2-08-76773/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. mai 2010.a Tallinnas kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-08-76773

Tsiviilasi

AS Krediidikassa hagi KPvastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

18 453,03 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Krediidikassa

Hageja esindaja: Silver E (Julianus Inkasso OÜ )

Kostja: KP(isikukood: XXX, elukoht: XXX

Resolutsioon

1. AS

Krediidikassa

hagi

KP

vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

rahuldada

tagaseljaotsusega

osaliselt.

2. Välja mõista KP 15 690,16 krooni (viisteist tuhat

kuussada üheksakümmend krooni ja 16 senti) AS

Krediidikassa kasuks.

3. Välja

mõista

KP

menetluskulu

2 250,00 (kaks tuhat kakssada viiskümmend) krooni

AS Krediidikassa kasuks.

4. Väljamõistetud menetluskuludelt (2 250,00 krooni)

tuleb KP tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates

kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113

lõikes 1 sätestatud määras.

5. Tunnistada

tagaseljaotsus

tagatiseta

viivitamata

täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult

teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kajale tuleb

lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon

tuleb

kanda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

10220034799018 AS-is SEB Pank või arveldusarvele nr

221013921094 Swedbank AS-is, viitenumber 3100057358.

Hagejal

on

õigus

esitada

kohtuotsuse

peale

apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid

mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Menetlusabi

taotlemise

kord

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude

kandmiseks.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud

14.11.2008.a esitas AS Krediidikassa kohtule hagi KP vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hageja palub kostjalt välja mõista sõlmitud alusel põhivõlgnevuse 13 953,03 krooni,

leppetrahvi 4 500 krooni, intressi 1 681,01 krooni ja viivise 56,12 krooni. Kokku on hageja

nõue kostja vastu 20 190,16 krooni. Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista hagi

esitamisel tasutud riigilõivu 1 250,00 krooni ja õigusabikulud 6 500,00 krooni, kokku

7 750,00 krooni.

Kostja sai hagimaterjalid kätte isiklikult allkirja vastu 22.01.2009.a. Kostja kohtu määratud

tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud.

Kohtuotsuse põhjendus

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega

rahuldada.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või

kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi

maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib

võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab

võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Käesoleval juhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 tähenduses. Riigikohus on

oma lahendis nr 3-2-1-120-08 jõudnud järeldusele, et VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt

tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust

nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. Tulenevalt eeltoodust

on kohus seisukohal, et AS Krediidikassa 4 500,00 krooni suurune leppetrahvi nõue KP vastu

tuleb jätta rahuldamata, kuna selle nõudmiseks puudub õiguslik alus.

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja

kasuks väljamõistmisele 15 690,16 krooni.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatule täitmisele.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1

250,00 krooni ja õigusabikulud 6 500 krooni, kokku 7 750 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Vastavalt TsMS §-le 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise

esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise

kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

Kohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas ei ole vajalik ja põhjendatud õigusabikulude

väljamõistmine

summas

6 500,00

krooni.

Käesolevas

asjas

on

hageja

kandnud

õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest, kohtuistungit peetud ei ole. Kohtu

hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et

nõuaks õigusabikulude kandmist summas 6 500,00 krooni. Kohtu hinnangul on hageja

õigusabikulud põhjendatud 1000,00 krooni ulatuses.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse

esitamise eest tasutud riigilõiv 1 250,00 krooni ja õigusabikulud 1000,00 krooni, kokku

2 250,00 krooni.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on vastava avalduse esitanud.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

Kohtunik: