3-09-2019/66 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 10. mai 2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-2019 Haldusasi OÜ Adelan Prügiveod kaebus Saue Linnavalitsuse 02.09.2009 korralduse nr 256 osaliseks tühistamiseks ning Saue Linnavalitsuse ja Ragn-Sells AS vahel 18.09.2009 sõlmitud jäätmeveolepingu nr 2-9.3/143 tühisuse tuvastamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ Adelan Prügiveod, esindaja vandeadvokaat Priit Lätt Vastustaja Saue Linnavalitsus, esindaja vandeadvokaat Andres Past Kolmas isik Ragn-Sells AS, esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Adelan Prügiveod apellatsioonkaebus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 08.12.2009 otsus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Halduskohtu 08.12.2009 otsus muutmata ja OÜ Adelan Prügiveod apellatsioonkaebus rahuldamata.

Välja mõista OÜ-lt Adelan Prügiveod 7 159,50 (seitse tuhat ükssada viiskümmend üheksa krooni 50 senti) krooni Ragn Sells AS kasuks menetluskulude katteks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse kättesaamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlus-osalised ei ole HKMS § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-09-2019 2(9) 1. Saue Linnavalitsus kuulutas 30.06.2009 välja avaliku konkursi korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks Saue linnas.

Saue Linnavalitsuse 02.09.2009 korralduse nr 256 p-ga 1 kinnitati tähtaegselt pakkumised esitanud ettevõtjad: OÜ Adelan Prügiveod, Ragn-Sells AS, Radix Hoolduse OÜ ja Veolia Keskkonnateenused AS, p-ga 2 kinnitati kvalifitseerimise tingimustele vastavaks Ragn-Sells AS, Radix Hoolduse OÜ ja Veolia Keskkonnateenused AS, p-ga 3 lükati tagasi Adelan Prügiveod OÜ pakkumine hankedokumentide p 17.2.2 kohaselt, kuna esitatud pakkumine ei vasta hankedokumentides esitatud tingimustele, p-ga 4 tunnistati Ragn-Sells AS, Radix Hoolduse OÜ ja Veolia Keskkonnateenused AS esitatud pakkumised vastavaks, p-ga 5 tunnistati edukaks pakkumiseks Ragn-Sells AS pakkumine kui kõige madalama hinnaga pakkumine vastavalt pakkumiskutse dokumentide (PKD) punktis 18.3 toodud tingimustele, p-ga 6 sätestati, et Ragn- Sells AS-l tuleb hiljemalt kümne tööpäeva jooksul korralduse teatavakstegemisest pöörduda ainuõiguse andja poole linna ja vedaja vahelise lepingu sõlmimiseks ning korraldatud jäätmeveoloa väljastamiseks tuleb esitada Saue linnale taotlus hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates linna ja vedaja vahelise lepingu sõlmimisest; linna ja eduka pakkuja vaheline leping jõustub korraldatud jäätmeveoloa väljastamisel ning jäätmete vedamisega alustatakse lepingus ettenähtud ajal, p-ga 7 nähti ette, et edukaks tunnistatud ettevõtjal on volikogu poolt määratud jäätmeliikide osas jäätmeveo ainuõigus Saue linnas viis aastat alates 01.10.2009.

2. OÜ Adelan Prügiveod kaebuses palutakse Saue Linnavalitsuse 02.09.2009 korralduse nr 256 punktid 3 ja 5-7 tühistada. Kaebust põhjendatakse järgmiselt.

Kaebuse esitaja pakkumise tagasilükkamise otsus on motiveerimata, sest ei sisalda põhjendusi selle kohta, missugustele PKD tingimustele kaebuse esitaja pakkumine ei vasta.

Arvestades kaebuse esitaja ja volitatud korraldaja vahelist kirjavahetust, eeldab kaebaja, et pakkumise tagasilükkamise võis tingida pakkumuses kaebajaga lepingulistes suhetes olevate jäätmekäitluskohtade poolsete kinnituste esitamata jätmine võlgnevuste puudumise kohta. Sel põhjusel pakkumise tagasilükkamine on materiaalselt õigusvastane, sest vastustaja ei olnud teinud otsust kaebuse esitaja kvalifitseerimise kohta. Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määrus nr 303 „Erivõi ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord“ (edaspidi Kord) eristab rangelt ainuõiguse andmise konkursi raames pakkujate kvalifitseerimise ja pakkumiste vastavaks tunnistamise etappe.

