle esitatud J.K. hinnapakkumine. Kohtule ei ole teada, millised andmed olid

J.K. esitatud hinnapakkumise aluseks. Hageja väitel oli tema hinnapakkumise aluseks töökoja

põhiplaan-joonis

(tl

15).

Arvestades,

et

hageja

nõutav

tasu

ühtib

ligilähedaselt

eksperdiarvamuses antud tasu suurusega ja nähtuvalt eksperdiarvamusest oli tegemist

suuremahuliste elektritöödega remonditöökoja kahel korrusel 11 ruumis ja abiruumides, loeb

kohus hageja nõutava tasu 30 000 krooni remonditöökoja elektripaigaldise ehitamise eest

makstava tavalise tasu suuruseks. Hageja tasunõuet ei muuda alusetuks asjaolu, et hageja ei ole

kostjale esitanud pädevustunnistust ega arvet, sest nähtuvalt asja materjalidest on hageja

teostanud töö OÜ Tartu EKE Projekt koostatud projektide alusel ning töö tegemise ja tasu

maksmise aluseks on pooltevaheline töövõtuleping.

2.2. Kohus leiab, et täiendavate tööde tegemise vajadusest tulenevat 24 000 krooni tasu nõuet ei

ole hageja tõendanud. VÕS § 639 lg 1 ja lg 2 kohaselt, kui ka eeldada, et poolte vahel oli

mittesiduv eelarve, tulnuks eelarve taolisest olulisest ületamisest (80%) tellijale viivitamata

teatada, teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses,

milles tellija on alusetult rikastunud, kusjuures lg 3 kohaselt on tellijal leping eelarve ületamise

tõttu õigus öelda üles ja ta ei pea maksma eelarvet ületavat tasu. Hageja ei ole tõendanud, et ta

oleks kostjale teatanud taolises olulises ulatuses tööde teostamise vajaduse ületamisest võrreldes

esialgselt kokkulepituga. Eksperdiarvamuses antud hinnang tööraha suuruse kohta ei anna

kohtule samuti alust arvata, et kostja oleks alusetult rikastunud. Lisaks eeltoodule tõendab kohtu

arvates usaldusväärselt poolte vahel täiendavate tööde tegemiseks kokkuleppe puudumist hageja

enda esialgne hagiavaldus kohtule 2005. aastal tsiviilasi nr 2-05-23850 (tl 62-63), kus hageja ei

märgi remonditöökoja elektritööde teostamisel täiendavate tööde olemasolu, vaid nõuab

välisvalgustuse renoveerimise eest tasu samas suurusjärgus, so 24 500 krooni.

2.3. Töövõtja tasunõude osas näeb VÕS § 637 lg 3 ette, et tasunõue muutub sissenõutavaks töö

valmimisest. Kohus nõustub hagejaga, et hageja tasunõue muutus sissenõutavaks alates

22.09.2005, so AS Elektrikontrollikeskus poolt elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistuse

väljastamisest.

VÕS § 637 lg 5 kohaselt ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle

vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna

talle selleks võimalust. VÕS § 641 lg 1 esimeses lauses on sätestatud, et töö peab vastama

lepingutingimustele. Kuivõrd tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandustegevuses

(üldehitus ja remonditööd), kuulub kohaldamisele VÕS § 643, millest tulenevalt oli tellijal

kohustus tehtud töö viivitamatult üle vaadata või vaadata lasta. VÕS § 644 lg 1, 2 ja 3 järgi peab

tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast

seda, kui ta töö mittevastavusest teada sai või teada saama pidi, sealjuures peab oma majandus-

või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel

piisavalt täpselt kirjeldama, vastasel korral kaotab ta õiguse lepingutingimuste mittevastavusele

tugineda.

Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale teatanud töö lepingutingimustele mittevastavusest,

mistõttu on ainetud kostja vastuväited hinna alandamisest töö lepingutingimustele mittevastavuse

tõttu. AS Elektrikontrollikeskus poolt väljastatud elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistusest

nähtub, et olulisemaid puudusi ei esinenud ja elektripaigaldis vastab kehtestatud nõuetele. Kohus

leiab, et kostja poolt 25.03.2005 arve nr 127 alusel elektritöö eest tasutud 3400 krooni ei ole

põhjendatud arvata vaidlusaluse töövõtulepingu alusel teostatud töö eest tasu katteks, kuna

viidatud arve on esitatud hageja poolt kostjale eraldi kokku lepitud töö - ajutise elektrikilbi

paigaldamise – ja kasutatud materjalide eest.

6(7)

Eeltoodu põhjal loeb kohus tõendatuks, et hageja on töövõtulepingu alusel teostatud töö üle

andnud ning kostja on töö vastu võtnud ja tunnistanud töö lepingule vastavaks, seega on kostjal

tekkinud töövõtulepingu alusel tasu maksmise kohustus. Kohus mõistab OÜ-lt Emendia Priit

Kollomi kasuks välja tasu 30 000 krooni.

