2-09-22969/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedmai 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-22969 Tsiviilasi IV’i hagi MKvastu elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja IV (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja MK(isikukood XXX, elukoht XXX) Istungi toimumise aeg 22.04.2010, ilma poolte osavõtuta RESOLUTSIOON
Legislator headnote
AI generated2-09-22969/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: 2 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr. 90 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4 350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni.
Full text
KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht
07. mai 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-22969 Tsiviilasi IV’i hagi MKvastu elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja IV (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja MK(isikukood XXX, elukoht XXX) Istungi toimumise aeg 22.04.2010, ilma poolte osavõtuta RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista MK’lt IV’i kasuks igakuine elatusraha summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni poeg JMK(sünd 03.05.2000) ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 04.11.2008 kuni poja täisealiseks saamiseni, s.o. XXX.
MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
Esitatud asjaolud 19.05.2009 kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt ning peale hagi täpsustamist palub hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 2 175 krooni tagasiulatuvalt alates 04.11.2011 kuni poja täisealiseks saamiseni. Poolte abielust sündis XXXpoeg JMK, kes elab hagejaga. Kostja ei ole poja ülalpidamiseks elatist maksnud alates juunist 2008. Poja ülalpidamiseks kulub keskmiselt 5 500 krooni kuus (eluasemekulud 1 000 krooni, toit 1 900 krooni, transport 300 krooni, sidekulud 300 krooni, tervishoid 500 krooni, hügieenitarbed 300 krooni, koolikohustus 500 krooni, riided ja jalanõud 500 krooni, muud püsikulud 200 krooni). Hageja igakuiseks sissetulekuks on 9 100 krooni ning hagejale kuulub pool kinnistust XXX ja pool sõiduautost Ford Transit Combi 1990. Kostja sissetulekute kohta hagejal andmed puuduvad. Kostjale kuulub pool kinnistust XXX ja pool sõiduautost Ford Transit Combi 1990.
Kostja vastus
Kostja 30.06.2009 vastuses hagileteatas, et ta on nõus maksma poja ülalpidamiseks igakuiselt
2 700 krooni, kuid märgib, et hageja ei lase kostjal lapsega suhelda. Samuti märgib kostja, et on töötu.
Maakohtu põhjendused
Tulenevalt TsMS § 408 p 1 vaatab kohus antud asja läbi sisuliselt.
TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud.
Sünnitunnistusega XXX on tõendatud, et JMKema on IV ja isa MK(tl 8).
Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. PKS § 61 lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg
2 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr. 90 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4 350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni.
Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 2 175 krooni, s.o. miinimummääras tagasiulatuvalt alates 04.11.2011 kuni poja täisealiseks saamiseni. Kostja ei ole poja ülalpidamiseks elatist maksnud alates juunist 2008. Poja ülalpidamiseks kulub hageja esitatud arvestuste kohaselt keskmiselt 5 500 krooni kuus (eluasemekulud 1 000 krooni, toit 1 900 krooni, transport 300 krooni, sidekulud 300 krooni, tervishoid 500 krooni, hügieenitarbed 300 krooni, koolikohustus 500 krooni, riided ja jalanõud 500 krooni, muud püsikulud 200 krooni). Hageja igakuiseks sissetulekuks on 9 100 krooni ning hagejale kuulub pool kinnistust XXX ja pool sõiduautost Ford Transit Combi 1990. Kostja sissetulekute kohta hagejal andmed puuduvad. Kostjale kuulub pool kinnistust XXX ja pool sõiduautost Ford Transit Combi 1990.
Kostja on nõus maksma poja ülalpidamiseks 2 700 krooni, kuid märgib, et hageja ei lase kostjal lapsega suhelda ning et kostja on praegu töötu.
Kohus on seisukohal, et hageja nõue mõista kostjalt välja igakuine elatusraha 2 175 krooni on põhjendatud ning katab ainult lapse miinimum vajadused. Kuna kostja 30.06.2009 esitatud kirjaliku vastuse kohaselt oli nõus maksma poja ülalpidamiseks 2 700 krooni kuus. Eelmärgitust tulenevalt kostja ei vaidle vastu lapse ülalpidamiseks hagetava elatusraha suurusele. Seega kohtu hinnangul poolte vahel puudub vaidlus elatusraha suuruse üle.
PKS § 70 lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja palub elatise välja mõista alates 04.11.2008. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid tagasiulatuvalt elatise väljamõistmise kohta
Eeltoodu alusel kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks poja JMKülalpidamiseks igakuine elatis summas 2 175 krooni tagasiulatuvalt alates 04.11.2008 kuni poja täisealiseks saamiseni, s.o. XXX.
Kohus märgib, et kostja esitatud väited ühisvara ja lapsega suhtlemiskorra kohta ei puutu antud vaidlusesse ning seega ei anna kohus neile ka hinnangut.
PKS § 61 lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel.
Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud tuleb vastavalt TsMS § 164 lg 3 jätta poolte endi kanda.
Taimi Kollom Kohtunik