Samuti on kaebuse esitaja pakkumise tagasilükkamise otsus vastuolus PKD punktiga 7.1.16. PKD punktis 7.1.16 sätestatud tingimus ei kohustanud pakkujaid esitama oma pakkumises absoluutselt kõigi jäätmekäitluskohtade, kellega pakkuja on ettevõtjana lepingulistes suhetes, kinnitusi. Tõlgenduse, et pakkumisele tuleb lisada kõigi lepingupartneritest jäätmekäitluskohtade kinnitused, andis punktile volitatud korraldaja 23.07.2009 selgituses. PKD punktis 7.1.16 sätestatud tingimust tuleb tõlgendada kooskõlas HMS § 3 lg 2 ja põhiseaduse § 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega, millest tulenevalt pidi esitama kinnitused nendelt jäätmekäitluskohtadelt, mille teenuseid Saue linna teenindamisel kasutatakse. Vastustaja eesmärgiks PKD p 7.1.16 kehtestamisel sai olla üksnes soov tagada, et ettevõtja, kellele antakse jäätmeveo ainuõigus Saue linna jäätmeveo piirkonnas, on suuteline vastustajaga sõlmitud lepingut nõuetekohaselt täitma. Arvestades ka Jäätmeseaduse § 32 (jäätmekäitluse läheduse põhimõte) oli oluline üksnes AS Tallinna Prügila poolt väljastatud kinnitus võlgnevuste puudumise kohta. PKD punktis 7.1.16 sätestatud tingimusele antud tõlgendus on eelmärgitud põhimõtetega vastuolus ning seega õigusvastane.

3-09-2019 3(9) Sõlmitava lepingu täitmisel asjassepuutumatute jäätmekäitluskohtade ees võlgnevuste olemasolu või nende puudumine ei mõjuta Saue linnaga sõlmitava lepingu täitmist, seega ei ole kinnituste mitteesitamine mingil juhul sisuline kõrvalekalle PKD tingimustest. Samuti polnud pakkumise ettevalmistamiseks ja esitamiseks vastustaja poolt antud tähtaja jooksul võimalik hankida kinnitusi kõigilt jäätmekäitluskohtadelt.

Lisaks on vastustaja rikkunud konkursi raames ärisaladuse hoidmise kohustust ja on kaebuse esitaja konkurentidele teinud teatavaks informatsiooni kaebuse esitaja pakkumise sisu kohta.

OÜ Adelan Prügiveod 13.11.2009 esitatud kaebuse täienduses taotleti Saue Linnavalitsuse ja Ragn-Sells AS vahel 18.09.2009 sõlmitud jäätmeveolepingu nr 2-9.3/143 tühisuse tuvastamist põhjusel, et leping on sõlmitud nõuetekohast konkursimenetlust läbi viimata.

3. Saue Linnavalitsuse vastuses palutakse kaebus rahuldamata jätta järgmise põhjendusega.

Pakkumine ei vasta PKD tingimustele muuhulgas juhul, kui tähtaegselt ei ole esitatud kvalifikatsiooni kontrollimiseks nõutavad dokumendid, sh p 7.1.16 nõutud kinnitused. Korralduse preambulas on viide hindamiskomisjoni 28.08.2009 protokollile, kus on välja toodud kaebaja pakkumise tagasilükkamise põhjused ja õiguslik alus. Kooskõlas Korra p-ga 54 oli kaebajale tagatud võimalus 28.08.2009 protokolliga tutvumiseks pärast eduka pakkumise väljavalimist 02.09.2009. Isegi juhul, kui korralduse p 3 on jäänud motiveerimata ja ei vasta vorminõuetele, ei saanud nimetatud puudus asja otsustamist mõjutada. Vaidlustatud korraldus tuleb jätta jõusse ka menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes, millele Riigikohus on osundanud lahendis 3-3-1-25-02.

Korra §-st 44 tuleneb, et tagasilükkamise aluseks võib olla nii ettevõtja mittekvalifitseerimine kui ka pakkumise enda mittevastavus. Kaebajat ei ole nimetatud kvalifitseerunute nimekirjas ja seega ei ole teda kvalifitseeritud. PKD p 7.1.16 kinnitused tuli esitada kvalifikatsiooni kontrollimiseks ja vajalike dokumentide esitama jätmisel tuleb pakkumus tagasi lükata. PKD p 17.1 ja 17.2 tuleneb, et konkursi korraldaja teeb kirjaliku otsuse pakkumise vastavaks tunnistamise kohta, mis hõlmab pakkuja kvalifitseerimise üle otsustamist.

Kaebuse esitajal puudub käesolevas menetlusstaadiumis õigus tugineda PKD p 7.1.16 õigusvastasusele, sest PKD vaidlustamistähtaeg on möödunud. Lisaks on PKD p 7.1.16 õiguspärane.

Vastustajal puudus õigus PKD p 17.4 kohaldamiseks, sest kinnituste mitteesitamine pakkumises on sisuline kõrvalekalle PKD tingimustest.

