2-09-63895/12 · 2-09-63895/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Koidula Laurisaar Otsuse tegemise aeg ja koht 10. mai 2010.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-63895 Tsiviilasi AL hagi VO vastu lapsele elatise väljamõistmise nõu- des Hagi hind 30 492 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AL(isikukood XXX, aadress XXX); Kostja: VO(isikukood XXX, aadress XXX) Menetlustoiming Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista VO’ilt AL kasuks elatis lapse TO(isikukood XXX) ülalpidamiseks alates 01. veebruar 2010.a igakuiselt 2 000 EEK (kaks tuhat krooni) kuus, kuni TO täisealiseks saa- miseni s.o. XXX.a. 3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 01.12.2009.a esitas AL maksekäsu kiirmenetluse avalduse VO vastu. 31.12.2009.a esitas VO vastuväite. Kohtule 12.02.2010.a esitatud ja 16.02.2010.a menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks alates august 2009 elatis summas 3 388 krooni kuus.

Kostja vastuväited

2 Kostja on esitanud vastuse hagiavaldusele, milles ei tunnista haginõuet. Kostja ja hageja vahel on sõlmitud suuline kokkulepe, mille alusel kohustus kostja tasuma lapsele elatist summas 2 000 krooni kuus. Alates 04.01.2010.a on kostja lapsehoolduspuhkusel ning pere sissetulek on kalend- rikuus 5 073,80 krooni. Kostja on täitnud kokkulepet hagejaga, kuid seoses teise lapse sünni ja lapse ema töötusega on tekkinud 2 000 krooni igakuise tasumisega vahel raskusi. Kostja leiab, et ei ole hoidnud kõrvale kohustusest oma lapsele elatist igakuiselt maksta, seega puudus hagejal vajadus kohtu poole pöörduda. Arvestades kostja sissetulekut ja asjaolu, et hooldab teist last, on kostja hetkel võimeline elatist tasuma 1 000 krooni kuus. Hageja esitas vastuse kostja vastusele. Hageja leiab, et kostja kaldub pahatahtlikult kõrvale elati- se maksmisest. Hageja on märkinud, et perioodi 01.01.2008 kuni 30.04.2010 jooksul oleks pida- nud kostja tasuma kokku 56 000 krooni, kuid on tasunud 40 000 krooni, seega moodustub võlg- nevus 16 000 krooni. Lisaks kokkulepitud elatisele lubas kostja tasuda lapse inglise keele süva- õppe eest 3 200 krooni, millest tasus 1 000 krooni, 2 200 krooni tasus hageja. Hageja palub alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kostjalt välja mõista elatis igakuiselt summas 3 388 krooni.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldami- sele osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise va- nema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PKS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kum- magi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsus kehtestanud kuupalga alammää- raks 4 350 krooni. Seega ei või olla igakuine elatusraha ühele lapsele väiksem kui 2 175 krooni. Seadusandja on eeldanud, et niisuguses suuruses elatisest jätkub lapse põhivajaduste rahuldami- seks ning et lapsest lahus elav vanem on suuteline seda ka maksma. Kohus peab vajalikuks kostjalt elatis välja mõista, kuna tsiviilasjas esitatud tõenditest nähtub, et kostja ei ole regulaarselt ülalpidamiskohustust täitnud. Vastavalt Riigikohtu seisukohale tsiviilas- jas 3-2-1-3-07 ei täida vanem ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või eba- regulaarselt. Hageja on märkinud lapse vajalikeks kuludeks kokku 5 960 krooni kuus. Lapse vajaduste rahul- damiseks kulub ühes kuus: eluasemele 710 krooni, toidule ja hügieenitarvetele 1 500 krooni, transpordile 100 krooni, sidekuludele 250 krooni, tervishoiule 200 krooni, koolikohustusele 600 krooni, riietele ja jalanõudele 1 000 krooni, muudeks vältimatuteks kulutusteks (suvelaager, klassiekskursioonid, sünnipäevad, kino, reis, vaba-aeg) 700 krooni, trenn 500 krooni ja taskuraha 400 krooni. Kostja ei ole vastuväiteid lapse kulutuste osas esitanud. Seega vaidlus lapse vajalike kulutuste osas puudub. Kostja väite kohaselt ei võimalda tema varaline seis hetkel suuremas summas ela- tist maksta, kui 1 000 krooni kuus. Elatusraha määramisel arvestab kohus ka poolte varalist seisu. Kohus on seisukohal, et vanema varanduslikku seisu ei tule määrata üksnes tema igakuiste sisse- tulekute (töötasu, toetus, pension) järgi vaid arvestada tuleb ka muu varaga. Kohtule esitatud VB OÜ käskkirja kohaselt on VO lapsehoolduspuhkusel ning Põhja Pensioni- ameti tõendist nähtub, et kostja saab alates 01.02.2010 vanemahüvitist 4 350 krooni kuus. Äriregistri andmetel kuulub kostjale osalus OÜ-s VB. Nimetatud äriühingu 2009.a. majandusaas- ta aruannet äriregistrile ei ole esitatud. Seega puuduvad andmed äriühingu majandustegevuse

3 kohta. Kostja omandis on üks sõiduk BMW v.a. 1995. PKS § 61 lg 5 sätestab, et kohus võib elatise suurust vähendada alla sama paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ülalpidamisel on peale TO veel tütar MES (sünd. XXX). MES ema N S on Eesti Töötukassa teatise kohaselt töötu ning on saanud 2010 märtsis toetust 723,80 krooni. Seega arvestades poolte varanduslikku seisu ning asjaolu, et kostja ülalpidamisel on veel teine alaealine laps, kes elatise väljamõistmisel ilmselt osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps on põhjendatud elatise suuruse vähendamine alla PKS § 61 lg 4 ettenähtud suuruse. Arvestades asjaolu, et kostjal on olnud võimalik tütre ülalpidamiseks maksta üldjuhul 2 000 krooni kuus, peab kohus mõistlikuks kostjalt välja mõista elatis tütre TO ülalpidamiseks nimeta- tud summas. Hageja palub elatis välja mõista alates 01.12.2009.a (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitami- sest). Esitatud tõenditest nähtub, et kostja on tasunud detsembris 2009 ja veebruaris 2010 elatist kokku summas 4 000 krooni. Seetõttu kohus leiab, et on elatis on põhjendatud välja mõista alates 01. veebruar 2010.a, lugedes veebruaris 2010 tasutud elatise tasutuks jaanuari 2010 eest.

Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrd- setes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta mõlema poole endi kanda.

Koidula Laurisaar kohtunik