2-09-1482/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 03. mai 2010.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-1482 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hagi TB vastu 1 421,80 krooni nõudes Hagi hind 711,40 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Aktiva Finants Hageja esindaja: Silver E (Julianus Inkasso OÜ ), Kostja: TB(isikukood xxx elukoht teadmata) Resolutsioon 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista TB’lt võlgnevus 1 421,80 EEK (üks tuhat nelisada kakskümmend üks krooni ja 80 senti) OÜ Aktiva Finants kasuks. 3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus Välja mõista TB’lt menetluskulu summas 2 197,56 EEK (kaks tuhat ükssada üheksakümmend seitse krooni ja 56 senti) OÜ Aktiva Finants kasuks. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möö- dumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 28 päeva jooksul arvates otsu- sest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingi- tud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank (arve nr 10220034799018) või Swedbank (arve nr 221013921094) või Danske Bank AS Eesti filiaal (arve nr 333416110002) märkides viitenumbriks 3100057358. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille te- gemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kostja ja AS Elisa Eesti (AS Radiolinja õigusjärglane) vahel sõlmitud liitumislepingust tuleneva võla summas 711,40 krooni ja viivise 710,40 krooni, kokku summas 1 421,80 krooni ning me-

2 netluskulud.

Menetluse käik Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ula- tuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlus- dokumendi kätte avalikult, menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule. TsMS § 317 lg 3 kohaselt avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaseljaot- suse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaselja- otsus tagatiseta viivitama täidetav. Kostja ja AS Elisa Eesti vahel on sõlmitud liitumisleping , mille alusel pakuti kostjale mobiiltelefonisidealaseid teenuseid. Kostja on jätnud pakutud teenuste eest tasumata. AS Elisa Eesti loovutas nõude hagejale. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on kuni 01.07.2002 kehtinud TsK § 173 lg 1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel viivist.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvita- tavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kandnud menetluskulu summas 2 350 krooni järgmiselt: 250 krooni riigilõivu makse- käsu kiirmenetluses, 1 000 krooni riigilõivu hagimenetluses, riigilõiv menetlusdokumentide aval- damise eest summas 100 krooni ning õigusabikulu summas 1 000 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vas- tavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et kohtu menetluses oli OÜ Aktiva Finants maksekäsu kiirmenet- luse avaldus TB vastu (tsiviilasi nr 2-07-59105). Nimetatud avaldus jäeti 03.12.2008 määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel (määrus jõustus 12.12.2008). Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 12.01.2009, seega ühe kuu jooksul pärast mak- sekäsu kiirmenetluse lõppu.

3 Seetõttu mõistab kohus hageja menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 250 krooni osas kostjalt välja. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid sum- mas 1 000 krooni. TsMS § 174 lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlus- osaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. Hageja on käibemaksukohustuslasena registreeritud numbriga EE100682917, seega saab hageja tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb õigusabina esitatud summast 1 000 krooni maha arvestada käibemaks 152,54 krooni. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 847,56 krooni ja riigilõivud summas 1 350 krooni.

Krista Kirspuu Kohtunik