Kaebuse esitaja on menetlusest õiguspäraselt kõrvaldatud, mistõttu puudub tal kaebeõigus kolmanda isiku pakkumise vastavaks tunnistamise osas. Lisaks ei esinenud kolmanda isiku pakkumuses sisulisi kõrvalekaldeid – sentide ümardamine on mittesisuline puudus, mis võimaldab kohaldada PKD p 17.4 sätestatud diskretsiooniõigust ja lugeda pakkumus vastavaks.

Meelevaldne, põhjendamata ja tõendamata on kaebuse esitaja seisukoht, et kuna teine pakkuja on esitanud taotluse tunnistada kaebuse esitaja taotlus mittevastavaks PKD tingimustele mittevastamise tõttu, siis on vastustaja teinud kaebuse esitaja konkurentidele teatavaks kaebuse esitaja pakkumise sisu ja ärisaladusega kaitstavad andmed.

Kaebuse esitaja ei saa kohtult taotleda otsuse resolutsioonis jäätmeveolepingu tühisuse tuvastamist. Riigikohtu 27.10.2009 lahendis nr 3-3-1-100-08 selgitas erikogu, et kohtuotsuse

3-09-2019 4(9) resolutsioonis haldusaktiga seotud tehingu tühisust üldjuhul tuvastada ei tohi. Lisaks on viidatud kohtulahendis selgitatud, et kehtiva õiguse kohaselt ei ole isikul, kes ei ole tehingu pooleks, üldjuhul võimalik taotleda haldusakti alusel sõlmitud eraõigusliku tehingu tühisuse tuvastamist. Kaebuse esitaja ei ole näidanud oma puutumust vaidlustatud lepinguga.

4. AS Ragn-Sells vastuses leitakse, et kaebus on põhjendamatu.

Kaebusest, kus on esitatud põhjendused, miks PKD-s nõutud kinnitusi tegelikult vaja ei olnud, nähtub, et kaebuse esitaja on pakkumise tagasilükkamise põhjustest teadlik. Juhul, kui kaebuse esitajal on midagi arusaamatuks jäänud, on vastustajal võimalik esitada oma põhjendusi ka kohtumenetluses. Arvestades Riigikohtu 14.05.2009 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-25-02 toodud seisukohta, mille kohaselt võib õigusvastase ja õigusi rikkuva haldusakti jätta tühistamata ka juhul, kui pärast haldusakti tühistamist tuleks samasisuline haldusakt uuesti välja anda, ei ole korralduse tühistamine motiveerimatuse tõttu põhjendatud.

Arvestades, et kaebaja pakkumine PKD tingimustele ei vastanud ja vastustaja oleks kaebaja pakkumise pidanud sõltumata kaebuse esitaja kohta kvalifitseerimise otsuse tegemisest tagasi lükkama, ei mõjutanud kaebaja kvalifitseerimise küsimus lõpplahendust - edukaima pakkuja väljaselgitamist.

PKD p 7.1.16 sätestas ühemõtteliselt ja selgelt, millistelt jäätmekäitluskohtadelt on vaja kirjalikku kinnitust võlgnevuste puudumise kohta, lisaks oli vastustaja andnud sellekohase selgituse. Kaebaja pole PKD vastavat punkti tähtaegselt vaidlustanud.

Kõigi lepingupartnerite kinnituste nõudmine võlgade puudumise kohta on asjakohane, et tõendada pakkuja maksevõimelisust. Kõik teised pakkujad jõudsid vajalikud kinnitused koguda. PKD väljastati 30.06.2009, pakkumised tuli esitada 05.08.2009.

Õigusliku aluseta on väide, et vastustaja oleks võinud ise kõigilt jäätmekäitluskohtadelt küsida kaebaja võlgnevuste kohta. Põhjendamatu on eeldada ja nõuda, et puudulikult esitatud pakkumiste puhul peab konkursi korraldaja ise kõrvaldama puudused. Lisaks oleks sellisel juhul rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet.

5. Tallinna Halduskohtu 08.12.2009 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja mõisteti kaebajalt 32 467,50 krooni AS Ragn-Sells kasuks menetluskulu katteks. Saue Linnavalitsuse õigusabikulud jäeti tema enda kanda. Kohus põhjendas otsust järgmiselt.

PKD punkt 7.1.16 oli sõnastatud järgmiselt: ”Ettevõtja peab esitama jäätmekäitluskoha (kohtade), millega ettevõtja omab lepingut jäätmete lõppkäitlemiseks, kirjaliku kinnituse, et ettevõtjal puuduvad viimase kuue kuu jooksul jäätmekäitluskoha ees võlgnevused ulatuses, mille korral on jäätmekäitluskohal õigus võlgnevuse tõttu peatada ettevõtjalt jäätmete vastuvõtmine.” PKD kõnealuse punkti sõnastus on arusaadav ja üheselt mõistetav. Eeltoodut kinnitab muu hulgas asjaolu, et kõik pakkujad peale kaebuse esitaja mõistsid käsitletavat punkti samamoodi. Lisaks PKD p 7.1.16 sisu üheselt mõistetavusele on kaebuse esitaja PKD p 7.1.16 kohta saanud volitatud korraldajalt 23.07.2009 selgituse, mistõttu pidi kaebajale olema selge, et nõutakse kõigi lepingupartnerite kinnitusi.

PKD tingimused on käsitatavad eelhaldusaktina. Kaebuse esitaja PKD p 7.1.16 muutmist ega kehtetuks tunnistamist taotlenud ei ole, seega ei ole kaebuse esitajal õigus käesolevas menetlusstaadiumis tugineda PKD p 7.1.16 õigusvastasusele ning kohus PKD punktide seaduslikkust ei kontrolli.

3-09-2019 5(9)

Kvalifitseerimistingimuste kehtestamise eesmärgiks on tagada ettevõtja usaldusväärsus ja laitmatu finantsdistsipliin, et ainuõiguse teostamine toimuks tõrgeteta. Konkreetse isiku varasem maksekäitumine on sobiv ja kohane näitaja, iseloomustamaks isiku usaldusväärsust. PKD p 6.2.13 sätestatud kvalifitseerimistingimuse kohaselt ei tohi ettevõtjal viimase kuue kuu jooksul alates pakkumise esitamisest olla maksevõlgnevusi jäätmekäitluskoha ees ulatuses, mille korral on jäätmekäitluskohal õigus võlgnevuse tõttu peatada ettevõtjalt jäätmete vastuvõtmine. Vabariigi Valitsuse 25.09.2001.a. määrusega nr 303 kinnitatud ”Erivõi ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra”(Kord) §-dest 16 ja 17 tuleneb konkursi korraldaja kohustus kontrollida, kas ettevõtja omab tehnilist kompetentsust, finantsressursse, varustust ning muid eeldusi ja kogemusi kavandatava erivõi ainuõiguse nõuetekohaseks täitmiseks; on maksevõimeline ja tema suhtes ei ole algatatud likvideerimisega pankrotimenetlust ja on täitnud kõik oma kohustused riiklike ja kohalike maksude osas. Korra §-st 16 tulenevalt on õiguse andjal õigus nõuda selleks dokumentide esitamist nagu PKD p-s 7.1.16 tehtud ongi. PKD-s nõutud kvalifitseerimistingimuste täitmist tõendavate dokumentide esitamata jätmist on põhjendatult käsitatud olulise ja sisulise kõrvalekaldena PKD tingimustest, millisel juhul PKD ps 17.4 sätestatud kaalutlusõiguse rakendamiseks alus puudus.

PKD p 14.1 kohaselt tuli pakkumised esitada 05.08.2009, PKD väljastati 30.06.2009.a. Volitatud korraldaja edastas 12. augustil 2009 kaebuse esitajale kirja nr 12-8-1 ja küsis, miks ei ole kaebuse esitaja konkursil esitanud pakkumises esitatud kõikide jäätmekäitluskohtade kinnitusi võlgnevuste puudumise kohta. Kaebuse esitaja 14. augusti 2009 vastuse nr J-174 kohaselt esitas kaebuse esitaja omapoolses pakkumises Tallinna Prügila AS, kui peamise ja kõige suurema jäätmekäitluskoha kinnituse võlgnevuste puudumise kohta ja märkis, et teiste jäätmekäitluskohtade kinnituste saamine oli ja on jätkuvalt lühikese pakkumiste ettevalmistamise ja puhkuseperioodi tõttu raskendatud. Kaebuse esitaja rõhutas, et on tema seadusliku esindaja poolt 11. augustil 2009 allkirjastatud ja volitatud korraldajale edastatud selgituses kinnitanud võlgnevuste puudumist mistahes jäätmekäitluskoha ees, kellega ta on lepingulistes suhetes, ning vastutab täielikult esitatud andmete tõelevastavuse eest. 24. augusti 2009 kirjas nõudis volitatud korraldaja, et kaebuse esitaja edastataks talle kõikide segaolmejäätmete lõppkäitlejate kinnitused võlgnevuste puudumise kohta. Kaebuse esitaja teavitas volitatud korraldajat 25.augustil 2009, et on ettevõtjana lepingulistes suhetes kokku kuue segaolmejäätmete lõppkäitlejaga, millest Tallinna Prügila AS kinnituse on esitanud koos pakkumisega, ülejäänud viis kinnitust võlgnevuste puudumise kohta lisas kaebuse esitaja 25. augusti 2009 e-kirjale. Kaebuse esitaja seisukoht, et pakkumise puudused oli konkursi korraldajal võimalik vastavate järelpärimistega jäätmekäitluskohtadesse kõrvaldada, ei ole kooskõlas erivõi ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi läbiviimise regulatsiooniga, sealhulgas pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega. Seega on vastustaja põhjendatult tagasi lükanud kaebuse esitaja pakkumise, kuna kaebuse esitaja ei suutnud vaatamata korduvatele järelepärimistele PKD p-s 7.1.16 nõutud kvalifitseerimiseks vajalikke dokumente esitada.

