2-09-4585/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-09-4585

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht

10. mai 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-4585 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind KÜ hagi AV vastu 22 498,18 krooni saamiseks.

22 498,18 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KÜ (registrikood xxx, asukoht xxx), seaduslik esindaja TV Kostja AV(isikukood xxx elukoht xxx) Asja läbivaatamine Ärakuulamise aeg Ärakuulamisel osalejad Lihtmenetluses 27.07.2010 Hageja seaduslik esindaja TV nõustaja Jüri Ž

RESOLUTSIOON

Menetluskulude jaotus Rahuldada hagi. Välja mõista AV22 498,18 (kakskümmend kaks tuhat nelisada üheksakümmend kaheksa krooni ja 18 senti) krooni KÜ kasuks.

Menetluskulud jätta 100% ulatuses AVkanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Hageja nõue ja põhjendused

2-09-4585

1. Hageja palub kostjalt välja mõista 22 498,18 krooni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes korteriühistuseaduse § 5 lg-le 1, § 13 lg-le 4, 151 lg-le 1; asjaõigusseaduse § 75 lg-le 1 ja võlaõigusseaduse § 76 lg-le 1 ja 2 ning 101 lg 1 p-le 1 ja 6.

2. Kostja on korteri omanik asukohaga Xxx, Tallinn.

3. Alates veebruarist 2007 kuni käesoleva ajani on kostja tasunud kommunaalmakseid üksnes üksikutel kordadel, tasudes arvel välja toodud maksetest väiksemaid summasid.

4. Kohtuistungil jäi hageja hagi juurde ja palus hagi rahuldada.

Kostja vastuväited

5. Kostja märgib 27.03.2009 vastuses, et tal ei olnud võimalik tasuda makseid tulenevalt objektiivsetest asjaoludest, millistest ta hageja esindajat ka teavitas. Käesoleval ajal on kostjale kuuluv korter müügis ja kostjal on reaalne lootus see lähiajal maha müüa. Müügist saadud raha eest on kostja koheselt võimeline tasuma tekkinud üürivõla.

Kohtu põhjendused

6. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. TsMS § 405 lg 2 kohaselt on kohus hageja 27.04.2010 ära kuulanud. Kostja ei ole kutsele sideasutusse järgi läinud, kutse on väljastatud kostjale kahel korral sh tähitult ja lihtkirjana. Kostjat teavitati kirjaga kohtuotsuse avaldamise ajast ja kohast, mille on kostja allkirja vastu kätte saanud.

7. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

8. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

9. Väljavõttega korteriomandi kinnistusregistriosast nr 15043701 (tl 31-32) on tõendatud, et kostjale kuulub omandiõiguse alusel korteriomand. KÜ põhikirja (tl 5-6) p 2.1 kohaselt on ühistu liikmeks elamus asuvate korterite või mitteeluruumide omanikeks olevad füüsilised või juriidilised isikud. Põhikirja punktides 3.2.1 - 3.2.3 on sätestatud ühistu liikme kohustused korteriühistu ees. Kostja on tarbinud hageja poolt osutatud ja vahendatud hooldusja kommunaalteenuseid, kuid ei ole selle eest nõuetekohaselt maksnud. Hageja esitas kostjale igakuiselt arveid. Kostja ei ole arvete eest nõuetekohaselt tasunud alates veebruarist 2007 kuni käesoleva ajani, mistõttu on kostja võlgnevus hagi esitamise seisuga 22 498,18 krooni (tl 7-30).

10. Korteriühistuseadus (KÜS) § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. KÜS § 13 lg 4 alusel korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Vastavalt KÜS § 151 lg 1 majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest,

2-09-4585

sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Korteriomandiseadus (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

11. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud tõenditega on leidnud tõendamist kostja poolt tasumisele kuuluvad summad hooldusja kommunaalteenuste eest. Kostja ei ole sisulisi vastuväiteid kohtule esitanud. Kostja väide, et tal ei olnud võimalik tasuda makseid tulenevalt objektiivsetest asjaoludest, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Kohus märgib, et kostjal on kohustus täita oma seadusest tulenev kohustus nõuetekohaselt, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista 22 498,18 krooni hageja kasuks.

Menetluskulud

12. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel

30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Maire Lukk Kohtunik