2-08-68109/19 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviiltoimik 2-08-68109

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Raivo Einula

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. mai 2010, Tallinn Tartu maantee kohtumaja Kohtuasja number 2-08-68109

Kohtuasi M K versus A K ühisvara jagamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M K (isikukood xxx, elukoht Xxx);

Hageja esindaja vandeadvokaat Piret Simm (Advokaadibüroo Digesta, aadress Rävala puiestee 8, 10143 Tallinn);

Kostja A K (isikukood xxx, elukoht Xxx).

Kohtuistungi toimumise aeg 03.11.2009 ja 15.03.2010

Istungil osalenud isikud Hageja M K Hageja esindaja vandeadvokaat Piret Simm Kostja A K

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada. Jagada M Ke ja A Ke ühisvara järgmiselt:

1.1. Jätta A Ke nimel olev Harju Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa nr xxx all registreeritud (katastritunnus xxx) ning Tallinnas Xxxasuv korteriomand A Ke ainuomandisse;

Tsiviiltoimik 2-08-68109

1.2. Jätta sõlmitud laenulepingust XXXAK ja selle lisadest ja sõlmitud laenulepingust

ja selle lisadest tulenevad kohustused A Ke ainuomandisse.

1.3. Jätta Xxxkorteriomandisse ühisvarana soetatud kodusest sisustusest kohtuotsuse teatavakstegemise seisuga (so 10.05.2010) M Ke valduses olevad esemed tema omandisse ja A Ke valduses olevad esemed tema omandisse.

1.4. Välja mõista A Kelt enamsaadud ühisvara arvel hüvitisena M Ke kasuks 300 000 (kolmsada tuhat) krooni.

Menetluskulude jaotus Kummagi poole menetluskulu jätta kulusid kandnud poole enda kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGIAVALDUSE NÕUE JA PÕHJENDUSED HAGEJA POOLT ESITATUD TÕENDID

Hageja esitas 16.10.2008 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu ühisvara jagamise ja elatise nõudes. Kohus kinnitas oma 04.11.2009 määrusega poolte vahel sõlmitud kompromissi elatise osas ning lõpetas selles osas tsiviilasja menetluse. Hageja esitas 01.02.2010 kohtule hagiavalduse täienduse.

Hageja on palunud jagada poolte ühisvara järgmiselt:

1. Korteriomand Xxx jätta kostjale.

2. xxx sõlmitud laenulepingust XXX AK ja xxx sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused jätta kostjale.

3. Lugeda kostja ja RRpoolt võetud laen ja sellest tulenevad kohustused kostja lahusvaraks.

4. Mõista välja kostjalt hageja kasuks 300 000 krooni.

Poolte abielu registreeriti xxxPoolte abielulised suhted lõppesid 2006. a augustis. Hageja lahkus Xxxelukohast ja asus elama aadressil Xxx. Kokkuleppel sealse majaomanikuga pidi hageja seal elama koos lastega kuni 6 kuud, kui ta saab kostjalt raha ühisvara eest, et soetada oma elamine. Kostja pole oma kohustust täitunud ja hageja on sunnitud oma õiguste realiseerimiseks pöörduma kohtusse. Kostja on juba 2 aastat lubanud realiseerida vara, aga andnud ainult lubadusi ja midagi teinud pole. Poolte abielu lahutati xxx Tallinna Perekonnaseisuametis.

Abielu kestel soetati korteriomand aadressil Tallinn, jalaka 9-3, alates 04.01.2005 on kostja kantud kinnisturaamatusse omanikuna. Pooled hindasid korteriomandi

Tsiviiltoimik 2-08-68109

väärtuseks abielusuhete lõpul s.o augustis 2006.a. 2 400 000 krooni. Abielu ajal võtsid pooled laenu Sampo pangast 2 korral –

1. laenuleping XXXAK, laenusaaja kostja ja kaastaotleja hageja, laenusumma

61 994,14€ e. 970 000 krooni, laenu eesmärk korteri ost, laenujääk seisuga

31.08. 2006 94 928,54 €, seisuga 10.08.2006 oli intressi tasutud 318,64 €

2. 14.08.2003 laenuleping XXXAK, laenusaaja kostja, laenusumma 12 782,30€ e 200 000 krooni, laenu eesmärk sisustuse ost, laenujääk seisuga 31.08.2006 11 055,35 €, seisuga 10.08.2006 oli intressi tasutud 35,46 € Nimetatud laenu tagatiseks seati hüpoteek korteriomandile Xxx ja täiendav hüpoteek korteriomandile Xxx.