Korra § 44 kohaselt lükkab õiguse andja pakkumise tagasi, kui pakkumine ei vasta pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustele või kui ettevõtja ei ole kvalifitseeritud vastavalt §-le 16. Viidatud paragrahvist tulenevalt võib pakkumise tagasilükkamise aluseks olla nii pakkumise mittevastavus kui ettevõtja mittekvalifitseerumine. Kaebuse esitaja ei esitanud PKD p 7.1.16 nõutud kirjalikke kinnitusi ja seega ei vastanud tema pakkumine laiemas määratluses PKD tingimustele. Pakkumise struktuuri kohaselt (PKD p 12.1.19) pidi pakkumine sisaldama PKD p 7.1.16 nimetatud ettevõtja kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente. Vaidlustatud korralduse p-s 2 on nimetatud pakkujad, kes on kinnitatud kvalifitseerimistingimustele vastavaks, kaebuse esitajat selles punktis nimetatud ei ole. Samuti ei ole kaebuse esitajat nimetatud punktis 4, millega on kinnitatud selles punktis loetletud pakkujate

3-09-2019 6(9) pakkumiste vastavust. Korralduse punktidega 2-4 koosmõjus ja PKD p-dest 17.1 ja 17.2 tulenevalt on kaebuse esitaja kvalifitseerimata jätmise osas otsustus tehtud. Ka juhul, kui asuda seisukohale, et konkursimenetluse etapilisust arvestades oleks tulnud vastustajal teha kaebuse esitaja kvalifitseerimata jätmise otsus, kuna kvalifitseerimata jäänud pakkujate pakkumised ei kuulu hindamisele ja võrdlemisele, ei tingi eeltoodu HMS § 58 sätestatust tulenevalt korralduse tühistamist. Kohus on teinud kindlaks, et kaebuse esitaja pakkumise tagasilükkamine on olnud sisuliselt õiguspärane.

Vaidlustatud haldusakt on piisavalt motiveeritud. Kaebuse esitaja on tagasilükkamise põhjusi mõistnud, nagu nähtub esitatud kaebusest. Vastustajal puudus PKD p-dest 7.1.16 ja 17.2.2 tulenevalt võimalus kaaluda, kas pakkumus tagasi lükata või mitte, vastustajal oli kohustus mittevastav pakkumus tagasi lükata. Kuna pakkumuse tagasilükamine on sisuliselt õiguspärae, ei saaks väidetav motiveerimispuudus olla aluseks haldusakti tühistamisele (HMS § 58). Vaidlustatud korralduse õiguspärasust kaebuses väidetud konfidentsiaalsuse nõude rikkumine mõjutada ei saanud. Ka ei ole kohtumenetluses väide konfidentsiaalsuse nõude rikkumisest kinnitust leidnud.

Ettevõtja, kelle pakkumine on tagasi lükatud, ei osale konkursi edasises menetluses (PKD p 17.6), seega ei saa ka hilisemas konkursimenetluse etapis toimuv rikkuda kaebuse esitaja õigusi. Siiski märgib kohus siinkohal kaebuse väite kohta pakkujate ebavõrdsest kohtlemisest seetõttu, et Ragn-Sells AS pakkumist PKD p-s 11.1 sätestatud tingimustele mittevastavuse tõttu tagasi ei lükatud, et kaebuse esitaja ja AS Ragn-Sells pakkumuse puudused ning nende suhtes tehtud otsustused ei ole võrreldavad. Kohus nõustub vastustajaga selles, et sentide ümmardamine ei olnud sisuliseks puuduseks ning vastustajal oli seetõttu õigus PKD p 17.4 kohaldamiseks. Kuna põhjendatud pole kaebus Saue Linnavalitsuse 2. septembri 2009 korralduse nr 256 osaliseks tühistamiseks, ei ole vajadust kontrollida Saue Linnavalitsuse ja Ragn-Sells AS vahel 18.09.2009 sõlmitud jäätmeveolepingu nr 2-9.3/143 kehtivust.

Jäätmeveo erivõi ainuõiguse andmiseks konkursi korraldamine on kohaliku omavalitsuse üksuse kohustus. Seega vastustaja taotlus menetluskulu väljamõistmiseks HkMS § 93 lg 5 alusel rahuldamisele ei kuulu. AS Ragn-Sells taotlus menetluskulude summas 32 467, 50 krooni väljamõistmiseks OÜ-lt Adelan Prügiveod on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Apellatsioonkaebuses palub OÜ Adelan Prügiveod kohtuotsuse tühistada ja rahuldada kaebuse, tühistades Saue Linnavalitsuse 02.09.2009 korralduse nr 256 p-d 3 ja 5-7 ning tehes Saue Linnavalitsusele ettekirjutuse korralduse tagasitäitmiseks. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt.

Kohus on valesti tõlgendanud PKD p-s 7.1.16 sisalduvat nõuet, mistõttu on ülemäraselt riivatud apellandi ettevõtlusvabadust ning rikutud õiguskindluse põhimõtet. Kuigi kaebaja pole vaidlustanud PKD-d ega selle p 7.1.16 ja 6.2.13, on ta vaidlustanud vastustaja poolt neile punktidele antud tõlgenduse, mistõttu on asjakohased ka kaebaja seisukohad sellise tõlgenduse ebaproportsionaalsuse ja asjassepuutumatuse kohta. Õige on, et PKD viidatud punktide tõlgendamisel tuleb lähtuda nende kehtestamise eesmärgist, ent lisaks tuleb lähtuda konkursi eesmärgist laiemalt, milleks on leida ettevõtja, kellele anda ainuõigus korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks Saue linna jäätmeveo piirkonnas. Seega tuleb konkursil osaleva ettevõtja maksekäitumist hinnata üksnes sellises ulatuses, mis on vajalik konkursi eesmärgi saavutamiseks. Eelnevast tulenevalt on vajalikud üksnes nende jäätmekäitluskohtade kirjalikud kinnitused, kelle teenuseid kavatseb pakkuja konkursi tulemusena vastustajaga sõlmitud lepingu

3-09-2019 7(9) täimisel kasutada. Sätte sõnastusest tulenev eesmärk on tagada, et ettevõtja võlgnevused jäätmekäitluskohtade ees ei tooks kaasa lepingu peatamist ettevõtjaga ja seega jäätmeveo katkemist Saue linnas. Kaebaja seisukohta toetavad ka Korra §-d 16 ja 17, millest tulenevalt peab konkursi korraldaja kontrollima, kas ettevõtja omab muuhulgas finantsressursse kavandatava erivõi ainuõiguse nõuetekohaseks täitmiseks.

Kaebajal ei ole esinenud võlgnevusi mistahes jäätmekäitluskoha ees ja seda kinnitas kaebaja ka kohtuistungil. Kuna kaebaja esitas Saue linnas kokku kogutud jäätmete käitlemiseks kasutatava prügila kinnituse võlgade puudumise kohta, vastas kaebaja pakkumine PKD tingimustele ning vaidlustatud otsus on õigusvastane.

Konkursi volitatud korraldaja palus kaebajalt teavet selle kohta, millised on jäätmekäitluskohad, millega kaebaja lepingulistes suhetes on ja kas kaebajal puuduvad nende ees võlgnevused. Kaebaja loetles 11.08.2009 kirjas kõik vastavad jäätmekäitluskohad, kusjuures suures osas olid loetletud ka jäätmekäitluskohad, kuhu kaebaja on ladustanud jäätmeid, mis käsitletavas konkursis ei olnud hõlmatud. Eeltoodu ilmestab eriti hästi seda, et PKD p 7.1.16 tõlgendamine volitatud korraldaja ja kohtu poolt on ebaõige, sest see tähendaks hulga asjasse mittepuutuva teabe esitamist.

Peale selle palus volitatud korraldaja 24. augusti 2009 kirjas kaebajalt kahe päeva jooksul kinnitusi ainult segaolmejäätmete lõppkäitlejatelt, millised kaebaja ka tähtaegselt 25. augustil 2009 esitas. Kui need kinnitused polnud pakkumise hindamisel kasutatavad, milleks neid siis nõuti?

Konkursi korraldaja peab järgima uurimisprintsiipi ja oleks pidanud ise vajalikud päringud jäätmekäitluskohtadesse tegema. Kuna kaebaja oli korduvalt kinnitanud võlgnevuste puudumist, poleks selline juba teadaoleva asjaolu kohta kontrolli teostamine saanud kaebajat paremasse olukorda asetada ega oleks rikkunud võrdse kohtlemise printsiipi.

Kuna kaebaja oli täitnud PKD tingimused nii vormiliselt kui sisuliselt, on korraldus õigusvastane. Korraldus on ka motiveerimispuudega.

