2-10-10387/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega

Avalikult teatavakstegemine

05. mai 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-10-10387 Swedbank AS versus Aleksander Varusk Hagi ese võlgnevuse 6 366,78 krooni nõudes hagihind 5 000 krooni Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Silvi Maiste Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701; aadress Liivalaia 8, Tallinn) Hageja esindaja Anett Suuder Kostja Aleksander Varusk (isikukood xxxxxxxxx; asukoht xxxxxxxxx xxxxxxxxx) Kostja esindaja eestkosteasutus Pärsti Vallavalitsus (registrikood 75005564; aadress Jämejala, Pärsti vald, Viljandi maakond)

Resolutsioon

1. Välja mõista Aleksander Varuskilt Swedbank AS-i kasuks võlg 6 366 (kuus tuhat kolmsada kuuskümmend kuus) krooni 78 senti, sellest põhiosa summas 5 000 krooni.

2. Välja mõista Aleksander Varuskilt Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt

5 000 krooni alates 04.03.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+7% aastas).

3. Välja mõista Aleksander Varuskilt Swedbank AS-i kasuks menetluskulu 1 250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni.

4. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Edasikaebamise kord

3.1 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;

3.2 TsMS § 631 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;

3.3 apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu põhjendused Kostja on kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud. Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Seoses hagi õigeksvõtva kohtuotsusega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 sätete alusel.

Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kostja on jätnud täitmata lepingulised kohustused telekommunikatsiooniteenuste eest tasumise osas. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluselt

250 krooni ja hagilt 1000 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist.

Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Kohus leiab, et menetluskuluna on põhjendatud hagilt tasutud riigilõiv 1250 krooni.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 1250 krooni.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.

Silvi Maiste

Kohtunik