Pooled soetasid abielu kestel ka korteri sisustuse summas 253 700 krooni, abielusuhete lõppemise ajal oli hageja omanduses sõiduauto VW Passat maksumusega 80 000 krooni. Sõiduauto oli kuni märtsini 2006 kostja nimel, hiljem registreeriti see hageja nimele.

Poolte abielusuhete lõppemise ajal leppisid pooled suuliselt kokku, et korteri sisustus jääb kostjale ja hageja sai sõiduauto Passat ja koduse sisustuse esemeid

4 000 krooni ulatuses, kokku vara maksumusega 84 000 krooni. Hageja esitas kohtuse ühisvara nimekirja (tl 22). Kostja väide, et hageja viis korterist ära osa sisustuse, on vastuolus kostja poolt esitatud hindamisaktidega (100-112, 225-239). Pooled jagasid ühisvara järgmiselt – kostja sai sisustust summas 249 700 krooni, hageja auto ja sisustust summas 84 000 krooni. Vastavalt poolte kokkuleppele jäi hagejale korteriomand aadressil Xxx, korteri sisustus summas 249 700 krooni ja kohustuse tasuda 2 laenu jäägid, hagejale jäi vara summas 84 000 krooni. Arvestades korteriomandi väärtust (2 400 000), laenu jääki abielusuhete lõppemise aja seisuga (august 2006) ja kummalegi poolele jääva vallasvara väärtust, leppisid pooled kokku, et kostja tasub enamsaadud vara arvelt 300 000 krooni. Lepiti kokku, et kui kostja tasub kokkulepitud hüvitise, sõlmitakse ka korteriomandi üleminekuks vajalik asjaõigusleping.

2007.a. soovis kostja võtta veel pangast laenu ja vajas korteriomandile täiendavat hüpoteeki. Hageja teatas, et ei soovi olla enam laenulepingu kaastaotleja ja Sampo Pangas vormistati xxxlaenulepingu XXXAK muudatus, millega kaasati laenu kaastaotlejaks hageja asemel kostja elukaaslane RR(tl 175). Nimetatud laen on võetud pärast abielusuhete lõppu, seega on kostja lahusvara. Samas andis hageja notari juures nõusoleku xxxseada uue ühe miljoni krooni suuruse laenu tagatiseks hüpoteek summas 1,2 miljonit krooni korterile aadressil Xxx. Hageja arvestas, et poolte vahel oli sõlmitud vara jagamise kokkulepe, sh. ka korteriomandi suhtes. Pooled lahutasid abielu xxxTallinna Perekonnaseisuametis. Vaatamata korduvatele lubadustele kostja hüvitist ei tasunud. Kostja lubas hagejale tasuda hüvitist, kuid ei ole seda seni teinud. Kostja vastas hageja pöördumistele, et tasub raha siis, kui saab müüdud korteri või autod (tl 13-15). Kostja on tasunud alates 2006 üksi laenulepingute alusel. Xxxkorteris elab ka kostja uus elukaaslane. Kostja on seega tunnistanud, et pooled jagasid vara kokkuleppel. Samuti on kostja kinnitanud, et korteriomand jäi temale, samuti jäi talle kohustus tasuda laenulepingute järgi laene.

Hageja esitas kohtule alljärgnevad tõendid:

Tsiviiltoimik 2-08-68109

1. Abielulahutuse tunnistuse XXX, millest nähtuvalt lahutati poolte abielu Tallinna Perekonnaseisuametis xxx(tl 12).

2. E-posti kirjavahetuse, millest nähtuvalt lubas kostja tasuda 30 000 krooni, kui tal õnnestub müüa korter, autod või midagi muud (tl 13-16).

