2-10-11267/8 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1 2-10-11267

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 06. mai 2010.a Haapsalu kohtumaja, kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-10-11267 Tsiviilasi M. O. hagi H. O. vastu väljamõistetud igakuise elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind 3 600 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M. O., isikukood *, elukoht *, e-post: * Kostja:H Ojala, isikukood *, elukoht * Kirjalik menetlus määratud

16. aprill 2010.a.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi. 2. Suurendada alates 09. märtsist 2010.a Lääne Maakohtu * kohtuotsusega kostjalt H. O.lt (isikukood *) R. O. ülalpidamiseks välja mõistetud elatist 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) kroonini kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni * M. O. kasuks. 1. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale. Menetluskulude jaotus

1. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

2

Menetluse käik

09. märtsil 2010.a. esitas M. O. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagiavalduse H. O. vastu lapse ülalpidamiseks väljamõistetud igakuise elatise suurendamise nõudes. Hageja palub suurendada Lääne Maakohtu * kohtuotsusega R. O. ülalpidamiseks väljamõistetud elatist 400 kroonilt 2175 kroonini kuus kuni alaealise lapse täisealiseks saamiseni alates hagiavalduse esitamisest kohtule. 18.03.2010. tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis esitatud hagiavalduse menetlusse ja alustas tsiviilasjas eelmenetlust. 31.03.2010. esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse. 16.04.2010 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega määras tsiviilasjas kirjaliku menetluse.

Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud ja hageja poolt esitatud tõendid

Hagiavalduse kohaselt on Lääne Maakohtu * kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis lapse R. O. ülalpidamiseks 400 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni * Hageja palub suurendada väljamõistetud elatist 2175 kroonini kuus, mis on ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ning on elatusraha alammääraks vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 61 lg 4. Hageja sissetulekuks on töötu abiraha 900 krooni kuus ja peretoetus summas 300 krooni kuus. Arvestades, et laps on käesoleval ajal 15 aastane, on põhjendatud elatise väljamõistmine summas 2175 krooni kuus, sest lapse ülalpidamiseks tuleb teha igapäevaselt kulutusi. Hagejal puudub talumajapidamine, seega ka kogu toidukraam tuleb osta poest. Laps käib treeningutel. Tihti on vaja osta uusi jalanõusid ja riideid.

Hageja esitas tõendina Lääne Maakohtu kohtuotsuse /tl 5-6/ ja Eesti Töötukassa otsused /tl 7- 8/.

Kostja vastuväited ja seisukohad

Kostja tunnistab esitatud hagiavaldust osaliselt. Kostja on tasunud ülalpidamiseks perioodil 01.04.2007 kuni 01.07.2008a. väljamõistetud elatise 800 krooni asemel elatist 2000 krooni ning august 2008 kuni 2008 aasta lõpuni 1200 krooni kuus. Jaanuarist 2009 on kostja tasunud elatist 600 krooni kuus. Kostja on ostnud lapsele viimase nelja aasta jooksul kaks jalgratast, millest üks maksis 5000 krooni ja teine 7000 krooni. Kostja on andnud pojale ka tasuraha. Kostja elab korterelamus ja seoses sellega on tal vaja tasuda kommunaalarveid, samuti toetab kostja kutseõppeasutuses õppivat kasupoega. Kostja töötab AS-is *. Seetõttu tuleb tal tööl käia sõiduautoga, milleks kulub igakuiselt ca 1400 krooni kuus. Kostja töötasu on minimaalne. Kostjal on vaja tasuda väikelaenu 650 krooni kuus ja eralaenu 1500 krooni. Kostja on nõus maksma poja R. O. ülalpidamiseks igakuiselt 1200 krooni. Kostja palub vähendada nõutud elatise suurust 2175 krooni kuus alla Perekonnaseaduse § 61 4. lõikes nimetaud suuruse seoses kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjustel.

Kostja esitas tõendina H. O. pangakonto väljavõtte perioodil 01.04.2007 kuni 30.12.2008 /tl 18-30/, H. O. pangakonto väljavõte 01.01.2009 kuni 27.03.2010 /tl 31-39/, * laenukonto väljavõtte /tl 39/, palgatõendi /tl 40/.

3

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, hageja ja kostja seisukohtadega ning poolte poolt esitatud tõenditega, leiab, et esitatud hagiavaldus tuleb rahuldada täies ulatuses.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 60 lg 1 kohaselt vanem, on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 ja 2 sätetel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 61 lg 3 järgi vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isikute nõudel elatise suurust muuta.

Hageja on palunud suurendada Lääne Maakohtu * kohtuotsusega R. O. ülalpidamiseks väljamõistetud 400 kroonilist elatist käesoleval ajal kehtiva elatusraha alammäärani. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009a. määrusega nr 90 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni. Pool töötasu alammäära on 2175 krooni. Nimetatud summas on hageja esitanud nõude, mis tuleb rahuldada täies ulatuses, arvestades lapse iga ja vajadusi ning vanemate varalisi võimalusi.

Hageja on esitanud nõude elatusraha alammääras, mis arvestades 15-aastase lapse vajadusi on igati põhjendatud. Kostja ei ole hagile vastu vaielnud motiivil, et hageja poolt nõutud elatusraha alammäär ei vastaks lapse vajadustele või oleks põhjendamatult suur. Poolte vahel on vaidlus selle, et kostja palub kohaldada PKS § 61 lg 6, mille kohaselt kohus võib vähendada elatise suurust alla elatusraha alammäära kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjusel.

