2-09-56735/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviiltoimik 2-09-56735

K O H T U M Ä Ä R U S E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja Tartu mnt 85, 15083 Tallinn

Kohtunik Raivo Einula Määruse tegemise aeg ja koht 6.05.2010 Tallinn, Tartu maantee kohtumaja

Tsiviilasja number 2-09-56735

Kohtuasi AH versus J G elatise nõudes laste SGi ja E Gi ülalpidamiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine poolte kompromisslepingu kinnitamisega

Menetlusosalised ja nende esindajad o Hageja: AH (isikukood xxx), elukoht xxx o Kostja: J G (isikukood xxx), elukoht xxx; kostja esindaja Ülo K , PU & KO Iuridica õigusbüroo OÜ, Estonia pst 7-250, Tallinn

Kohtuistungi toimumise aeg, koht 6.05.2010 Tallinn, Tartu maantee kohtumaja

Tsiviiltoimik 2-09-56735

RESOLUTSIOON:

1. Kinnitada hageja AH ja kostja J G vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kostja J G kohustub tasuma poolte ühise lapse SG (isikukood xxx) ülalpidamiseks alates maikuust 2010 igakuist elatusraha summas 2000 (kaks tuhat) krooni kuus kuni SGi täisealiseks saamiseni (so kuni xxx) või kuni elatise suuruse muutmiseni, kusjuures elatis tuleb maksta maksmisele kuuluva kuu eest hiljemalt selle kuu 20. kuupäevaks AHi pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxx(SEB Pank).

2. Kinnitada hageja AH ja kostja J G vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kostja J G kohustub tasuma poolte ühise lapse E G (isikukood xxx) ülalpidamiseks alates maikuust 2010 igakuist elatusraha summas 2000 (kaks tuhat) krooni kuus kuni E Gi täisealiseks saamiseni (so kuni xxx) või kuni elatise suuruse muutmiseni, kusjuures elatis tuleb maksta maksmisele kuuluva kuu eest hiljemalt selle kuu 20. kuupäevaks AHi pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxx(SEB Pank).

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-09-56735 seoses poolte kompromissi kinnitamisega.

Edasikaebamise kord Pooled on määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest loobunud. Kohtumäärus jõustub selle kättetoimetamisega hagejale ja kostjale.

Menetluskulude jaotus

Kummagi poole menetluskulu jääb tema enda kanda

I. ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on AHi hagi J Gi vastu elatise nõudes poolte ühise tütre SG (sündinud xxx ) ja poja E G (sündinud xxx) ülalpidamiseks. 6.05.2010 kohtuistungil sõlmisid pooled elatise nõudes kompromisslepingu, palusid kohtul see kinnitada ning asjas menetlus

Tsiviiltoimik 2-09-56735

lõpetada. Kompromissi kohaselt kohustub kostja vabatahtlikult maksma hagejale elatusraha alates maist 2010 summas 2000 krooni ühe lapse kohta.

II. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 61 lg 4). Kohtulahendi tegemise ajal on minimaalse elatusraha suuruseks Eesti Vabariigis 2175 krooni. Samas näeb PKS § 61 lg 6 kohtule ette võimaluse vähendada elatise suurust alla PKS § 61 lg 4 sätestatud alammäära, kui ilmnevad mõjuvad põhjused.

Käesoleval juhul kostja on töötu ja kohtu käsutuses puuduvad lahendi tegemise hetkel niisugused andmed, mis võimaldaksid kostjalt elatusraha välja mõista kokkulepitust suuremas määras. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes poolte ühise lapse huvidest ning hageja ja kostja heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita.

TsMS § 64 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Ka TsMS § 661 lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Tavaline tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt TsMS § 661 lg 2 viisteist päeva.

TsMS § 174’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise

Tsiviiltoimik 2-09-56735

suuruse. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromissile jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda, so selle poole kanda, kes kulud on kandnud, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. TsMS § 174’ 1g 4 kohaselt ei saa pooled nõuda täiendavalt menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 lg 1-3 sätestatud korras. TsMS § 164 lg 1 kehtestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ka TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus peab vajalikuks teha viide Riigikohtu 27.04.2009 lahendile nr 3-2- 1-2-09, mille kohaselt kui kohtu poolt kinnitatud kompromissis kokkulepitud elatise suurus ei vasta enam lapse vajadustele ja vanema võimalustele, siis on vanemal õigus esitada uuesti hagi elatise suuruse muutmiseks. Kuid see ei anna isikule alust nõuda PKS § 70 lg 2 alusel elatise suurendamist tagasiulatuvalt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ega perekonnaseadus ei näe ette õigustatud vanema õigust nõuda kohtulahendi, sh kohtu kinnitatud kompromissi muutmist tagasiulatuvalt. PKS § 70 lg 2 ei ole TsMS § 459 lg 2 märgitud seaduseks. Isik võib nõuda kohtu kinnitatud kompromissi alusel makstava elatise suurendamist, kui pärast asja arutamise lõpetamist muutusid elatise suurust mõjutavad asjaolud.

Raivo Einula Kohtunik