Korralduse tühistamise korral tuleb see tagasi täita ja tuvastada jäätmeveolepingu tühisus.

8. Saue Linnavalitsuse vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. PKD p 7.1.16 on selge ja selle tõlgendamine kaebaja poolt näidatud viisil pole võimalik. Kaebaja pole PKD p-st 7.1.16 esitatud nõuet täitnud, sest ta on esitanud üksnes AS Tallinna Prügila kinnituskirja. Konkursi korraldaja ei pea päringuid tegema, sest konkursi läbiviimisel tuleb järgida konkursi korda. Korra § 21 kohaselt peab pakkumine vastama PKD-s esitatud tingimustele, mis tähendab, et sellele peavad olema lisatud kõik PKD-s nõutud dokumendid. Konkursi korraldaja pidi kohtlema kõiki pakkujaid võrdselt. Korralduse motiveerimispuue ei ole selle tühistamise aluseks. Apellatsioonimenetluses ei ole kaebajal võimalik enam esitada nõuet korralduse tagasitäitmiseks.

9. AS Ragn-Sells vastuses palutakse apellatsioonkaebused rahuldamata jätta. PKD p 7.1.16 on selge ja kuna kaebaja seda õigel ajal ei vaidlustanud, tuli seda kõigil pakkujatel järgida. PKD p-s 7.1.16 esitatud nõue on taolistel konkurssidel tavapärane ega piira vähimalgi määral ettevõtlusvabadust ega ole ebaproportsionaalne. Uurimisprintsiip ei ole konkurssidele üheselt kohaldatav ning vajalike dokumentide esitamine on pakkujate huvi ja ülesanne, mille puuduste eest peab pakkuja ise vastutama. Kui PKD tingimus tundus kaebajale ülemäära koormav, oleks ta pidanud selle vaidlustama.

3-09-2019 8(9)

Korraldus on motiveeritud ning sisaldab tõdemust, et kaebaja pakkumine ei vasta hankedokumentides esitatud tingimustele.

Kaebajal puudub õiguslik alus nõuda korralduse tagasitäitmist eelkõige seetõttu, et korraldus on õiguspärane. Lisaks ei ole kaebaja sellist nõuet halduskohtus esitanud. Kolmandaks, kaebaja ei saa halduslepingut kõrvaldada korralduse tagasitäitmise nõudega, oleks tulnud taotleda halduslepingu tühistamist. Vastava nõude esitamise tähtaja ületamise tõttu on kaebaja minetanud võimaluse sellise nõude esitamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Apellatsioonimenetluses vaieldakse PKD p 7.1.16 tõlgendamise üle. Samuti tuleb kaebaja taotlusel kontrollida, kas kaebaja pakkumine oli vastav ühel järgmisena loetletud põhjusel: pakkumises piisas asjakohase Tallinna Prügila tõendi esitamisest; pakkumises piisas kaebaja kinnitusest, et jäätmekäitluskohtade ees pole võlgnevusi; kaebaja esitas komisjoni järelepärimise peale võlgade puudumise kohta kinnitused lepingupartneritest segaolmejäätmete lõppkäitlejatelt; volitatud korraldaja oleks uurimisprintsiibist lähtuvalt pidanud ise vastavad tõendid hankima. Kaebaja leiab veel, et korralduse motiveerimatus tingib selle tühistamise ja nõuab korralduse tühistamise korral selle tagasitäitmist.

11. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on asjakohane viidata Riigikohtu halduskolleegiumi 14.04.2010 otsusele nr 3-3-1-99-09, mille p-s 20 kohus märkis, et pakkumismenetluses PKD kohta selgituste andmise korral muutuvad antud selgitused siduvaks nii konkursi läbiviijale kui konkursil osalejatele ning PKD vaidlusi põhjustanud punkti tuleb kohaldada selgituses tõlgendatud viisil. Ka praeguses vaidluses püüab kaebaja vaidlustada pakkumise volitatud korraldaja 23.07.2009 selgituses PKD p-le 7.1.16 antud tõlgendust, leides, et tõlgenduse õigusvastasust põhjendavad väited on asjakohased, isegi kui PKD p 7.1.16 pole vaidlustatud. Kuna menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et konkursi volitatud korraldaja poolt edastati selgitus, et pakkumises tuleb esitada kinnitused võlgade puudumise kohta kõigilt lepingupartneritest jäätmekäitlejatelt, kõigile pakkujatele, on ilmne, et ka käesoleval juhul tuleb lähtuda volitatud korraldaja poolt PKD p-le 7.1.16 antud tõlgendusest ning kaebaja väited, et selline tõlgendus ei ole mõistlik ja paneb pakkujatele ebaproportsionaalseid kohustusi, ei ole asjakohased. Nagu Riigikohus viidatud lahendi p-s 21 märkis, nii oleks pidanud kaebaja ka käesoleval juhul vaidlustama PKD p 7.1.16 ja selle kohta antud selgituse. Kuna seda pole tehtud, on tegu kehtiva ja kohaldamisele kuuluva sättega.