3. Harju Maakohtu kinnistuosakonna registriosa nr xxx väljavõtte, millest nähtuvalt on Tallinnas Xxxkorteriomandi (katastritunnus xxx omanikuna alates 04.01.2005 kantud sisse A K tl 18-19).

4. Ühisvara nimekiri (tl 22), mille kohaselt kuulusid ühisvarasse järgmised esemed

Eseme nimetus Hageja poolt määratud hind hagi esitamise hetkel kroonides

Köögimööbel

95 000 Pliit

4 700 Külmkapp

9 500 Mikrolaineahi

2 700 Laud + 6 tooli

9 500 Köögilamp

3 000 Toidunõud

4 000 Korteri kardinad

9 000 Diivan

4 000 Kamin

20 000 Teler

4 000 Telerilaud

2 500 Diivanilaud

4 000

2 maali

20 000 Beebivoodi + madrats

7 000 Kummut

3 000 Riidekapp

18 000 Valgustid Esiku riidekapp

18 000 Vannitoa peegel

2 000 Pesumasin

3 000 Lastetoa kapp

2 000 Kirjutuslaud

1 000 Valgustid

1 000 Teine lastetoa kapp

3 000 Esemete hind kokku

248 000

KOSTJA VASTUS HAGILE KOSTJA POOLT ESITATUD TÕENDID

Kostja ei tunnista esitatud nõuet.

Kostja leiab, et hageja omandisse jäi sõiduauto Volkswagen Passat, väärtusega

80 000 krooni, mille hilisemast müügist saadud tulu jäi tervikuna hagejale. Kostja sõiduauto müügiks nõusolekut ei ole andnud. Samuti viis hageja kaasa Xxxkorterist olulise osas sisustusest, kostja omandisse jäänud vallavarast on oluline osa amortiseerunud ning ei oma hageja poolt määratud väärtust. Pooled jagasid kogu vallasvara võrdsetes osades ning kostja ei saanud jagamise

Tsiviiltoimik 2-08-68109

tulemusena rohkem vara, nagu hageja väidab. PKS § 18 lg 5 kohaselt jagab kokkuleppe puudumisel ühisvara jagamise osas ühisvara kohus. Kehtiva kokkuleppega jagatud ühisvara kohus jagada ei saa. Kostja ei nõustu kinnisvara väärtusega, kuna see on põhjendamata ning täismahus tõendamata. Alates 04.01.2005.a. on kostja kantud kinnisturaamatusse korteri omanikuna. Ühisvara jagamise kokkulepe on tehing TsÜS § 67 mõttes. TsÜS § 77 lg 1 kohaselt võib kokkuleppe sõlmida mistahes vormis, kui seaduses pole sätestatud kokkuleppe kohustuslikku vormi. PKS § 18 lg 4 kohaselt tuleb kinnisvara jagamine viia läbi notariaalselt. Ühisvara jagamisel peale abielusuhete lõppu määratakse ühisvara kindlaks abielusuhte aja lõppemise seisuga. Kuid see ei tähenda seda, et antud aja seisuga määratakse kindlaks ka ühisvara hulka kuuluvate esemete väärtus. Kostja esitas kohtule Ober Haus Hindamisteenused OÜ eksperthinnangu xxx, mille kohaselt oli kinnisaja väärtuseks menetluse ajal, 12.01.2009 seisuga paikvaatluse põhjal

1 600 000 krooni. Arvestades kinnisvara väärtuse langustrendi võib nimetatud korter käesoleval ajal olla veelgi odavam.

Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud andmetega abielu ajal võetud laenukohustuste kohta, mille ees ollakse solidaarvõlgnikud – TsÜS § 66 koheselt on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. PKS § 20 lg 2 järgi on abikaasade perekonna huvides võetud kohustuste ees solidaarvõlgnikud VÕS § 65 mõttes. Kostja hinnangul võtsid pooled abielu kestel alljärgnevalt laenu:

1. xxx laenuleping XXXAK, laenusaaja kostja ja kaastaotleja hageja, laenusumma

61 994,14€ e. 970 000 krooni, laenu eesmärk korteri ost, xxxvõtsid pooled laenulepingu XXXAK muudatusega laenu lisaks 600 000 krooni, mille eesmärgiks oli elamu ehitustööde finantseerimine, laenu põhivõlg seisuga 10.08.2006 94 811,94 € ehk 1 483 484,50 krooni

2. 14.08.2003 laenuleping EEL - 140803 AK, laenusaaja kostja, laenusumma 12 782,30€ e 200 000 krooni, laenu eesmärk sisustuse ost, laenujääk seisuga 31.08.2006 11 055,35 € ehk 172 978,30 krooni.

