2-09-45164/20 · 2-09-45164/20 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-09-45164

1(2)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 04. mai 2010.a. Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-09-45164 Tsiviilasi, hageja nõue M T hagi E T vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 25 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M T (isikukood XXX) Kostja E T (isikukood XXX) Kohtuistungi kuupäev 04. mai 2010.a. Resolutsioon

1. Hagi rahuldada. 2. Lahutada M T ja E T abielu, mis on sõlmitud 18. septembril 1992.a Narva Perekonnaseisuametis, ja mille kohta on tehtud kanne nr 556. 3. Taastada M T enne abielu sõlmimist kantud perekonnanimi P. 4. Antud tsiviilasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud 18. septembril 1992.a. Narva Perekonnaseisuametis kanne nr 556 all. Pooltel on abielust sündinud poeg D T XXX., kes elab koos emaga. Abielu jätkamine on võimatu, hageja elab kostjast eraldi alates juunikuus 2009.a. Ühist majapidamist pooltel ei ole. Hageja palub lahutada abielu ja taastada tema perekonnanimi P. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2-09-45164

2(2)

Kostjal abielulahutusele vastuväiteid ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus tuvastas, et M T ja E T on abiellunud 18. septembril 1992.a. Narva Perekonnaseisuametis, mille kohta on tehtud kanne nr 556 (abielutunnistus AL 0001242). Poolte ühine laps D T elab hagejaga.

Pooled ei vaidle, et poolte abielusuhted on lõppenud ja abielu jätkamine on võimatu.

Perekonnaseaduse (PkS) § 29 kohaselt lahutab kohus abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Kohus leiab, et kuna poolte vahel abielusuhted on katkenud, pooled ei soovi kooselu taastamist, siis on kohus veendunud, et abielu jätkamine poolte vahel on võimatu ja abielulahutuse nõue kuulub rahuldamisele.

Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.

M T perekonnanimi enne abiellumist oli P. Seega M T soovil tuleb taastada talle enne abielu sõlmimist kantud perekonnanimi P.

Tsiviilasja hinna määramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 25 000 krooni.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et kummagi poole menetluskulud tuleb jätta poole enda kanda.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov