2-10-12181/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-10-12181

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Kaija Kaijanen Otsuse tegemise aeg ja koht

6. mai 2010. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-12181 Tsiviilasi AS Swedbank Liising hagi JH(H ) vastu võlgnevuse

11 772.70 krooni ja viivise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS Swedbank Liising (registrikood 10434248; asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn) Hageja volitatud esindaja Anett S Kostja JH (isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista JH põhivõlg 11 154.16 (üksteist tuhat ükssada viiskümmend neli krooni ja 16 senti) krooni, intress 568.54 (viissada kuuskümmend kaheksa krooni ja 54 senti) krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud 50 (viiskümmend) krooni, kokku

11 772.70 (üksteist tuhat seitsesada seitsekümmend kaks krooni ja 70 senti) krooni AS Swedbank Liising kasuks.

3. Välja mõista JH alates 12.03.2010. a viivis protsendina tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas, hetkel määr 0,022% päevas) AS Swedbank Liising kasuks.

4. Välja mõista JH menetluskulud: riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduselt summas 250 (kakssada viiskümmend) ja riigilõiv hagiavalduselt summas 3 000 (kolm tuhat) krooni AS Swedbank Liising kasuks.

5. Välja mõista JH käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas, hetkel määr 0,022% päevas) käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

6. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja JH kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Harju Maakohtu menetluses on AS Swedbank Liising hagi JH vastu võlgnevuse 11 772.70 krooni ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OEAS ja kostja 01.03.2006. a Ego järelmaksu müügilepingu nr XXX, mille esemeks oli sülearvuti. Eseme ostuhinnaks oli lepingu põhitingimuste kohaselt 15 998 krooni, mis tuli vastavalt lepingule tasuda osamaksetena igakuiselt vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule Swedbank Liising AS-ile, lisaks tuli kostjal tasuda Swedbank Liising AS-ile vastavalt maksegraafikule intressi. Kostja oma lepingujärgset kohustust korrektselt ei täitnud, jättes korduvalt tasumata maksegraafiku alusel tasumisele kuuluvad maksed. Sellest tulenevalt saatis hageja kostjale 17.10.2007. a lepingu ülesütlemise teatise, paludes kostjalt võlgnevuse tasumist 14 päeva jooksul alates teate väljastamise päevast. Kostja võlgnevust ei tasunud ning hageja ütles lepingu ennetähtaegselt üles. Kuivõrd kostja ei ole võlgnevust hagi esitamise ajaks tasunud, palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 11 154.16 krooni, intress summas 568.54 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud summas 50 krooni, lisaks palub hageja kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised põhinõudelt. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning ühtlasi kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

2. Kostja võttis 04.05.2010. a esitatud kirjalikus vastuses hagi õigeks ning teatas, et jätab kohtu otsustada kuidas jaotada menetluskulud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

Kostja on hagi õigeks võtnud, seetõttu ei pea kohus TsMS § 444 lg 4 alusel analüüsima kohtule esitatud tõendeid ega esitama õiguslikku põhjendust.

Kohus leiab, et kuna kostja võttis hagi õigeks, kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 11 154.16 krooni, intress summas 568.54 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud summas 50 krooni, samuti tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks alates hagi esitamisest, so 12.03.2010. a, tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised protsendina tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas, hetkel määr 0,022% päevas).

4. TsMS § 174¹ lg 1 alusel määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud ning TsMS § 144 p 7 sätestab, et kohtuväliseks kuluks on muuhulgas maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel.

TsMS §162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskuludena maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu summas 250 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 3 000 krooni. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda ning hageja menetluskulud kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb kostjal ka tasuda käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas, hetkel määr 0,022% päevas) käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Kaija Kaijanen Kohtunik