Seega oli pooltel kohustusi abielusuhete lõppemise aja seisuga 2 laenulepingu alusel kokku 1 656 462,80 krooni.

Hageja väitel teenis kostja teenis täiendavat tulu autode müügist. Kostja selgitab, et ta realiseeris nimetatud tulu abielusuhete ajal perekonna huvides. Pooled jagasid vallasvara abielusuhete lõppemise aja seisuga.

Lähtudes eksperthinnangu põhjal korteriomandi harilikust turuväärtusest (1 600 000) ja laenu jäägist abielusuhete lõppemise seisuga ning asjaolust, et kostja on antud kohustusi tasunud nii abielusuhete ajal kui ka peale abielusuhete lõppemist, nagu ka muid ühisvara alalhoidmisega seotud halduskulusid, ei ole hageja nõue põhjendatud. Võttes arvesse, et vaidlusaluse kinnisasja turuväärtus on väiksem kui kinnisvara tagatisel õetud poolte ühised laenud, millest tulenevad kohustused on kostja kanda, on kostja seisukohal, et hageja nõue saada vähemsaadud vara arvelt hüvitist 300 000 krooni on alusetu, kuna kostja ei ole saanud hagejast rohkem vara. Kostja palub jätta kostjale nii Xxxkorteriomand kui kas laenulepingutest tulenevad kohustused ja jätta rahuldamata hageja nõue saada hüvitust summas 300 000 krooni.

Tsiviiltoimik 2-08-68109

Kostja esitas kohtule järgnevad tõendid:

1. Nimekiri, mille hageja lahkudes ära viis (tl 88)

Eseme nimetus Kostja poolt määratud hind kroonides

Kogu abielu jooksul hangitud esemed ja korteri sisustus

10 000

2 televiisorit

7 000 Kohvimasin

1 500 Voodipesud, kardinad, vannitoa sisustus, rätikud jmt

10 000 Mõlema lastetoa sisustus koos mööbli ja laste asjadega

20 000 Pulmakingid

25 000 Sülearvuti

5 000 Seinakell

2 000 Tolmuimeja

2 000 Mikrolaineahi

2 000 Triikraud

1 000 Kõik kööginõud

10 000

Kostjale jäi köögimööbel, diivan ja 1 voodi, ühe inimese sööginõud ja 1 voodipesukomplekt. Kogu vara hindab kostja 250 000 krooni väärtuses.

2. Ober Haus kinnisvara hindamisakt (eksperthinnang xxx) koos kinnisvaraportaali City24 internetiinfoga ja Ehitisregistri andmetega (tl 100

– 126), millest nähtuvalt oli 12.01.2009 seisuga korteriomandi asukohaga Xxx turuhind seisuga 12.01.2009 1, 6 miljonit krooni.

KOHTUISTUNGID JA KOHTU POOLT SAADUD TÕENDID Kohus nõudis Sampo Pangalt välja andmed vaidlusaluste laenulepingute XXX ja XXXdokumendid. Sampo Pangast saadetud teatisest (tl 139) nähtuvalt moodustas laenulepingu XXX laenujääk 01.08.2006 seisuga oli 11 114,56 € (173 898,40 krooni) ja seisuga 31.08.2006 11 055,35 € (172 922 krooni). Laenulepingu XXXlaenujääk 01.08.2006 seisuga oli 95 055,60 € (1 487 239,90 krooni) ja seisuga 31.08.2006 94928,54 € (1 485 251,90 krooni). Samuti esitas pank laenulepingu XXXAK koopia, millest nähtuvalt laenas AS Sampo Pank kostjale laenusaajana ja hagejale laenutaotlejana

