3-10-346/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-10-346 Otsuse kuupäev

11. mai 2010 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Aleksander Persidski kaebus Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti pensionikomisjoni 28.01.2010 otsuse nr 6.TA28-2/550-2 tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebuse esitaja Aleksander Persidski Vastustaja Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniamet

Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so arvates 11. mai 2010. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 08.12.2009a. esitas Aleksander Persidski Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniametile avalduse 1991.aastast kuni 2009.aastani Eesti Vabariigis töötatud aastate eest vanaduspensioni määramiseks riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) alusel. Avalduse esitamisel A. Persidski märkis, et ta saab väljateenitud aastate eest, mis on arvestatud staaži eest enne 1987 aastat, Vene Föderatsiooni Suursaatkonna Sotsiaalkindlustuse osakonnalt sõjaväepensioni. 09.12.2009 pöördus Tartu Pensioniamet kirjaliku järelepärimisega Vene Föderatsiooni Suursaatkonna Sotsiaalkindlustuse osakonna poole selgitamaks A.Persidskile makstava sõjaväepensioni perioodi.

Vene Föderatsiooni Suursaatkonna Sotsiaalkindlustuse osakonnast 22.12.2009 saabunud vastuse kohaselt on A. Persidski Vene Föderatsiooni Kaitseministeeriumi pensionär ja talle makstakse väljateenitud aastate pensioni alates 09.03.1987.

2. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti pensionikomisjoni 28.01.2010.a. otsusega nr 6.TA28-2/550-2 määrati Aleksander Persidskile vanaduspension summas 3274 krooni kuus alates 08.12.2009.a. Sama otsusega peatati eelnimetatud vanaduspensioni maksmine põhjusel, et A. Persidskil puudub õigus saada Eesti Vabariigilt vanaduspensioni, kuna A. Persidski saab sõjaväepensioni Venemaa Föderatsioonist. Vanaduspensioni maksmise peatamine tuleneb Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel 1994.a. sõlmitud Kokkuleppe artiklis 5 sätestatust.

11.02.2010 esitas A. Persidski kohtule kaebuse.

Kaebuse põhjendused

3. Kohtule esitatud kaebuses Aleksander Persidski palub 1) tühistada Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti pensionikomisjoni 28.01.2010 otsus nr 6.TA28-2/550-2 ja kohustada Tartu Pensioniametit maksma talle 1991-2009 aastate eest vanaduspensioni eluaegselt, alates selle määramisest, 2) jätta kohaldamata RPKS § 4 lg 3 sidumine ja koostoime Kokkuleppe artikkel 5-ga, tunnistada need Põhiseadusega vastuolus olevaks ning edastada kohtuotsus Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse käivitamiseks.

4. Aleksander Persidski leiab, et vastustaja otsus vanaduspensioni väljamaksmise peatamise kohta on õigusvastane ja põhjendamatu ning et sellega pannakse toime tema diskrimineerimine ja ebavõrdne kohtlemine.

A. Persidski märgib, et tema sõjaväepension on välja teenitud enne 1987 aastat ja ei puuduta Eesti Vabariigis 1991.aastast kuni käesoleva ajani töötatud pensioniõiguslikku staaži. Ei ole oluline kellena kaebaja minevikus töötas ja millega tegeles enne 1991 aastat. Kaebaja vastab RPKS § 7 sätestatud vanaduspensioni saamiseks ettenähtud tingimustele: ta on 63 aastane ja ta omab 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži. Seega on tal õigus vanaduspensionile. Ta on Euroopa Liidu liikmesriigi Eesti Vabariigi töötaja. Seoses eeltooduga on kaebaja Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja siseriikliku seadusandlusega kaitstud ja ükski välisleping ei saa rahvusvahelise õiguse seisukohalt piirata isiku põhiõigusi kui ta on rohkem kaitstud siseriikliku õigusega ja Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooni sätetega.

Kuna tema tööandjad on maksnud alates 1991 aastast igakuiselt tema töötasult 33% sotsiaalmaksu, sellest 13% ravikindlustuseks ja 20% pensionikindlustuseks ja kõik need aastad oli talle Eesti riigi poolt tagatud sotsiaalmaksu 13% eest ravikindlustus, siis peaks tal olema õigus ka Eesti riigilt saada vanaduspensioni. Ta ei kohusta riiki suurendama sotsiaalkulutusi teiste maksumaksjate arvelt, vaid need vahendid on kaebaja ise aastate jooksul töö ja vaevaga riigi eelarvesse kogunud.

5. Kokkuleppe sätted ei sisaldada ühtegi keeldu selle kohta, et isikul puudub õigus Eesti Vabariigis väljatöötatud aastate eest saada vanaduspensioni. Pensioniameti väide, et kokkuleppe art. 5 teine lõige välistab kahest riigist pensioni saamise, on arusaamatu ja kohatu. On kujunenud kummaline olukord, kus Pensioniamet peab ilma õigusliku aluseta Venemaalt saadavat sõjaväepensioni Eesti Vabariigi vanaduspensioniks ja kunstlikult seostab vanaduspensioni mittemaksmist Kokkuleppe art. 5 sätetega.

6. Eesti Vabariigi poolt ratifitseeritud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) I protokoll art 1 sätete kohaselt loetakse kaebaja omandiks ka vanaduspension, millel on tsiviilõiguslik iseloom. Vastustaja püüab halduskorras omastada kaebaja omandit, mis on Põhiseaduse kohaselt puutumatu. Kaebaja tööandja on maksnud sissemakseid sotsiaalmaksu näol pensionikindlustuse fondi ja kellelgi ei ole õigust seda ilma kohtuotsuseta omastada.

7. Ebaõige on väide, et Kokkuleppe artikli 12 alusel loodud Eesti- Vene segakomisjoni istungitel on kinnitust leidnud kokkuleppe poolte tahe välistada pensionide maksmine kahe riigi poolt. Tegemist on ainult Eesti poole tahtega. Seoses Kokkuleppe art 5 tõlgendamisega on Vene pool teinud mitmel korral Eesti poolele ettepaneku muuta Kokkuleppe art 5 viimast lauset selliselt, et sõjaväepensionäridel oleks õigus väljatöötatud aastate eest Eesti Vabariigis vanaduseas pensionile. Kahjuks Eesti pool ei ole sellele reageerinud.

Kaebaja leiab, et vastustaja poolt rikutakse tema põhiõigusi. Teda koheldakse halvemini, kui samas olukorras olevaid teisi isikuid, mis on vastuolus Põhiseaduse § 12 sisalduva võrdse kohtlemise nõudega.

Vastustaja vastuväited

8. Vastustaja palub jätta Aleksander Persidski kaebus rahuldamata täies ulatuses.

20. 12.1995 vastu võetud seadusega ratifitseeritud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline leping "Vene Föderatsiooni relvajõudude väljaviimisest Eesti Vabariigi territooriumilt ja nende ajutise sealviibimise tingimustest" ning "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline kokkulepe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" välistavad üheaegselt kahest riigist pensioni saamise. Kokkuleppe alusel sõjaväepensioni saaval isikul on õigus valida kummast riigist ta pensioni soovib saada. Sama seisukohta analoogilises asjas on väljendanud ka Riigikohus lahendi nr 3-3-1-31-08 p-s 19.

Aleksander Persidski esitas taotluse RPKS alusel pensioni määramiseks, millele märkis omakäeliselt, et saab sõjaväepensioni Vene Föderatsioonist. Seega taotles Aleksander Persidski määrata talle Eesti Vabariigi poolt riiklik pension samaaegselt Vene Föderatsioonist makstava sõjaväepensioniga. Nagu juba eespool öeldud märkis Aleksander Persidski 08.01.2010 avalduses, et talle makstakse sõjaväepensioni Vene Föderatsioonist ning tõendit selle kohta, et sõjaväepensioni maksmine on peatatud, ta ei esita.

Tulenevalt kaebaja soovist määras pensioniamet talle riikliku pensioni RPKS alusel ja peatas selle maksmise ajaks, kui pensioni maksab Vene Föderatsioon.

Kohtu põhjendused ja otsus

9. Halduskohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud haldusakt muutmata.

Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 28 kohaselt on igal Eesti kodanikul ja kui seadus ei sätesta teisti, siis ka Eestis viibival välisriigi kodanikul või kodakondsuseta isikul õigus saada töövõimetuse korral abi riigilt. See õigus ei ole aga absoluutne. Eesti Vabariigi riiklike pensionide määramise tingimused ja kord on reguleeritud riikliku pensionikindlustuse seaduses (RPKS). RPKS § 4 lg 2 ja § 6 võimaldavad mitmele pensionile õigust omaval isikul pensioniliiki valida, kuid ei anna võimalust saada samaaegselt mitut pensioni. Seega ka kehtiv RPKS ei näe ette võimalust saada korraga kahte pensioni, mis ei ole vastuolus Põhiseaduse §-ga 28.