12. Kuna PKD p 7.1.16 ja selle kohta antud selgituse kohaselt tuli pakkumises esitada pakkujate kvalifikatsiooni tõendamiseks kirjalikud kinnitused võlgade puudumise kohta kõigilt jäätmekäitluskohtadelt, kellega pakkuja omab lepingut jäätmete lõppkäitlemiseks, on selge, et üksnes ühe lepingupartneri kirjaliku kinnituse esitamine ei olnud piisav, et lugeda pakkumine vastavaks. Samuti ei piisanud PKD p 7.1.16 sõnastusest tulenevalt kaebaja enda kinnitusest võlgade puudumise kohta. Kuna pakkumine pidi tulenevalt Korra §-st 21 vastama PKD tingimustele ning tuli esitada 5. augustiks 2009, ei lähe peale nimetatud kuupäeva esitatud dokumendid enam pakkumiste hindamisel arvesse ning asjaolu, et kaebaja esitas komisjoni 24. augusti 2009 kirjale vastuseks PKD-s nõutud kinnitusi 25. augustiks 2009, ei oma kaebaja pakkumuse vastavuse kontrollimisel tähtsust. Pakkumise volitatud korraldaja on kaebajalt täiendavaid dokumente nõudnud põhjendamatult, kuid sellest ei saa tuletada kaebajale täiendavaid õigusi. Vastasel korral poleks tagatud konkursil osalejate võrdne kohtlemine.

3-09-2019 9(9) 13. Kaebaja etteheide, et volitatud korraldaja oleks pidanud ise hankima kaebaja kvalifikatsiooni kontrollimiseks vajalikud tõendid, ei ole õige. HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõte ja haldusorgani kohustus koguda vajalikke tõendeid omal algatusel käesoleval juhul ei rakendu. Nagu vastustaja õigesti märkis, tuleb konkursi läbiviimisel lähtuda Korras sätestatud reeglitest. Korra § 17 näeb ette, et Korra §-s 16 loetletud pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimiseks vajalike andmete saamiseks „esitab õiguse andja vastava nõudmise pakkumiskutse dokumentides kõigi ettevõtjate suhtes võrdselt“. Seega rõhutab Kord vajadust kohelda ettevõtjaid kvalifikatsiooni kontrollimisel võrdselt, mistõttu volitatud korraldajal puudus võimalus asuda mõnda ettevõtjat soosima ja tema pakkumist PKD nõuetega vastavusse viima. Kaebaja on leidnud, et kuivõrd ta oli pakkumises kinnitanud, et võlgnevused puuduvad, poleks selle kinnituse ülekontrollimiseks jäätmekäitlejatelt kinnituste nõudmine seadnud kaebajat paremasse olukorda. See seisukoht pole samuti õige. Pakkumise vormistamine ning nõutud dokumentide kogumine tähendab ettevõtja jaoks nii ajakui tööjõukulu ning selle ülesande võtmine konkursi korraldaja poolt enda kanda võib vastavale ettevõtjale anda konkurentsieelise. See ei ole lubatav ega kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega.

14. Eelnevast tuleneb, et kaebaja pakkumine ei vastanud PKD p-s 7.1.16 nõutud dokumentide esitamata jätmise tõttu PKD tingimustele, mis Korra § 44 p 1 ja sellele vastava PKD p 17.2.2. kohaselt toob kaasa pakkumise tagasilükkamise. Seega on vastustaja 02.09.2009 korralduse nr 256 p 3 lõppjärelduses õige ning asjaolu, et punktis on jäetud täpsustamata, millised puudused tingivad pakkumise mittevastavuse PKD-le, on vormiviga, mis HMS §-st 58 tulenevalt ei too kaasa korralduse tühistamist. Korralduse ülejäänud punktide õiguspärasust pole vaja kohtul kontrollida, sest konkursilt kõrvaldatud kaebaja õigusi need ei puuduta.

15. Kuna korralduse nr 256 tühistamiseks alust ei ole, nagu kohus vaidlustatud otsuses õigesti leidis, ei saa rahuldamisele kuuluda ka lepingu tühisuse tuvastamise nõue.

16. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Kolmas isik on taotlenud apellatsioonimenetluses 7 159,50 krooni esindajatasu hüvitamist. Taotlus on põhjendatud ning eelnimetatud summa tuleb HKMS 92 lg 7 alusel kaebajalt välja mõista.

Kohtunikud

Silvia Truman

Virgo Saarmets

Viive Ligi