61 994,14 € ehk

970 000 krooni 05.06.2003 tagastamistähtajaga 25.06.2023 kokkulepitud maksegraafiku alusel (tl 141-154). AS Sampo Pank ja pooled sõlmisid xxxlaenulepingu XXX muudatuse nr 1, mille kohaselt suurendas AS Sampo Pank poolte kasutuses ja käsutuses olevat laenusummat 38 346,99 € ehk 600 000 krooni võrra ja laenu tagastamise uueks tähtajaks lepiti kokku 10.12.2035.a. (tl 155-156). Laenulepingu XXXkoopiast (tl 157-173) nähtuvalt sõlmis kostja 14.08.2003 AS-ga Sampo Pank laenulepingu, mille kohaselt andis pank talle laenu 12 782,30 € ehk 200 000 krooni ja mille kostja kohustus tagastama 25.08.2018 kokkulepitud maksegraafiku alusel. Laenulepingu XXX08.12.2005.a. sõlmitud muudatusest nr 1 (tl 174) nähtuvalt lepiti kokku laenu tasumise uueks tähtajaks 10.09.2018. Laenulepingu XXXxxxmuudatuse nr 2 (tl 175) kohaselt kaasati laenulepingu pooleks alates kaastaotlejana kostja elukaaslane RR24.08.2007 ja suurendati 24.08.2007 kostja ja

Tsiviiltoimik 2-08-68109

kaastaotleja kasutuses ja käsutuses olevat laenusummat 63 911,65 € ehk 1 000 000 krooni võrra. AS Sampo Pank ja poolte vahel xxxsõlmitud pandiõiguse hüpoteegiks ümberregistreerimise lepingust ja asjaõiguslepingust (tl 176- 181) nähtub, et pank ja pooled leppisid kokku seda Tallinnas xxxkorteriomandile AS Sampo Panga kasuks hüpoteek hüpoteegisummaga 2 000 000 krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Hüpoteegiga on tagatud panga kõik nõuded, mis tulenevad panga ja poolte vahel sõlmitud 04.06.2003 sõlmitud laenulepingust ENL 040603 AK ja selle võimalikest lisadest, samuti panga nõuded poolte vastu, mis tulenevad panga ja poolte või ühe poole vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Kohus viis oma 03.06.2009 määrusega hageja taotluse alusel läbi ekspertiisi Tallinnas, Xxxasuva korteriomandi väärtuse kindlakstegemiseks. 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ koostatud ekspertiisiaktist (tl 225- 240) nähtub, et 16.06.2009 seisuga oli nimetatud korteri turuväärtus 1 170 000 krooni. 03.11.2009 toimunud kohtuistungil avaldas kostja, et hageja on ühisvara nimekirjast välja jätnud sõiduauto VW Passat, mille väärtus oli 120 000 krooni. Kostja juhtis kohtu tähelepanu ka asjaolule, et kõik abielu ajal sõlmitud laenulepingud jäid kostja täita. korter läks kohe müüki peale abielulahutust. Poolte vahel oli kokkulepe oli, et kui Xxxkorter saab müüdud eelnevalt kokkulepitud hinnaga, siis hageja saab 300 000 krooni. Hageja pole pärast abielu lahutamist laenulepingutest tulenevaid kohustusi täitnud, laenulepingu XXXxxxmuudatused sõlmiti selle pärast, et hageja vabaneks laenukohustusest. Kostja tasus ka hageja auto liisingu jääkmaksumuse. Reaalselt sai hageja osa korteris olnud mööblist ja auto.

15.03.2010 toimunud kohtuistungil avaldas hageja, et ta on nõus 200 000 krooni suuruse hüvitisega ja kostja võib selle tasuda ositi 3 aasta jooksul. Hageja seisukoht on, et korterit ühisvarana jagada pole mõistlik, kuna see on koormatud hüpoteegiga mitme laenulepingu kohustuste täitmise tagamiseks. Hageja avaldas, et 08.09.2008 müügikuulutuse kohaselt oli Xxxkorteri hind 2,2 miljonit krooni. Kostjal ei ole hageja sõnutsi kunagi olnudki kavatsust korter ära müüa. Oma 30.03.2010 postiga kohtule saadetud kohtukõnes palus hageja esitatud hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja hüvitis summas 300 000 krooni. Hageja leiab, et pooled jagasid ühisvara juba abielusuhete lõppemise hetkel augustis 2006 Vastavalt ülalnimetatud kokkuleppele jäi kostjale korteriomand, sisustus summas