10. Antud asjas kuulub kohaldamisele RPKS § 4 lg 3, mis sätestab, et juhul, kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks teistsuguseid sätteid kui käesolev seadus, kohaldatakse välislepingut. 20.12.1995 vastu võetud seadusega ratifitseeris Eesti Vabariik Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise lepingu „Vene Föderatsiooni relvajõudude väljaviimisest eesti vabariigi territooriumilt ja nende ajutise sealviibimise tingimustest (Leping) ning „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline kokkulepe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustest Eesti Vabariigi territooriumil“ (Kokkulepe). Kokkuleppe artikli 3 esimese lause järgi kindlustab Vene Föderatsioon sõjaväepensionärid pensioniga Eesti Vabariigi territooriumil sõltumata nende kodakondsusest Vene Föderatsiooni seadusandlusega kehtestatud tingimustel ja normide järgi. Kokkuleppe artikli 5 kohaselt sõjaväepensionäridele, kellel on õigus pensionile vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele, võivad pensioni nende soovil määrata ja välja maksta Eesti Vabariigi vastavad organid tema vahendite arvelt. Varem Vene Föderatsiooni poolt määratud pensionide väljamaksmine peatatakse seejuures ajaks, mil pensione maksavad välja Eesti Vabariigi vastavad organid, ning vice versa.

11. Kokkuleppe artiklite 3 ja 5 sõnastus on selge ja ühemõtteline, so, et sõjaväepensionäridele maksab pensioni üheaegselt ainult üks riik. Ükski Kokkuleppe säte eraldi ega kogumis teiste sätetega ei anna võimalust järeldusele, et Vene Föderatsioon maksab pensioni sõjaväeteenistuse aastate eest ja Eesti Vabariik ülejäänud aastate eest. Kokkulepe sisaldab RPKS-le omast põhimõtet, mille kohaselt saab isik valida, kumba pensioni ta valib, kuid mõlema pensioni koos maksmine on keelatud. Ka nimetatud Kokkuleppe sõlmise ajal kehtinud Riiklike elatusrahade seaduse § 2 sätestas, et kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab teistsuguseid sätteid kui käesolev seadus, siis kohaldatakse välislepingut.

Riigikohtu halduskolleegium märkis 28.04.2008 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-1-08, et Kokkulepe on välisleping riikliku pensionikindlustuse seaduse § 4 lõike 3 tähenduses ning kui välisleping sisaldab Eesti seadusest erinevat regulatsiooni riiklike pensionide määramiseks või maksmiseks, tuleb sellist regulatsiooni ka kohaldada. Kolleegium märkis, et Kokkuleppe artikli 5 grammatiline tõlgendamine võimaldab järeldada, et puudub võimalus nii Nõukogude Liidu relvajõududes teenimisel omandatud kui pärast erruminekut Eestis töötatud aja eest omandatud staaži alusel määratud pensione üheaegselt välja maksta.

12. Kuigi Vene Föderatsiooni sõjaväepension ei ole riiklik pension RPKS § 4 lg 2 tähenduses, ei takista see RPKS § 4 lg 3 kohaldamist. RPKS § 4 lg 3 kohaldamine ei sõltu sellest, kas välisleping ise näeb ette riikliku pensioni maksmise või mitte. Oluline on üksnes see, kas välisleping reguleerib isikule pensioni määramist ja maksmist. Antud juhul on kokkuleppe art 5 lg 2 pensioni maksmist otseselt puudutav norm. Kuna kaebajale maksavad pensioni välja Vene Föderatsiooni organid, tuli kaebajale Eesti Vabariigi poolt määratud pensioni väljamaksmine RPKS § 4 lg 3 ja kokkuleppe art 5 lg 2 kohaselt peatada. Seega toimis vastustaja Eesti pensioniõiguse järgi määratud pensioni maksmise peatamisel õiguspäraselt.

13. A.Persidski on esitanud ka taotluse, et kohus jätaks kohaldamata RPKS § 4 lg 3 sidumise ja koostoime Kokkuleppe artikkel 5-ga, tunnistaks need Põhiseadusega vastuolus olevaks ning edastaks kohtuotsuse Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse käivitamiseks.

Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et RPKS § 4 lg 3 ja selle sidumine ja koostoime Kokkuleppe artikkel 5-ga on põhiseadusevastane. PS § 28 esimene ja teine lause sätestavad, et Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Põhiseadusest ei tulene vahetult riigiabi, sealhulgas pensioni maksmise tingimused ega ulatus. PS § 28 kohaselt on need seadusandja määrata. Seadusandja võib pensioni maksmise tingimusi reguleerida ka välislepingu ratifitseerimise teel. Pensioni maksmise tingimuste määramine on poliitiline otsustus, millesse kohtul puudub pädevus sekkuda. Nagu kohus juba eelpool märkis, on kaebajale tagatud Vene Föderatsiooni pensioni saamine vähemalt Eesti Vabariigis kehtiva minimaalpensioni suuruses (kokkuleppe art.3), mis tähendab, et kaebaja äraelamine on tagatud.

14. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tegemist on kaebaja põhiseadusliku õiguse riivega ning tema diskrimineerimisega ja ebavõrdse kohtlemisega. Kaebajat ei ole koheldud ebavõrdselt võrreldes teiste Eesti Vabariigis elavate samas olukorras olevate isikutega ning rikutud ei ole Põhiseaduse §-is 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. Sotsiaalkindlustus ei hõlma ainult õigust pensionile, vaid ka muud riigi abi vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral ning kaebajale on tagatud muu riigi abi, mida tal on õigus saada ja mida ta vajab. PS § 28 ei tulene õigust pensionile juhul, kui pensioni maksab isikule piisaval määral mõni teine riik. Samuti ei nõua PS § 28 lg 2, et isikule tuleb maksta pensioni igal juhul kogu pensionistaaži eest. Pensioniamet ei ole keeldunud kaebajale vanaduspensioni Eesti Vabariigi kehtiva pensioniseaduse alusel määramisest, vaid on keeldutud samaaegselt kahe pensioni maksmisest. See, et kaebaja saab pensioni Vene Föderatsiooni vahenditest, mitte aga Eesti Vabariigi vahenditest, on kaebaja enda valik, sest ta ei ole loobunud Vene Föderatsiooni pensionist. Ka Eesti Vabariigi seaduste alusel pensioniõigust omavad isikutel ei ole võimalik saada korraga mitut pensioni.

Kuna nii Eesti Vabariigi seadustest kui ka Kokkuleppe artiklist 5 tuleneb põhimõte, et isikule ei maksta samaaegselt kahte pensioni, siis ei saanud tekkida kaebajal õiguspärast ootust Eesti väljatöötatud aastate eest vanaduspensioni saamiseks juhul, kui ta saab samaaegselt Vene Föderatsiooni sõjaväepensioni. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline leping on ratifitseeritud 1995 aastal ning omab muutumatult õigusjõudu käesoleva ajani.

15. Kohus on seisukohal, et kuna kaebaja ei täida õigusaktides sätestatud tingimusi riikliku pensioni saamiseks ning ta omab äraelamiseks sissetulekut Vene Föderatsiooni sõjaväepensioni näol, pole tema õigust omandile rikutud. Euroopa Inimõiguste Kohus on EIÕK 1. protokolli art 1 kaitse alla kuuluvaks lugenud õiguse sotsiaalkindlustushüvitisele isikute osas, kes täidavad sotsiaalkindlustushüvitise saamiseks seatud nõudeid. Kohtuasjas Müller v Austria märkis kohus, et maksete tegemine fondi ei anna isikule õigust kindlale summale fondi kantud rahast. Seetõttu tuleb omandiõiguse võimaliku rikkumise tuvastamiseks kontrollida, kas isik on pensioni maksmise tõttu jäänud ilma toetusest vanaduse korral. Kohtuasjas Bellet, Huartas, Vialette v Prantsusmaa leiti, et kui isikud on teinud makseid erinevate riikide sotsiaalkindlustusskeemidesse, on lubatav neile pensioni maksmine ühe riigi poolt.

16. Kaebuse esitaja on kaebuses märkinud, et Lepingu ja Kokkuleppe Vene pool on teinud ettepaneku muuta Kokkuleppe art 5 selliselt, et sõjaväepensionäridel oleks õigus Eestis väljateenitud aastate eest Eesti Vabariigi pensionile. Riigikohtu halduskolleegiumi otsusest nr 3-3-1-1-08 selgub, et Välisministeerium on tunnistanud märgitud probleemi ning möönnud, et Kokkuleppe sõlmimise ajaga võrreldes on muutunud nii kontseptuaalne lähenemine riikidevaheliste pensionilepingute põhimõtetele kui ka faktiline olustik. Kuid kohtu hinnangul ei anna see põhjust väita, et kokkuleppe art 5 ja just asjasse puutuv lg 2 on juba tänaseks muutunud põhiseadusevastaseks. Riikidevaheliste pensionilepingute kontseptuaalsed alused ei kujuta endast põhiseaduse põhimõtteid. Viidatud Riigikohtu otsuses märgitud asjaolud kinnitavad, et Kokkuleppe pooled tegelevad endise NSV Liidu sõjaväepensionäride pensioni küsimusega.

Eelnevast tulenevalt ei pea kohus RPKS § 4 lg 3 ja selle sidumist ja koostoimet Kokkuleppe artikkel 5-ga põhiseadusevastaseks. Kuna kohus loeb Tartu Pensioniameti pensionikomisjoni 28.01.2010 otsuse, millega peatati Aleksander Persidskile vanaduspensioni väljamaksmine õiguspäraseks, puudub ka alus kaebuse esitaja kohustamistaotluse rahuldamiseks. Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata.

Eda Muts kohtunik