3. Hageja nõuab ühtlasi kulutuste hüvitamist, mis tal tekkisid seoses Johann Kuke

Elektrikaupadest kostja tellimuse täitmiseks ostetud kaupade eest tasumisega, kuna kostja jättis

esitatud arved tasumata.

VÕS § 1041 kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega

kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist

niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu

kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi.

Hageja väitel muretses remonditöökoja elektripaigaldise ehitamiseks vajalikud materjalid hageja

ise Johann Kuke Elektrikaupadest, kust väljastatud arved edastas hageja kostjale. Kostja tasus

nimetatud arvetest arved nr 81-VK, 150-VK, 199-VK ja 218-VK (summas 28 991,40 krooni).

Arveid nr 272-VK ja 294-VK summas 34 816,10 krooni kostja ei tasunud. Kuna Johann Kuke

Elektrikaubad oli hageja koostööpartner ja elektritööde teostamiseks vajalike materjalide ostmise

oli korraldanud hageja, tasus hageja perioodil veebruar 2006 kuni veebruar 2007 arved nr 272-

VK ja 294-VK, kokku summas 34 816,10 krooni, kostja eest ise. Kohus leiab, et kostja poolt

hageja võetud materjali eest esitatud kuuest arvest nelja tasumist Johann Kuke Elektrikaupadele,

on alust käsitleda töövõtulepingu täitmise raames VÕS § 29 lg 4 ja lg 5 p-de 3 ja 6 alusel poolte

praktikana. Hageja poolt kohtuasjas esitatud arvete summa koos käibemaksuga 63 808,20 krooni

ei ületa Vello Vare eksperdiarvamuses antud hinnangut remonditöökoja elektrimaterjali (kaubad,

lisamaterjalid, kaabel) maksumuse kohta kokku koos käibemaksuga 75 190,78 krooni. Nähtuvalt

eksperdiarvamusest on ekspert hinna määramisel aluseks võtnud 2005 kaubanduse hinnakirja ja

objekti ülevaatusel materjali nimekirja ruumide kaupa ning kohtul ei ole alust kahelda eksperdi

teadmistes ja kogemustes elektripaigaldiste alal ja antud arvamuse õigsuses.

Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja nõue on TsÜS § 151 lg 1 alusel aegunud, mille

järgi on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumine kolm aastat ajast, mil õigustatud isik

teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Nähtuvalt

kviitungitest sissetuleku orderile (tl 27-29) on hageja kostja eest tasunud arved nr 294-VK ja

272-VK Johann Kuke Elektrikaupadele summas 34 816,80 krooni perioodil 6. veebruar 2006

kuni 10. oktoober 2006. Seega sai hageja teada, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue

hageja vastu kõige varasemalt esimese summa tasumisest, so 6. veebruaril 2006, mil hageja

kostja kohustuse osaliselt täitis ja toimus tema vara vähenemine. Hagi on esitatud kohtule

31. juulil 2008, mil ei olnud möödunud TsÜS §-s 151 lg 1 sätestatud nõude aegumise tähtaeg

kolm aastat.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et OÜ-lt Emendia tuleb Priit Kollomi kasuks välja mõista

hüvitis tehtud kulutuste katteks nõutud summas 34 816,10 krooni.

4. Hageja taotles kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis tasunõudelt alates

22. september 2005 kuni 20. aprill 2010 summas 24 746,58 krooni ja lisanduv viivis.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lõige 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa

Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist tasumata nõudelt 30 000 krooni

alates 22.09.2005.

7(7)

Viivis perioodil 22.09.2005 kuni 11.05.2010 (so otsuse tegemise aja seisuga) on ajavahemikus

22.09.2005-31.12.2005 739,73 krooni (30 000 krooni × 9% × 100 päeva/365 päeva), 01.01.2006-

30.06.2006 1376,09 krooni (30 000 krooni × 9,25% × 181 päeva/365 päeva), 01.07.2006-

31.12.2006 1474,52 krooni (30 000 krooni × 9,75% × 184 päeva/365 päeva), 01.01.2007-

30.06.2007 1562,05 krooni (30 000 krooni × 10,50% × 181 päeva/365 päeva), 01.07.2007-

09.12.2008 4773,70 krooni (30 000 krooni × 11% × 528 päeva/365 päeva), 10.12.2008-

30.06.2009 1585,07 krooni (30 000 krooni × 9,50% × 203 päeva/365 päeva) ja 01.07.2009-

11.05.2010 2071,23 krooni (30 000 krooni × 8% × 315 päeva/365 päeva), kokku 13 582,39

krooni.

Hageja taotles kostjalt TsMS § 367 alusel välja mõista viivis seadusest tulenevas viivise määras

kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kostjalt tuleb alates 12.05.2010 välja mõista viivis VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus peab põhjendatuks

mõista kostjalt välja viivis kokku mitte suuremas summas kui tasunõue.

5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt

hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi põhinõude

osas osaliselt, so ~73% ulatuses nõudest, jätab hageja menetluskulud 73% ulatuses kostja kanda

ja kostja menetluskulud 27% ulatuses hageja kanda.

Kohtunik