249 700 krooni ja kohustus tasuda laene kahe laenulepingu järgi, hagejale jäi sõiduauto ja kodust vara, kokku 84 000 krooni väärtuses. Pooled leppisid ka kokku, et kostja tasub hagejale enamsaadud vara arvelt 300 000 krooni hüvitist. Vara jagamist tõendab poolte käitumine pärast abielusuhete lõppemist. Vara jagamist tõendab poolte käitumine pärast abielusuhete lõppemist, mis seisneb selles, et kostja jäi korterisse elama, ja sinna asus elama ka kostja uus elukaaslane, kostja ja tema uus elukaaslane RR võtsid laenu pärast abielusuhete lõppemist korteriomandi ehitustööde finantseerimiseks, kostja jätkas laenujääkide tasumist pangale, hageja andis nõusoleku hüpoteegi seadmiseks Xxx korteriomandile. Lisaks kinnitavad kostja poolt hüvitise tasumise kohustuse tunnistamist ka kostja meilid 27.08.2008 ja 16.09.2008, milles ta kinnitas, et tasub

300 000 krooni. Samuti on vara jagamine tõendatud kostja seletusega 03.11.2009

Tsiviiltoimik 2-08-68109

kohtuistungil, kus kostja kinnitas, et vara jagamise kokkulepe oli ja et ta pidi hagejale tasuma 300 000 krooni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 on ühisvara abielu kestel abikaasade omandatud vara. PKS § 17 lg 1 kohaselt abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. § 17 lg 2 kohaselt abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara kokkuleppel. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse ühisvara valdamise või kasutamise üle kohus abikaasa nõudel. PKS § 18 lg 1 kohaselt võib ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. PKS § 18 lg 2 kohaselt, kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga.

Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. PKS § 18 lg 3 sätestab, et abikaasad jagavad ühisvara kokkuleppel. PKS § 18 lg 5 kehtestab, et vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. PKS § 19 lg 1 kohaselt loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks. PKS § 19 lg 2 kohaselt kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest:

1) arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi;

2) kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel;

3) kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel;

4) kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel. PKS § 19 lg 3 alusel abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. PKS § 19 lg 4 kehtestab, et kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Toimikus olevate tõenditega ja poolte omaksvõtuga on tuvastatud abielus oleku aeg, so alates ajast, mil pooled abiellusid, kuni ajani, mil poolte abielu lahutati.

Poolte vahel ei ole vaidlust ka abielusuhete faktilise lõppemise aja osas. Poolte vahel ei ole vaidlust ühisvarasse kuuluva nimekirja osas. Muuhulgas puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja ja RRpoolt xxxvõetud laen ja sellest tulenevad kohustused on kostja lahusvara. Poolte vahel puudub ka põhimõtteline vaidlus selles osas, kuidas tuleb ühisvara nimekirja kantud esemed jagada, pooled vaidlevad selle üle, millised koduse sisustuse esemed võttis hageja kaasa ja millised esemed jäid kostjale.

Pooled vaidlevad selle üle, milline on poolte ühisvarasse kuuluva Tallinnas Xxxasuva korteri väärtus. Sellest tulenevalt vaidlevad pooled ka selle üle, kas kostja on kohustatud hagejale enamsaadud vara eest hüvitist tasuma või mitte.