Kostja on kohtule esitanud väited, mille kohaselt ta on tasunud lapsele elatist rohkem kui temalt on 06.11.2001.a. kohtuotsusega välja mõistetud. Kohus leiab, et nimetatud kostja väited ei anna alust kohaldada PKS §61 lg 6 punkti 3. Kostja on jätnud tähelepanuta, et hageja palub elatist suurendada alates kohtule hagi esitamisest. Hagi on kohtule esitatud 09.03.2010.a., seega saab kohus suurendada elatist alates 09.03.2010. Kõik kostja poolt varasemalt tasutud elatised, mida kostja tõendab kohtule esitatud konto väljavõtetega ja mida kostja on tasunud rohkem kui temalt on kohtuotsusega välja mõistetud, ei anna alust elatise suuruse vähendamiseks alla elatusraha alammäära. Kostja on jätnud tähelepanuta, et kuni 31. oktoobrini 2008 oli kostjal kohustus tasuda elatist Lääne Maakohtu *. kohtuotsuse alusel kahe lapse ülalpidamiseks. Seega kogu makstud elatis ei ole makstud R. O. ülalpidamiseks. Vaatamata asjaolule, et kostja on tasunud elatist rohkem kui temalt on kohtuotsusega väljamõistetud, on tema poolt lapse R. O. ülalpidamiseks makstud elatis - 600 krooni kuus, ilmselgelt liialt väike, et see vastaks lapse vajadustele. PKS § 72 lg 2 kohaselt väljamakstud elatist ei või tagasi nõuda, välja arvatud juhul, kui tühistatud kohtulahend põhines hageja esitatud valeandmetel või võltsitud dokumendil.

Kostja väited selles, et ta on viimase nelja aasta jooksul ostnud lapsele kaks jalgratast, ei anna samuti alust kohaldada PKS § 61 lg 6 p 3, sest kostja poolt on need kulutused tehtud ennem käesoleva hagi esitamist. Kulutused kahele rattale summas 12 000 krooni nelja aasta jooksul,

4 ei ole nii suured kulutused, mis väljuksid lapse tavapärase ülalpidamise raamidest, mis annaks aluse kohtul kohaldada PKS § 61 lg 6 p 3.

Kostja väited selles, et tal tuleb tasuda oma eluasemekulude eest, ei ole samuti aluseks PKS § 61 lg 6 p 3 kohaldamiseks, sest eluasemekulude tasumine täiskasvanud isiku poolt oma eluaseme eest, ei ole midagi erakordset. Üldreeglina tasuvad kõik inimesed oma eluasemekulude eest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostja ei ole kohtule esitanud andmeid, millises suuruses tal tuleb tasuda oma eluasemekulusid. Seega ei saa kohus võtta seisukohta, kas kostja poolt tasutavad eluasemekulud on midagi erakordset, mis annaks aluse PKS § 61 lg 6 p 3 kohaldamiseks.

Kostja väide, et ta toetab oma kutseõppeasutuses õppivat kasupoega ei anna alust kohaldada PKS § 61 lg 6 p 3. PKS § 60 lg 1 järgi vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Perekonnaseadus ei sätesta kasulapse ülalpidamiskohustust. Kostja poolt esitatud väited kasupoja ülalpidamise kohta on paljasõnalised ja tõendamata.

Kohus ei pea võimalikuks kohaldada PKS § 61 lg 6 p 3 kostja poolt esitatud asjaolude suhtes, mis käsitlevad kostja poolt rahaliste kohustuste kandmist väikelaenu ja eralaenu katteks. Väikelaenu osas kostja poolt esitatud väited on paljasõnalised ja tõendamata. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid kostja poolt väikelaenu tasumist. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule andmeid väikelaenu sihtotstarbe kohta, et kohus saaks hinnata, kas väikelaenu võtmine kostja poolt ja selle teenindamine võiks olla asjaoluks, mis annab kohtule alust kaaluda PKS § 61 lg 6 p 3 kohaldamist. Eralaenu osas on kohtule esitatud laenukonto väljavõte, kust ei nähtu laenu otstarve. Seega ei saa kohus hinnata, kas esineb alus PKS § 61 lg 6 p 3 kohaldamiseks.

Kostja seisukoht selles, et tal tuleb teha kulutusi tööl käimiseks igakuiselt ca 1400 krooni eest, on tõendamata. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, kas kostjale kulub sõiduauto, mida ta kasutab tööl käimiseks. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule mitte ühtegi arvestust 1400 kroonise kulu kohta igakuiselt. Kostja konto väljavõtetelt nähtub, et kostja tööandja AS * on tasunud kostjale igakuiselt komandeeringu ja lähetuskulude eest, seetõttu ei saa kohus arvestada, et kostja läbib iga päev marsruuti Haapsalu-Tallinn-Haapsalu. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kostja poolt esitatud väited on tõendamata.

Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hageja poolt esitatud hagiavaldus tuleb rahuldada täies ulatuses. Kohus suurendab hageja kasuks kostjalt väljamõistetud elatist lapse R. O. ülalpidamiseks käesoleval ajal kehtiva elatusraha alammäärani. Kostja poolt esitatud väited on paljasõnalised ja tõendamata ning ei anna alust PKS § 61 lg 6 p 3 kohaldamiseks. Ükski kostja poolt esitatud asjaolu eraldi ja koos kogumis, ei anna alust vähendada elatusraha alla seadusega kehtestatud elamusraha alammäära. Kohus suurendab kostjalt * Lääne Maakohtu kohtuotsusega R. O. ülalpidamiseks väljamõistetud 400 kroonist elatist 2175 kroonini kuus hageja kasuks.

Menetluskulud

5 Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad kohtukulud kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144.

Ruth Sild

Kohtunik