2-09-57009/11

2-09-57009 1 / 3

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht 05. mai 2010.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-09-57009 Tsiviilasi D K hagi A K vastu abielulahutuse, lastee elukoha kindlaksmääramise ja elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja D K (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja A K (isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamise kuupäev 15. aprill 2010.a

RESOLUTSIOON

Pooled on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 2 kohaselt loobunud kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Kohtuotsus jõustub kohtuotsuse kättetoimetamisega hagejale ja kostjatele.

Asjaolud ja menetluse käik

Viru Maakohtu menetluses on D K hagi A K vastu abielulahutuse, lastee elukoha kindlaksmääramise ja elatise nõudes. Hagiavalduses palus hageja lahutada poolte abielu, määrata laste N K ja M K elukoht koos hagejaga, välja mõista kostjalt elatis lastele igakuiselt summas 4350 krooni ja ära võtta kostjalt vanemaõigused laste suhtes.

2-09-57009 2 / 3

Hagiavalduse kohaselt poolte abielu oli registreeritud 08.11.2005.a. Abielust on sündinud tütar N K ja poeg M K. Abielusuhted lõppesid viis kuud tagasi. Kostja ei ole huvitatud abielus ning korraldab oma isikliku elu väljapool perekonda. Laste ülalpidamiskohustusi kostja ei täida. Laste eest hoolitseda ega nende kasvatamisega tegeleda kostja ei soovi. Hageja üksinda tegeleb laste hooldamisega ning sissetulekut, peale lapsetoetust ning Töötuskassast saadud toetust ei ole. Kuna kostja ei täida laste ülalpidamiskohustuse tuleb mõista kostjalt välja elatis laste ülalpidamiseks. Laste elukoha kindlaksmääramine on vajalik, et vältida võimalikud vaidlused laste elukoha kohta. Pärast lahutust tahab hageja välja registreerida kostja toast, et kostjal ei oleks võimalust omavoliliselt nende juurde igal ajal tulla. Kostja ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel mõjuva põhjuseta ning lapsi jätmine kostjaga on hageja arvamusel ohtlik. Laste heaolu tagamiseks on vaja kostjalt ära võtta vanema õigused.

Kostja hagile ei vastanud.

Menetlusse seisukoha andmiseks kaasatud avalikku huvi kaitsma õigustatud asutusena Narva Linna Sotsiaalabiamet kirjalikus arvamuses teatas, et kohtu menetluses on Narva linna Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu avaldus D K ja A K vanema õiguste äravõtmiseks laste M ja N suhtes. Koos seisukohaga on esitatud Viru Maakohtu 14.04.2010.a määruse koopia, millest nähtub, et avaldus oli kohtu poolt rahuldatud.

Kohtuistungil hageja loobus laste elukoha kindlaksmääramise ja lastele elatise nõuetest, kuna temalt ja A K võeti ära vanema õigused laste suhtes. Palub lahutada poolte abielu. Selgitas, et abielusuhete jätkamine on võimatu.

Kostja kinnitas, et ta on nõus abielu hagejaga lahutada. Kostja nõustus menetluse lõpetamisega laste elukohta kindlaksmääramise ja elatise nõudmise osas.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus leiab, et hagis esitatud nõuetest loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab nõuetest loobumise vastu ja lõpetab menetluse D K hagis A K vastu lapse elukoha kindlaksmääramise ja elatise nõudes.

Kohus, leiab, et hagi abielu lahutamises kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega, kuivõrd kostja tunnistas kohtuistungil haginõuet.

TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse.

TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.

Hageja on taotlenud abielu lahutamist. Kostja on antud haginõude õigeks võtnud.

2-09-57009 3 / 3

Perekonnaseaduse § 29 kohaselt kohus lahutab abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Kohus tuvastas, et abielulahutuse nõue on tõendatud, sest abielulised suhted on katkenud. Pooled on veendumusel, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise. Sellest tulenevalt otsustab kohus jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Viru Maakohtu 05.01.2010.a kohtumäärusega vabastati D K täielikult riigilõivu tasumisest. Arvestades D K majanduslikku olukorda ja juhindudes TsMS § 190 lg 7 vabastab kohus D K menetluskulude (riigilõivu) riigituludesse tasumise kohustusest.

Geete Lahi Kohtunik