Tsiviiltoimik 2-08-68109

Hageja on seisukohal, et nimetatud korteri väärtus oli abielusuhete lõppemisel

2 400 000 krooni ja nimetatud summast lähtudes jagasid pooled abielusuhete lõppedes ka vara ja leppisid kokku, et kostja tasub hagejale 300 000 krooni hüvitisena. Kostja ei ole nõus hüvitist hagejale maksma ja leiab, et ühisvara väärtuse hindamisel tuleb korteri väärtuseks võtta selle väärtus vara jagamise hetke seisuga, mis kohtu poolt 03.06.2009 kohtumääruse alusel läbi viidud ekspertiisi kohaselt 1 170 000 krooni. Kostja väitel lubas ta hagejale hüvitist

300 000 krooni juhul, kui tal õnnestub korter müüa eelnevalt kokku lepitud hinnaga. Kostjal ei ole õnnestunud korterit aga seni müüa ja käesoleval ajal on kinnisvara hinnad alanenud. Kuna pooled on kostja sõnutsi eelnevalt kokku leppinud, et nii korter kui ka selle ostmiseks ja sisustamiseks võetud laenust tulenevad kohustused jäävad kostjale, on kostja olukorras, mil tema kasutuses olev korter on maksab vähem kui abielusuhete lõppemise seisuga laenujääk, mistõttu ei ole ta kohustatud hagejale hüvitist tasuma. Kohus leiab, et TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel teeb kohus seaduses sätestatud korras kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. PKS § 18 lg 2 kohaselt kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Kohus aktsepteerib hageja poolt esitatud vara nimekirja, millele ei ole vaielnud vastu ka kostja. Kohus suhtub kriitiliselt kostja poolt esitatud vara nimekirja, kuna sellest on välja jäänud mitu olulist eset, mis ei kajastu kostja nimekirjas ei nende esemete kohta, mille hageja väidetavalt ära viis kui ka nende esemete kohta, mis jäid kostjale. Nii näiteks on hageja esitanud vara nimekirjas kamina ja köögimööbli, mis ei kajastu kostja poolt esitatud nimekirjades, mis on aga nähtavad kostja poolt esitatud Ober Haus kinnisvara hindamisaktile lisatud fotodelt. Kostja pole esitanud tõendeid, tõendamaks, et ta on korterisse paigaldanud uue köögimööbli ja kamina. Pole ka usutav, et hageja oleks ilma suuri monteerimistöid tekitamata ja kostja märkamata suutnud lahti monteerida kamina, samuti on väheusutav, et hagejal oli sellist kaminat ja köögimööblit vaja olukorras, kus tal enda omandis olev elamispind puudus. Lisaks muule langeb hageja poolt esitatud ühisvara koosseisu kuuluvate esemete kogumaksumus ka kokku 14.08.2003.a. laenulepingu EEL - 140803 AK, laenusummaga (12 782,30€ e

200 000 krooni). Nimetatud laenu sihtotstarve oligi korteri sisustamine. Seega loeb kohus poolte ühisvaraks abielusuhte lõppemisel alljärgnevad esemed ja kohustused: Hageja valduses

Kostja valduses Sõiduauto VW Passat, väärtus 80 000 krooni Korteriomand, väärtus 16.06.2009 seisuga, 1 170 000 krooni, väärtus

Tsiviiltoimik 2-08-68109

abielusuhete lõppemise seisuga

2 400 000 krooni Koduse sisustuse esemed, väärtus

4 000 krooni Koduse sisustuse esemed, väärtus

249 700 krooni

Laenulepingu XXX laenujääk seisuga 31.08.2006.a. 172 922 krooni

Laenulepingu XXXlaenujääk seisuga 31.08.2006 1 485 251,90 krooni Kokku 84 000 krooni Kokku - 238 473,90 krooni (kui võtta aluseks kinnisasja hetkehind) või 991 526,10 krooni (kui võtta aluseks kinnisasja hind abieluliste suhete lõppemise hetkel) Kohus leiab, et hageja nõue mõista kostjalt välja 300 000 krooni enamsaadud ühisvara osa eest hüvitisena on mõistliku suurusega ja õiguslikult põhjendatud, lähtudes ühisvara omanike võrdsusest neile kuuluva vara jagamisel. Kohus jõudis taolisele järeldusele kahel põhjusel:

