2-09-64727/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-09-64727

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtunik Raivo Einula

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. mai 2010.a, Tallinn,

Tsiviilasja number 2-09-64727

Tsiviilasi T R versus A N elatise nõudes alaealise lapse T N ülalpidamiseks

Menetlusosalised ja esindajad Hageja T R (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja A N (isikukood xxx elukoht xxx). RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A N (N) T R kasuks lapse T N (isikukood xxx) ülalpidamiseks elatusraha summas 2631 (kaks tuhat kuussada kolmkümmend üks) krooni ja 75 senti kuus tagasiulatuvalt alates 03.12.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, so kuni xxx.a või kuni elatise suuruse muutmiseni.

3. Tagaseljaotsus kuulub elatise osas viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus Kummagi poole menetluskulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apedile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 14 päeva

2-09-64727

jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjatel oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjatel tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100

000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 410 kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu kohtuistungile. Kostja ei ilmunud 06.05.2010 kohtuistungile, kuigi oli kohtule teatanud, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. 19.03.2010 väljastatud kohtukutses (lk 26) kohustas kohus pooli isiklikult ilmuma kohtuistungile. Kohtukutses olid kirjas ka hoiatused juhuks, kui kostja jätab kohtusse ilmumata. Muuhulgas oli kirjas, et kohtul on õigus siis teha tagaseljaotsus. Kostja on saanud kohtukutse isiklikult kätte 05.04.2010 (lk 27), mida kinnitab kostja allkiri menetlusdokumendi väljastusteatel, milline tagastati posti vahendusel kohtule. Kostja ei olnud teatanud kohtule ilmumist takistanud asjaolust (seaduslikust takistusest) või mitteilmumise põhjusest. Kohtuistungil 06.05.2010 taotles kohalolev pool (hageja), et kohus rahuldaks hagi tagaseljaotsusega. Kohus rahuldas hageja taotluse teha asjas tagaseljaotsus ja hagi rahuldada. Hageja kordas, et soovib elatist minimaalmääras ja kuna elatiselt tuleb saada tulumaksu, palus tulumaksu osa võrra elatist suurendada, st 2175 krooni suurusele elatisele liita tulumaksu osa (21 %), millest tulenevalt kokku tuleb summa suuruseks 2631 krooni ja 75 senti. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 61 lg 4). Kohtulahendi tegemise ajal on minimaalse elatusraha suuruseks Eesti Vabariigis 2175 krooni. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on PKS § 60 lg 1, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Perekonnaseaduse (PKS) § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. Hageja on kohtule esitanud hagi 03.12.2009 ja ta kinnitas ka kohtuistungil 06.05.2010, et soovib elatise väljamõistmist kostjalt alates hagi esitamisest. Sellest tulenevalt kuulub elatis kostjalt väljamõistmisele alates 03.12.2009.a.

2-09-64727

Tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 kohaselt on elatis residendist füüsilise isiku tulu ja see maksustatakse tulumaksuga. Sama seaduse § 19 lg 1 reguleerib täpsustavalt, et tulumaksuga maksustatakse elatis, mida füüsiline isik saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt PKS §-dele 23, 61-64 või 69. Tulumaksuseaduse § 24 kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil residendist füüsilisele isikule makstud elatis, kui see elatis kuulub maksustamisele Tulumaksuseaduse § 19 lg 1 kohaselt. Tulumaksuseaduse § 4 lg 1 alusel on tulumaksu määr 2008.a. 21%. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue välja mõista elatis hagi esitamisest alates on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning elatis kostjalt tuleb välja mõista alates elatishagi esitamisest ehk alates 30.05.2008. Kuna väljamõistetav elatusraha arvatakse maha elatusraha maksja brutopalgast ja elatusrahalt tasub tulumaksu selle saaja, on hagi rahuldamise korral tegelikult kättesaadav elatusraha pärast tulumaksu mahaarvestamist ikkagi 2175 krooni kuus (koos tulumaksuga: 0,21 x 2175, so 456, 75 krooni võrra suurem ehk 2631, 75 krooni).

TsMS § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja, s.o päeva, jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata (TsMS § 448 lg 4¹).

Kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja, s.o 14 päeva, jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 448 lg 4²).

TsMS § 173 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS §

164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Raivo Einula Kohtunik