2-09-56954/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKui OÜ BSsõiduki valdust AS-ile Nordea Finance Estonia üle ei anna, siis välja Välja mõista OÜ-lt BS ja MK menetluskulu 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni
Legislator headnote
AI generated2-09-56954/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Kui OÜ BSsõiduki valdust AS-ile Nordea Finance Estonia üle ei anna, siis välja Välja mõista OÜ-lt BS ja MK menetluskulu 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. mai 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-56954
Tsiviilasi
AS Nordea Finance Estonia hagi OÜ BS(endine ärinimi OÜ T
) ja MKvastu vara väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest
Tsiviilasja hind
185 892,40 krooni
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja AS Nordea Finance Estonia
Hageja volitatud esindaja Monika T
Kostja 1 OÜ BS(endine ärinimi T OÜ, registrikood xxx,
asukoht xxx)
Kostja 2 MK(isikukood xxx, elukoht xxx)
Menetlustoimingu tegemise
viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Tunnustada AS-i Nordea Finance Estonia omandiõigust sõidukile CHRYSLER
GRAND
VOYAGER,
registreerimismärgiga
xxx,
tehasetähis
1C8GCB1RX4Y115886 ja kohustada OÜ-t BS(endine ärinimi OÜ T ) andma
sõiduk AS-i Nordea Finance Estonia valdusse.
3. Kui OÜ BSsõiduki valdust AS-ile Nordea Finance Estonia üle ei anna, siis välja
mõista solidaarselt OÜ-lt BS ja MK185 892,40 krooni (ükssada kaheksakümmend
viis tuhat kaheksasada üheksakümmend kaks krooni 40 senti) Nordea Finance
Estonia AS-i kasuks.
4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
1. Menetluskulud jätta solidaarselt OÜ BS ja MK kanda.
2. Välja mõista OÜ-lt BS ja MK menetluskulu 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni
AS-i Nordea Finance Estonia kasuks.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 30
päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kaja
peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab
kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).
Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte
vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud
juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile
ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või
mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto
nr 10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või
Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.
Selgitus
TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja
ennistamist.
Asjaolud
29.10.2009 esitas Nordea Finance Estonia AS hagi OÜ BS ja MK vastu vara
väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest või kahju 185 892,40 krooni hüvitamiseks. Nõue
tulenes AS-i Nordea Finance Estonia ja T OÜ (nüüd OÜ BS) vahel 29.08.2008 sõlmitud
liisingulepingust ning hageja ja MK vahel 29.08.2008.a sõlmitud käenduslepingust. Kostja ei
ole vara hagejale tagastanud.
Hagiavalduses näidatud kostja elukoha aadressil xxx saadetud dokumendid tagastati kohtule
märkega „ei ela/asu aadressil, saaja viibib pikemat aega mujal“. Rahvastikuregistris ning
Maksu – ja Tolliameti andmebaasis näidatud kostja elukoha aadressil xxx saadetud
dokumendid tagastati kohtule märkega „ei ela/asu aadressil“. Kostjale on saadetud
hagimaterjalid aadressil xxx, kuid need tagastati samuti kohtule. Kostja aadress või
viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada, samuti ei olnud võimalik dokumenti kätte
toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul viisil, mis
on sätestatud TsMS 6-ndas osas. Seetõttu on kostjale kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud
väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg 1 p-le 1 ja lg-le 5 loeb
kohus, et menetlusdokument on kostjale kätte toimetatud.
Kohtu põhjendused
TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada
menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või
kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule
muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi
kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.
Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata
täidetavaks.
AS-i Nordea Finance Estonia ja T OÜ (nüüd OÜ BS) vahel 29.08.2008 sõlmitud
liisingulepingust ning hageja ja MK vahel 29.08.2008.a sõlmitud käenduslepingust nähtub,
et poolte vahel on võlasuhe. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 ja 2 kohaselt omanikul on
nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud
omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma
valdusse.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja
koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega
tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei
vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
VÕS § 142 lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)
võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
Esitatud tõendite põhjal ei ole kostjad kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et
hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb tunnustada AS-i Nordea Finance Estonia
omandiõigust sõidukile CHRYSLER GRAND VOYAGER, registreerimismärgiga xxx,
tehasetähis 1C8GCB1RX4Y115886 ja kohustada OÜ-t BSandma sõiduk AS-i Nordea
Finance Estonia valdusse. Kui OÜ BSsõiduki valdust AS-ile Nordea Finance Estonia üle ei
anna, siis välja mõista solidaarselt OÜ-lt BSja MK185 892,40 krooni hageja kasuks.
Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda.
TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja
hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskuluna riigilõivu summas 20 000 krooni.
TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised
kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise
kulud. Vastavalt TsMS § 143 p-le 4 asja läbivaatamise kulud on menetlusdokumentide
kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele
kättetoimetamise ja edastamise kulud.
Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse
esitamise eest tasutud riigilõiv 20 000 krooni.
Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit
vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus
kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate
menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle
kohtulahendi peale edasi kaevates.
Viivi Villemson