Esiteks ei ole põhjendatud ühisvara jagamisel määrata poolte ühisvarasse kuuluv Tallinnas, Xxxkorteriomandi väärtus kindlaks kohtuotsuse tegemise seisuga, kuna see oleks hageja jaoks põhjendamatult ebaõiglane. Kohus nõustub põhimõtteliselt kostja seisukohaga, mille kohaselt on ühisvara jagamise kokkulepe kinnisasja osas tühine TsÜS § 84 mõttes, kuna vastavalt TsÜS § 81 on rikutud Asjaõigusseaduse (AÕS) § 120 lg 1 poolt kehtestatud kohustuslikku notariaalset vormi. Kuid see ei tähenda seda, et korteriomandi hindamisel oleks õiglane võtta aluseks hilisem korteriomandi väärtus. Kohus leiab, et hageja loobus sisuliselt korteriomandist, kuna kostja lubas talle selle kaotamise eest hüvitist 300 000 krooni ja seega toimis hageja kostja suhtes viimase õiguspärase käitumise ootuses. Üldtuntud asjaoluna on viimasel paaril aastal kinnisvara hinnad Eesti Vabariigis langenud. Kostja lubas hagejale korteriomandist ilmajäämise eest hüvitist 300 000 krooni, mida ta kinnitas ka 03.11.2009 kohtuistungil ning mida kinnitab ka kostja ja hageja vaheline e-kirjavahetus (tl 13-16). Seega võttis kostja endale riski kinnisasja väärtuse kõikumise eest tulevikus. Kohus peab mõistlikuks jätta korter kostja omandusse ja kostjalt hagejale välja mõista rahalise hüvitise. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-15-06 juhtinud tähelepanu sellele, et ühisvara jagamisel korteriomandi kohtuotsusega jätmine ühele abikaasadest riivab intensiivselt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 lg 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, kuna üks abikaasadest kaotab omandiõiguse ühisvarasse kuulunud asjale. Seetõttu tuleb omandist ilma jäänud abikaasale tema soovil tagada õiglane hüvitis omandi kaotamise eest. VÕS § 3 määratleb ära võlasuhte tekkimise alused, VÕS § 3 p 6 kohaselt võib võlasuhe tekkida ka muust seadusest tulenevast alusest. Käesoleval juhul on poolte vahel võlasuhe, mis tuleneb PKS § 18 sätestatud ühisvara jagamisest. VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohus on seisukohal, et jättes hageja ilma nii korteriomandist kui omandi kaotusest tingitud ja

Tsiviiltoimik 2-08-68109

kokkulepitud hüvitisest, on hea usu põhimõtte vastane. Seetõttu peab kohus hageja nõude põhjendatuks.

Teiseks, kostja poolt pooltevahelise e-kirjavahetuse käigus antud kinnitus, et ta tasub hagejale 300 000 krooni ühisvara jagamise hüvitisena, on käsitletav võlatunnistusena VÕS § 30 tähenduses, kuna sellega lubatakse kohustuse täitmist ja tunnistatakse kohustuse olemasolu. Kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et e-kirjavahetuses antud võlatunnistus on esitatud seadusesätteid järgides, kuna e-kiri on kirjalikku taasesitamist võimaldav. Kostja kinnitas oma e-kirjas, et tasub hagejale hüvituse 300 000 krooni, kui ta saab müüdud korteri või muud vara, seega ei olnud nimetatud hüvitis seotud orgaaniliselt kinnisasjaga võõrandamisega ega ei allunud seega ka kinnisaja võõrandamislepingu eellepingu jaoks sätestatud notariaalse vormi nõudele. Kostja kinnitas istungil, et poolte vahel oli kokkulepe oli, et kui Xxxkorter saab müüdud eelnevalt kokkulepitud hinnaga, siis hageja saab 300 000 krooni. Nimetatud kostja väide on ümber lükatud tema enda e-kirjadega hagejale, kus ta ei seadnud hüvitise suuruse tingimuseks korteriomandi eest saadava rahasumma suurust, pigem vastupidi – kostja lubas hagejale hüvitist ka juhul, kui ta saab müüdud sõiduautod, seega ei olnud hüvitise maksmine seotud üldse korteriomandi müügiga. Kostja ei ole ümber lükanud esitatud kirjavahetust ega esitanud ka võltsituse vastuväidet. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 jäävad hagilises abieluasjas kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohus ei pea vajalikuks kirjutatud reeglist erandit teha.

Raivo Einula

Tsiviiltoimik 2-08-68109